Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord

1 / 16

2-17-14518

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Kentuki Lõvi OÜ esitas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagi Fastfix OÜ vastu kahju summas 2089 euro ning viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse (tl 2-11) kohaselt teostati 2016. aasta lõpus Fastfix OÜ (edaspidi kostja) poolt Kentuki Lõvi OÜ-le (edaspidi hageja) kuuluva sõiduauto Ford C-Max registreerimismärgiga nr 264 BSL (edaspidi sõiduk) remont. Selle remondi käigus vahetati muuhulgas sõiduki mootor, kuna selgus, et sõiduki mootoriremont oleks olnud ebaotstarbekas. Sõiduki mootori väljavahetamise käigus eemaldati ja paigaldati uue kasutatud mootori külge ka sõiduki automaatkäigukast. Eelnimetatud remont läks maksma 1359,76 eurot (tl 12). 6. jaanuaril 2017 õhtul Hiiumaa praamilt sõidukiga enam omal jõul maha sõita ei saanud, sest sõiduk suri välja. Sõiduk teisaldati selle remondiks lähimasse autoremonditöökotta, täpsemalt Käinas asuvasse Best Holding OÜ-sse. Hageja ja kostja vahel sõlmiti töövõtuleping. Praegusel juhul töö lepingutingimustele ei vastanud, kuna tööl ei olnud kokkulepitud omadusi. Hageja huviks oli sõidukit kasutada sõitmiseks, kuid see osutus võimatuks, kuna sõidukiga enam omal jõul praamilt maha sõita ei saanud. Väärib lisamist, et üldise ja üldtunnustatud hoolsusstandardi järgi on töövõtjal kohustus lepingulised kohustused täita töövõtja hea ja asjatundliku hoolsusega. Teisiti öeldes on kostjal (töövõtjal) kohustus ilmutada enda majandustegevuses (sh autode remontimisel) üldist käibekohustust. Käibekohustus tähendab konkreetsemalt ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid (sh omandit) ohu realiseerumise eest. Kostja seda ei teinud. Seejuures ei tohiks olla vaidlust selles, et realiseerunud oht oli kostja mõjualas, tema tegevus tekitas hagejas usalduse ja lõi talle ettekujutuse, et tegevus (s.o sõiduki remont) on ohutu või et kostja kontrollib täielikult ohtu, samuti see, et kostja taotles ohtliku tegevusega majandusliku kasu saamist. Süü sisustamisel tuleb arvestada muuhulgas sellega, et juhatuse liige peab juriidilise isiku tegevuse korraldamisel toimima kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega ja seejuures võib hoolsuskohustuse sisu ja hoolsuse määr varieeruda nii sõltuvalt juriidilise isiku liigist kui ka tegevusest (vt tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p-d 19–20), aga ka sõltuvalt sellest, kas juhatuse liige teeb mingi toimingu iseseisvalt või kasutab selleks spetsialisti abi. Viimasel juhul peab juhatuse liige ilmutama vajalikku hoolsust eelkõige selle isiku valimisel ja mõistlikus ulatuses kontrollimisel. Praegusel juhul ei tohiks olla vaidlust selles, et Fastfix OÜ peamine tegevus on autode remontimine ning Fastfix OÜ juhatuse liige kasutab autode – sealjuures kasutas hagejale kuuluva sõiduauto Ford C-Max – remontimiseks spetsialisti ehk vastava ala asjatundja abi. Sellise spetsialisti või asjatundja erialaseid teadmisi ja oskusi ning ühtlasi omaala professionaalsust tuleb praegusel juhul eeldada. Hagejale tekkis kostja poolt sõiduki remontimisega kahju. Arvetest nr 20170046 ja 210170078 (tl 13-14) tulenevalt on selliseks kahju suuruseks 2089 eurot. Hageja ei arva, et õigusvastase tagajärje – hagejale töövõtulepingu objektiks olnud sõiduki remontimise tagajärjel kahju tekkimise – soovimisel tegutses kostja tahtlusega. Küll aga on hageja seisukohal, et õigusvastase tagajärje (s.o hagejale töövõtulepingu objektiks olnud sõiduki remontimise tagajärjel kahju tekkimise) suhtes tegutses kostja raske hooletusega. Hageja peab vajalikuks täiendavalt lisada sedagi, et ettenähtavuse reegli alusel peab pooltel olema võimalik lepingu sõlmimise hetkel hinnata endale lepingu sõlmimisega võetavaid riske ning vastutust, s.t lähtuda tuleb sellest, mida võlgnik lepingu sõlmimisel faktiliselt ette nägi või ette näha võis. Kostja oleks lepingurikkumise tagajärjel saabunud kahju tekkimisega pidanud arvestama. Põhjuslik seos ei pea olema alati vahetu, s.t tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. Pärast 2016. aasta lõpus Fastfix OÜ poolt sõiduki suhtes teostatud 2 / 16

2-17-14518 remonti Best Holding OÜ mehhaaniku poolt sõiduki ülevaatamise ja remontimise kohta koostatud arvamusest (tl 16-33, 36-38) nähtuvalt ei oleks ilma Fastfix OÜ poolt sõiduki remontimisel tehtud vigadeta sõiduk kasutuskõlbmatuks muutunud ja ühtlasi hagejale kahjulikku tagajärgi saabunud, s.o kahju tekkinud. Ehk teisisõnu: kui kostja oleks oma kohustust kohaselt, korrektselt ja üldist käibekohustust järgivalt täitnud, ei oleks hagejal tekkinud vajadust sõidukõlbmatuks muutunud sõiduki remontimiseks kulutusi teha ning seeläbi ühtlasi kahju kanda. Hageja märgib, et pärast kostjale lepingutingimustele mittevastavusest teatamist avaldas kostja (Fastfix OÜ) juhtunu kohta küll kahetsust ning sisuliselt tunnistas enda poolt sõiduki remontimisel tehtud vigu, kuid hagejale tekitatud kahju ta siiski täielikult hüvitama ei soostunud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks põhinõudena välja 2089 eurot ning viivis seaduses sätestatud suuruses kohustuse täitamata jätmise eest hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kostja seisukoht Kostja esitatud vastuses (tl 53-57) palub ta jätta hagi rahuldamata. Hageja ostis 3500 euro eest sõiduauto Ford G-Max reg nr 264 BSL, esmane registreerimine 24.05.2005. Registreeritud Eestis kasutatuna 22.11.2016, päritoluriik Saksamaa. Mõne aja pärast hageja sõidukil viskas hammasrihm üle ja mootoriremont, arvestades kahjustusi, oli ebaotstarbekas. Sõidukile paigaldati uus kasutatud mootor. Käigukast, hammasvöö ja automaatkäigukasti hüdromuhv jäid vanaks (s.o sõiduki detailide amortisatsioon toimus 11 aasta jooksul ja mis võiks olla loomuliku kahjustuse aluseks). Kostja juures toimunud remondi ajal sõiduki läbisõit oli 171 320 km (tõend arve S656 hageja poolt esitatud). Hageja võttis töö vastu, sõiduki mootor töötas ja sõidukile teostati proovisõit ning sõidukit võis kasutada ja teostatud remont sobis töö teatud otstarbeks. Teostatud remondile hageja pretensiooni esitanud ei ole. Pärast remonti hageja sõitis 1726 km (173046 - 171320 = 1726 km (tõend arve nr 20170078 hageja poolt esitatud). Hageja ei ole ühtegi tahteavaldust kostjale esitanud ja ei ole taotlenud asja parandamist. Seetõttu kostja asub seisukohale, et hageja rikkus teavitamiskohustust. Töövõtulepingute puhul kehtib lepingutingimustele mittevastava töö puhul erinorm, nimelt võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Selleks, et nõuda kulutuste hüvitamist, peab hageja esmalt tegema kostjale ettepaneku kõrvaldada puudused ja kui seda mõistliku aja jooksul kostja ei tee, võib hageja ise töö teha või tellida selle tegemise kolmandatelt isikutelt. Seega kostjal on õigus teada, millised puudused on tehtud töös ja saada võimalus need parandada mõistliku aja jooksul. Kostja märgib, et automaatkäigukastile piisab mõnel korral sõidu ajal käigu väljalülitamisest, et käigukastil võib tekkida ebaloomulik kahjustus. Nimelt kui paned auto Park(P) käiku, rakendatakse lukustusmehhanism ehk kiil, mis surub end käigukasti ülekandemehhanismi hammaste vahele. Liikumise pealt seda tehes, võib lukustusmehhanism rõhu all moonduda või puruneda. Samuti märgib kostja, et ebamõistlik on arve summa, mis sisaldab tööaega 17.25 tundi. Tehase andmete kohaselt peaks saama sellise töö tehtud 5.1 tunniga (tõend hageja poolt esitatud). Põhjendamatu on kasutatud automaatkäigukasti hüdromuhv asendada uuega kui on olemas võimalus detaili parandada või asendada seda kasutatud detailiga (tl 58-59). Remondi summa ületab poole sõiduki maksumusest ning remondi teostamine sellisel kujul nagu tegi selle hageja, on vastuolus hea usu põhimõttega. Seega, isegi juhul kui kohus leiab, et tekkinud kahjustused on remondi tagajärg, parandamise kulud oleks olnud: hammasvöö C-MAX – 90 euro, hüdromuhv – 250 euro. Kokku 90 +250 = 340 euro. Käesoleva ajani hageja ei ole tagastanud kostjale hammasvööd ja automaatkäigukasti hüdromuhvi. Kostja on seisukohal, et hageja ei lähtu hea usu põhimõttest ning hageja eesmärk on aluseta rikastuda olukorra arvelt, mida ta ise on tekitanud.

3 / 16

2-17-14518 Hageja arvamus kostja vastuse kohta Hageja märgib oma seisukohas (tl 62-68), et käesoleval juhul valis ta erinevatest õiguskaitsevahenditest välja kahju hüvitamise nõude. Seega on hagejal rahaline nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi, mitte kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi. Praegusel juhul hageja kostjalt kahju hüvitamist kalkulatsiooni alusel ei nõua. Isegi juhul, kui hageja oleks kasutanud kostja suhtes hagejale kuulunud sõiduautole tehtud ebakvaliteetse remondi tõttu kulutuste hüvitamise õiguskaitsevahendit VÕS § 646 lg 5 mõttes, ei oleks kostja olnud nõus neid täiel määral hüvitama (seda on selgitatud juba hagis). Pealegi on kostja oma vastuses leidnud põhimõtteliselt ka seda, et hageja ise on enda sõidukile kahju tekitanud. Seetõttu on ilmne, et hageja poolt kostjalt töö parandamise nõudmisel ei oleks olnud tulemust. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et katkisele sõidukile lähim remonditöökoda asus Hiiumaal Käinas (Best Holding OÜ), kuhu sõiduk ka teisaldati. Töö parandamine Fastfix OÜ poolt oleks Kentuki Lõvi OÜ-le põhjustanud ebamõistlikke kulusid ja põhjendamatuid ebamugavusi, sest sõiduk muutus sõidukõlbmatuks praamil Heltermaa sadamas enne mahasõitu Hiiumaale. Sellel hetkel ei olnud ka selge, millest on viga tingitud. Liiati ei osanud hageja kahtlustada, et viga võib olla tingitud Fastfix OÜ-s valesti (ebakvaliteetselt) tehtud mootori vahetuse remondist. Praamisõit tagasi mandrile ja auto teisaldamine Pärnusse puksiiriteenusega oleks tähendanud nii aja kui rahaliste vahendite lisakulu. Vastuseks kostja väitele, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, mis annaks hagejale vastavalt lepingule või seadusele õigust lepingust taganeda hageja poolt valitud kujul, märgib hageja järgmist. Esiteks ei pea hageja sellist asjaolu üldse tõendama. Teiseks, lepingulise põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmist tuleb vaadelda konkludentse taganemisena lepingust. Hageja on jätnud kostja nimetatud detailid enda valdusesse n-ö asitõenditena, vähendades sellega ka riski, et antud ohtlike mõradega ja osaliselt purunenud detailid võivad sattuda kasutatud varuosadena uuesti ringlusesse. Hagejale jääb arusaamatuks, mida kostja „ebaloomuliku kahjustuse“ all üldse silmas peab. Seega juhul, kui kostja väidab, et hagejale kuuluva sõiduautole tekkinud mootoririkke põhjustas hageja ise, siis peab ta seda vastuväidet tõendama. Kostja ei ole seda teinud. Hageja saab kostja käsitletavast kriitikast aru selliselt, et kostja väitel ei ole hageja tõendanud seda, et kostja poolt lepingu rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Hageja esitatud 14.09.2017 arvamusest nähtuvalt ei oleks ilma Fastfix OÜ poolt sõiduki remontimisel tehtud vigadeta sõiduk kasutuskõlbmatuks muutunud ja ühtlasi hagejale kahjulikku tagajärgi saabunud, s.o kahju tekkinud. Ehk teisisõnu: kui kostja oleks oma kohustust kohaselt, korrektselt ja üldist käibekohustust järgivalt täitnud, ei oleks hagejal tekkinud vajadust sõidukõlbmatuks muutunud sõiduki remontimiseks kulutusi teha ning seeläbi ühtlasi kahju kanda. Siiski juhib hageja tähelepanu sellele, et hageja poolt kohtule esitatud 14. septembri 2017. a arvamuses on selgitatud muuhulgas järgmist: „Tööd sai alustatud mootoririhma ja tehasemärkide kontrollimisega. Sealt edasi sai eemaldatud starter ja sellest sai juba aimu, et tuleb eemaldada ka käigukast. Selleks, et jõuda selgusele, et viga on hammasvöös ja eemaldada tuleb ka käigukast, oli juba 2-3 tundi tööaega kulunud. Käigukast eemaldatud, nägin deformeerunud hüdrotrafot ja hammasvööd-hooratast. Selleks, et jõuda järeldusele, miks purunes hüdrotrafo ja hammasvöö, tuli läbi töötada erinevaid teooriaid ning mõõtmisi. See töö ei ole võrreldav lihtsalt käigukasti eemaldamise ja tagasi monteerimisega!“. Eelmärgitu jätkuks tuleb märkida, et kui kostja loeb ebamõistlikuks arve summa, mis sisaldab tööaega 17,25 tundi, siis kuidas peaks kostja suhtuma enda poolt hagejale esitatud arvesse, kus eelnimetatud tööajast on näidatud veelgi suurem aeg – täpsemalt 18 tundi.

4 / 16

2-17-14518 Hageja peab kostja käsitletava vastuväite foonil vajalikuks lisada, et iseäranis kasutatud sõidukite puhul ongi paratamatu, et sõiduki remontimiseks kulunud summa võib osutuda võrreldes auto turuväärtusega väga suureks või seda isegi ületada. Tsiviilkäibe vältimatu tõde on aga see, et sellise sõiduki remondi maksumuse võrra sõiduki turuväärtus paraku ei tõuse (ehk kui sõiduki turuväärtus on näiteks 3500 eurot, siis selle remondiks kulunud 2000 eurot ei tõsta selle sõiduki turuväärtust 5500 eurole). Kostja vastusest nähtuvalt on kostja esitanud vastuväite ka seoses viivisega. Hageja selgitab siinkohal taaskord, et käesoleval juhul valis hageja erinevate õiguskaitsevahendite kataloogist välja kahju hüvitamise (mitte kulutuste hüvitamise) nõude. Hageja märgib, et kuna hageja ei ole enda varale (autole) ise kahju tekitanud, siis on edasine arutlus hageja käitumisest hea usu põhimõtte vastaselt ainetu. Kostja täiendav seisukoht Kostja märgib täiendavas seisukohas (tl 72-77), et hageja esitas rahalise nõude kostja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi. Hageja väidab vääralt, et pärast kostjale lepingutingimustele mittevastavusest teatamist avaldas kostja (Fastfix OÜ) juhtunu kohta küll kahetsust ning sisuliselt tunnistas enda poolt sõiduki remontimisel tehtud vigu, kuid hagejale tekitatud kahju ta siiski täielikult hüvitama ei soostunud. Kostja sai teada juhtunu kohta alles pärast hageja poolt kostjale arve esitamist ning küsis - „miks hageja ei pöördunud koheselt kostja poole“, mille kohta sai hageja vastuse, et remondi tema tegi ära ja nõudis arve tasumist. Asjaolude väljaselgitamiseks palus kostja tagastada automaatkäigukasti hüdromuhvi, mida hageja käesoleva ajani teinud ei ole ja oma kohustuste täitmise viivitamisega tegi võimatuks teha kindlaks, kas automaatkäigukasti hüdromuhvil esineb loomulik või ebaloomulik kahjustus. Seega väär on hageja väide, et kostja tunnistas enda poolt sõiduki remontimisel tehtud vigu. Õige on hageja väide, et tekitatud kahju ta siiski täielikult hüvitama ei soostunud. Olukorras, kui hageja jättis kostja teadmatusse, on kostja seisukohal, et hageja soovis faktilisi asjaolusid varjata. Kostja peab tõendama soodsamate alternatiivide olemasolu, mis võimaldaksid asetada hageja sarnasesse olukorda sellega, kui lepingurikkumist ei oleks esinenud. Kostja on seda teinud, mistõttu tuleb järeldada, et alternatiiv eksisteerib (automaatkäigukasti hüdromuhvi hinnapakkumise tõendid kostja esitas vastuses). Isegi juhul kui kohus mingil põhjusel tuvastab, et põhjuslik seos kostja käitumise ja tekkinud kahju vahel on olemas, on kostja seisukohal, et arvel esitatud tööd on tehtud ebamõistliku aja jooksul ja suures summas. Esiteks, detailid võiks asendada, s.o. hüdromuhvi taastatud detailiga, mis oleks maksma läinud seitse korda vähem. Teiseks, kostja on sama aja jooksul vahetanud mootori ja mootori vahetuse käigus samuti tuleb paigaldada starteri, lisaks sellele generaatori ning teised detailid, sh hooratas ja hüdromuhv. Praktikas hooratta ja hüdromuhvi vahetuse tööaeg on 6-8 tundi. Ei saa nõustuda hageja väitega, et töö parandamine Fastfix OÜ poolt oleks Kentuki Lõvi OÜ-le põhjustanud ebamõistlikke kulusid ja põhjendamatuid ebamugavusi, sest hageja väitel sõiduk muutus sõidukõlbmatuks praamil Heltermaa sadamas enne mahasõitu Hiiumaale, kust sõiduk ka teisaldati. Hageja asukoht on Hiiumaal, seega hageja võinuks koheselt informeerida kostjat ja kooskõlastada, kas ta jätab sõiduki sadamasse ja millal kostja sõidukile järgi tuleb või kooskõlastada kostjaga, millise remondipartneri juurde sõiduk teisaldada. Hea usu põhimõtte kohaselt hageja võiks vähemalt helistada kostjale ja teatada tekkinud probleemist ning teisaldamine ja remont oleks toimunud kostja poolt ning edaspidine poolte arveldamine oleks toimunud vastavalt esinenud kahjustusele ja nende tekkimise asjaolude alusel. Vajaduse korral võinuks teostada ekspertiisi. Hageja selgitab, et ta soovis need detailid jätta enda valdusesse n-ö asitõenditena, vähendades sellega ka riski, et antud ohtlike mõradega ja osaliselt purunenud detailid võivad sattuda kasutatud varuosadena uuesti ringlusesse. Kostja on seisukohal, et selline hageja selgitus on paljasõnaline ja hageja tegevus oli suunatud tegelikku põhjuse varjamiseks ning arvestades 5 / 16

2-17-14518 hageja käitumist kostja ei ole kindel, et hageja väitel tema valduses olevad purunenud detailid on samast autost. Hageja seisukohast nähtub, et hageja ei tunne automaatkäigukasti hoolsuse jälgimise üldtuntud regulatsiooni ja mis võiks olla ebaloomuliku kahjustuse põhjuseks, mida käesoleval ajal enam ei ole võimalik kindlaks teha kuna hageja ei tagastanud mõistliku aja jooksul kostjale detaile. Kostja ei saa nõustuda hageja poolt esitatud arvamusega ja seda alljärgnevalt: tsentreerimispoldile viide ei ole asjakohane. Tsentreerimise võll lihtsalt kergendab hooratta paigaldamist. Hooratas kinnitatakse nelja poldiga. Enamgi veel, viide, et hooratas ei ole remondi käigus kinnitatud, on absurdne, kinnitamata hoorattaga sõiduk isegi ei lähe käima, rääkimata, et sõidukiga kinnitamata hoorattaga sõidetakse 1726 km. Olukorras, kus hageja ei ole tagastanud kostjale hammasvööd ja automaatkäigukasti hüdromuhvi ei olnud kostjal võimalik tuvastada, et kahju tekkimine on teostatud tööga sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 28. juuni 2019. a otsusest nr 2-17-14518 tegi kohus 10. septembril 2019.a pooltele ettepaneku anda seisukoht ja esitada tõendid asjaolude kohta, millal hageja sai teada hagis nimetatud varjatud puudustest VÕS § 644 lg 1 ja 3 järgi. Samuti tegi kohus pooltele ettepaneku anda seisukoht ja esitada tõendid asjaolu kohta, millal hageja teavitas kostjat ilmnenud puudustest. Hageja täiendav seisukoht Hageja märgib (tl 117-119), et tal on tagantjärele raske tõendada täpset aega, millal ta sai teada hagis nimetatud varjatud puudustest ning millal ta kostjat sellest puudusest teavitas. Seejuures ei pea hageja otstarbekaks taotleda kohtult nende asjaolude tõendamiseks tunnistaja(te) ülekuulamist. Küll aga saab hageja kohtule TsMS § 235 mõttes põhistada, et arvestades asjaolu, et praegusel juhul oli tegemist varjatud puudusega (mida leidis ka ringkonnakohus), ei saanud hageja hagis nimetatud varjatud puudustest teada enne seda, kui oli sõidukit remontinud mehaanikuga enne eelkõige hagejale tehtud ja esitatud 13. jaanuari 2017.a ettemaksu arvet (hagiavalduse lisa 2) vestelnud. Mis puudutab seda, millal hageja kostjat sellest puudusest teavitas, siis praegusel juhtumil tuleb arvestada sellega, et 6. jaanuaril 2017 õhtul Hiiumaa praamilt sõidukiga enam omal jõul maha sõita ei saanud, sest sõiduk suri välja. Sõiduk teisaldati selle remondiks lähimasse autoremonditöökotta, täpsemalt Käinas asuvasse Best Holding OÜ-sse. Ilmselgelt oleks olnud ebamõistlik ja ebaotstarbekas hakata rikkis ja sõidukõlbmatut sõidukit teisaldama Hiiumaalt mandrile, veel enam Pärnusse, kus sõidukit eelmisel korral 2016. aasta lõpus Fastfix OÜ poolt remonditi. Hageja rõhutab, et paikkond, kus sõiduki mootor seiskus, ei olnud – ega saanudki olla – hageja kontrolli all. Hageja selgitab, et kuigi lepingutingimustele mittevastavusest teavitas hageja ka kostjat, ei saanud ta seda eelmainitud objektiivsest asjaolust tulenevalt teha enne hageja poolt puuduse (sõiduki rikke) kõrvaldamise tellimist kolmandalt isikult, s.o Best Holding OÜ-lt. Seega kohaldub käesoleva juhtumi eripärastel asjaoludel VÕS § 644 lg 3 teine lause, mille kohaselt kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Eelmärgitu kontekstis ei saa jätta tähelepanuta, et kostja on hagile esitatud vastuses leidnud põhimõtteliselt muuhulgas seda, et hageja ise on enda sõidukile kahju tekitanud (s.t oma vastutusest mööda hiilimiseks on kostja hakanud n-ö näpuga näitama hoopis hageja poole). 6 / 16

2-17-14518 Seetõttu on ilmne, et hageja poolt kostjalt töö parandamise (puuduse kõrvaldamise) nõudmisel ei oleks olnud tulemust (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. mai 2008. a otsus nr 3-2-1-31-08, p 16.) Hoolimata sellest märgib hageja, et VÕS § 645 lg 1 p 1 kohaselt võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Hageja argumenteeris hagiavalduses põhjalikult, miks ta leiab, et õigusvastase tagajärje (s.o hagejale töövõtulepingu objektiks olnud sõiduki remontimise tagajärjel kahju tekkimise) suhtes tegutses kostja raske hooletusega (vt hagiavalduse punkte 8.1.3 ja 8.1.4). Hageja jääb selle seisukoha juurde ega hakka sellekohaseid põhjendusi siinkohal üle kordama. Seega isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hageja ei ole tõendanud või põhistanud täpset aega, millal ta sai teada hagis nimetatud varjatud puudustest ning millal ta kostjat sellest puudusest teavitas, kohaldub VÕS § 645 lg 1 p 1, mis annab hagejale täiendava aluse ja õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja täiendav seisukoht Kostja leiab (tl 124-129), et kuna siiani ei ole hageja suutnud lahti kirjeldada kostja teavitamise protsessi, siis järgnevalt teeb seda kostja ise. Kostjat teavitati ilmnenud puudustest läbi kolmanda osapoole - Agrit Peetsoni, kes müüs hagejale antud kontekstis oleva sõiduauto 2016 aasta lõpus. Järgnevalt toob kostja välja probleemi avastamise ja teavitamise kronoloogia: 8. detsember 2016 müüs Agrit Peetson Jüri Ausmaale (hagejale) sõiduauto Ford C-Max

264BSL.

22. detsember 2016 remonditi auto Fastfix OÜ töökojas - mootori vahetus. 6. jaanuar 2017 esines puudus. 6. jaanuar 2017 (esines puudus) kuni 13. jaanuar 2017 (esitas kohalik autoremonditöökoda arve) sai teada hageja puuduse oletuslikust põhjusest. 31. jaanuar 2017 22:42 kirjutas Jüri Ausmaa Agrit Peetsonile esinenud probleemist ja nõudis kohaliku autoremonditöökoja arve hüvitamist. LISA 1 1. veebruar 2017 09:11 vastas Agrit Peetson Jüri Ausmaa pretensioonidele. LISA 2 1. veebruar 2017 10.17 saatis Agrit Peetson Fastfix OÜ esindajale Tõivo Tim Nõlvakule edasi Jüri Ausmaa pretensiooni. 8. veebruar 2017 16:28 vastas Fastfix OÜ esindaja Tõivo Tim Nõlvak Jüri Ausmaale antud pretensiooni osas ja pakkus ka omapoolse lahenduse. LISA 3 Edasine tegevus käis juba läbi kohtu ja seda enam lahti kirjutama ei hakka. Seega kostja sai esimest korda infot esinenud probleemidest 27 päeva peale probleemi esinemist kolmanda osapoole käest. Selleks ajaks oli auto remonditud kohalikus töökojas. On võimalik, et tegemist oli puudustega, mida hageja ei saanud 2016 lõpus tööd vastu võttes ega ka 6. jaanuaril 2017 sõiduki seiskumisel ise avastada. Seega ei saanud hageja teada kostja töös ilmnenud puudustest enne seda, kui mehaanik oli välja selgitanud ja hagejale teada andnud hammasvööratta ja automaatkäigukasti hüdrotrafo purunemise põhjuse. Olenemata sellest, et hageja sai teada puudusest ajavahemikus 06.01.2017 (esines puudus) kuni 13.01.2017 (esitas kohalik autoremodnitöökoda arve) ei teavitanud ta sellest kostjat. Esiteks on arusaamatu, miks hageja kohe puuduse esinemisel 06.01.2017 ei teavitanud kostjat esinenud puudusest. Teiseks on arusaamatu, miks hageja ei teavitanud kostjat peale mehaaniku poolt puuduse tuvastamist 06.01.2017 kuni 13.01.2017. Olenemata eelnevatest teavitamise võimalustest hageja otsustas

7 / 16

2-17-14518 lasta puuduse likvideerida kohalikul mehaanikul ja esitas peale seda arve, nõudega tasuda, kostjale. Kostja on nõus, et koht (paikkond), kus sõiduki mootor seiskus, ei olnud – ega saanudki olla – hageja kontrolli all. Samas oli hagejal olemas teavitamisvõimalus ja isegi kohustus - § 644. Töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamine lg 1. Lähtudes eelnevast ei ole tegemist teavitamise puhul mõistliku ajaga. Lisaks sellele, et teavitamine ei toimunud mõistlikul ajal oli remonditud ka antud kontekstis olev auto. Siin juba räägime mitte ainult teavitamisest vaid ka remonti teostanud firma arve tasumisest. Antud olukorras puudus kostjal info ja võimalused probleemi lahendamiseks. Hageja väidab, et kuigi lepingutingimustele mittevastavusest teavitas hageja ka kostjat, ei saanud ta seda eelmainitud objektiivsest asjaolust tulenevalt teha enne hageja poolt puuduse (sõiduki rikke) kõrvaldamise tellimist kolmandalt isikult, s.o Best Holding OÜ-lt. Seega kohaldub käesoleva juhtumi eripärastel asjaoludel VÕS § 644 lg 3 teine lause, mille kohaselt kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja vastab, et teavitamisvõimalus oli olemas nii puuduse tekkimisel kui ka puuduse põhjuse tuvastamisel. Nagu ka LISA 1 saab väljalugeda suhtles hageja aktiivselt Best Holding OÜ töötajatega ja ilmselgelt ka hagejat informeeriti esimesel võimalusel puuduse iseloomust. Keegi ei kohustanud hagejat remontima sõidukit antud töökojas s.o Best Holding OÜ-s. Lähtudes eelnevast oli hagejal olemas teavitamisvõimalus ja teatamata jätmine ei ole mõistlikult vabandatav. Seega ei saa hageja tugineda VÕS § 644 lg 3 teisele lausele, mille kohaselt kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja vastab, et Fastfix OÜ puhul on tegemist usaldusväärse ja tuntud töökojaga Pärnus. Hageja väide, et kostjalt töö parandamise nõudmine ei oleks andnud tulemust, on väär. On tavaline protseduur see, kui tekivad probleemid, siis suheldakse omavahel ja leitakse lahendus. Hetkel puudus kostjal absoluutselt info probleemidest ja seega ei saanud leida lahendust. Lihtsalt arve esitamine hageja poolt ei ole suhtlemine ja selles etapis lahenduste leidmine on juba keerulisem. Mis puudutab võimalust, et hageja ise on enda sõidukile kahju tekitanud. Kuna hageja tugineb oma väidetes asjatundja arvamusele - autoremondi teostanud mehaanik Siim Sau ütlustele, siis peaks kohus ka arvestama kostja poolseid ütluseid kui autoremondi mehaaniku ütluseid. Kostja tugineb antud väites mitmete käigukasti remondiga tegelevate ettevõtete arvamusele ja antud rikke iseloomule põhinevatele üldprobleemidele. Lisaks antud lõigus viitab kostja Carfox OÜ ekspertide arvamusele. Link antud arvamusele (punkt 4): https://carfox.ee/blog/6automaatkaigukastile-kahjulikku-harjumust/. Väide, et kahju on hageja ise endale põhjustatud on võimalik ja seda välistada ei saa. Kahjuks tänapäevane diagnostika ei suuda seda antud automudeli puhul tõestada. Samas on rikke üldiseloom kooskõlas tagajärjega - lähtudes ülal kirjeldatust. Lisaks on kostjal pea võimatu analüüsida kahju põhjust, kuna kostjal ei ole olnud võimalust sõidukit ja selle osasid ülevaadata. Kostja on korduvalt avaldanud soovi näha purunenud detaile ja analüüsida neid. Lisaks oleks kõik eelnev tegevus ja ka antud kohtutee jäänud olemata kui hageja oleks kostjat teavitanud õigeaegselt ja antud remonttöö oleks läbiviidud kostja poolt. 8 / 16

2-17-14518 Hetkel hageja poolt esitatud tõendid ja asjatundja arvamus võivad olla kallutatud, kuna remonditi sõiduk hageja poolt valitud töökojas. Hageja poolne asjatundja arvamus on kostja seisukohalt kaheti mõistetav. Asjatundja avaldab arvamust lk. 4, et vähemalt mingis Fastfix mootori vahetamise töö faasis ei olnud selle remondi käigus sõiduki automaatkäigukasti hüdrotrafo pandud hammasvööga kokku nii, et poldid oleks korrektselt asetunud (kinnitunud) automaatkäigukasti hammasvööratta pesadesse, sellele viitavad selgelt fotodelt nr. 1, 2 ja 3 nähtuvad poltide muljumise jäljed. Samas järgnevalt kinnitab asjatundja, et Best Holdingus käigukasti lahti võttes olid poldid pesades ning mutrid kinni keeratud. Lisaks pakub asjatundja oma arvamuses Foto 7, lk 2 seda, et hammasvööratta deformeerumine on toimunud juba varasemalt. Arvestama peab ka asjaolu, et mitte ühegi pildipeal ei ole tuvastatav, kas antud detailid on selle sõiduki omad. Hageja läbis sõidukiga 1700 km peale remonti mitme nädala jooksul. Kui antud eksimus oleks toimunud Fastfix OÜ remonttööde käigus, oleks see ilmnenud koheselt peale remonttööd. Arvestamata ei saa jätta tõsiasja, et sõiduk on kasutatud ja sõiduki eelnev hoolduskvaliteet on kaheldav. Sellele viitab mootorivahetuse vajadus. Mootori vahetuse vajadus seisnes selles, et sõidukit ei olnud eelnevalt hooldatud regulaarselt. Enne mootorivahetust ei töötanud sõiduki mootor ühtlaselt, mis võis ka kahjustada automaatkäigukasti. Kindlasti ei saa väita seda, et on tegemist raske hooletusega nagu hageja viitab hagiavalduse punkt 8.1.4. Hageja eeldab, et remondi teostanud mehaanikul puudub vastav pädevus. Kostja väidab, et mehaanik, kes autot remontis - Rünno Suhhostavets omab vastavat pädevust. Antud isik on läbinud autolukksepa õppekava 3523234 Pärnu Kutseõppekeskuses. Lisaks on antud isik ka Fastfix OÜ juhatuse liige, mis pigem motiveerib tööd korralikult tegema kui vastupidi. Lähtudes eelnevast infost saab väita, et kostja töö on läbiviidud korrektselt ja ilma puudusteta. Kostja on oma vastuses lk 3 viidanud VÕS § 640 lg-e 2, mille kohaselt töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Hageja sai sõiduki kätte Fastfix OÜ remonditöökojast 22.12.2016. Peale kättesaamist teostas hageja sõidukiga proovisõidu. Proovisõidul pretensioone ei esinenud ja hageja lahkus. Sellega sai töö loetud vastuvõetuks. Edasistes garantii tingimustes mingeid kokkuleppeid ei lepitud hageja ja kostja vahel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

2-17-14518 selles, et nad sõlmisid 2016.a lõpus töövõtulepingu hagejale kuuluva sõiduki mootori vahetamiseks ning pooled täitsid selle lepingu – kostja vahetas sõiduki mootori kasutatud mootori vastu ning hageja tasus tehtud töö eest. Pooled on erimeelt aga selles, kas kostja töö oli nõuetekohane (vastas keskmisele kvaliteedile) või esinesid töös puudused, mis tingisid 6. jaanuaril 2017 sõiduki seiskumise ja täiendava remondivajaduse. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist või on ta selle õiguse minetanud, sest ei teatanud kostjale õigeaegselt töös ilmnenud puudustest ega nõudnud kostjalt esmalt puuduste kõrvaldamist. Käesolevas asjas puudub vaidlus alljärgmistes asjaoludes: - poolte vahel oli 2016.a lõpus sõlmitud töövõtuleping, mille järgi pidi kostja autoremonditöid osutava ettevõttena vahetama hagejale kuuluva sõiduki mootori kasutatud mootori vastu. Mootori väljavahetamise käigus eemaldati ja paigaldati uue kasutatud mootori külge sõiduki automaatkäigukast; - kostja auto remontimise teenuse eest esitas hagejale 22.12.2016 arve nr 5656 (tl 12) summale 1359,76 eurot ning hageja on selle arve tasunud; - 06.01.2017 õhtul ei suutnud hagejale kuuluv ja mõned nädalad varem kostja poolt remonditud sõiduk Hiiumaa praamilt maha sõita, ei käivitunud ning ta teisaldati remondiks lähimasse autoremonditöökotta – Hiiumaal Käinas asuvasse Best Holding OÜ-sse. Nimetatud isiku juures teostati uus remont ja osade vahetus ning esitati selle eest hagejale uued arved 13.01.2017 ja 26.01.2017 (tl 13 ja 14).

10 / 16

2-17-14518 Seega on hageja väide, et kostja töös on puudused, mis tõid kaasa nimetatud rikke, tõendatud ja põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Asjatundja avamuse kohaselt nimetatud ebakorrektne remonttöö tõi kaasa auto seiskumise ja nimetatud kahjustumise. Hagialuse kohaselt (tl 2 p 2) olid puudused just kostja remonttöös, mille kohaselt sõiduki mootori väljavahetamise käigus eemaldati ja paigaldati uue kasutatud mootori külge ka sõiduki automaatkäigukast. Hagejal on hagialuseks olevad asjaolud seega piisavalt välja toodud ja asjatundja järeldused lähtuvad nendest (mutatis mutandis RKL nr 3-2-1-49-17 p 24). Kostja on märkinud, et arvestama peab ka asjaolu, et mitte ühelgi pildil ei ole tuvastatav, kas antud detailid on selle sõiduki omad. Kohus lähtub sellest, et asjatundja arvamus on üks tervik ja juba arvamuse alguses on kirjeldatud just hagi aluseks olevat sõidukit ja reg nr., mis haakub ka kostja poolt hagejale esitatud arves (tl 12) nimetatud sõidukiga. Lisaks on kostja vastuväide selle kohta, et hammasvööratta deformeerumine võis olla toimunud juba varasemalt. Ka see ei vabastaks kostjat vastutusest, sest kostja oleks pidanud mootori vahetamisel siis vöörattal kahjustust ka ise nägema ning teavitama hagejat sellest ja võimalikest riskidest, kui see oli enne tekkinud. Ka sellisel juhul oleks tekkinud kahju ikkagi põhjuslikus seoses kostja tegevuse. Lisaks sellele on asjatundja arvamuses ju toodud ka see, et mootori vahetuse käigus ei paigaldatud juhtpukse, mis tingiski käigukasti ja mootori vahelise nihestumise ning deformeeritud hammasvööratta ja hüdrotrafo purunemise (tl 21). Kostja on märkinud, et arvestada tuleks ka asjaoludega, et hageja läbis sõidukiga 1700 km peale remonti mitme nädala jooksul, eelnev hoolduskvaliteet on kaheldav ja mootori vahetuse vajadus seisnes selles, et sõidukit ei olnud eelnevalt hooldatud regulaarselt, sest enne mootorivahetust ei töötanud sõiduki mootor ühtlaselt, mis võis ka kahjustada automaatkäigukasti. Tõendite kogumi järgi eeltoodu ei tõendaks põhjusliku seose puudumist hagejal tekkinud kahjuga. Kohus leiab, et eeltoodud kostja väited ei kummuta asjatundja S. Sau arvamust, sest selles kui tõendis on asjatundja poolt toodud konkreetsed põhjused ja lõppjäreldused ehk põhjuslikud seosed, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kokkuvõtvalt antud kostja väide on paljasõnaline ja pelgalt kostja hinnang ilma tõendit ja selgelt eluliselt usutavat asjaolu esitamata, mistõttu kohus jätab selle tähelepanuta. Kostja tugineb antud väites (tl 128) mitmete käigukasti remondiga tegelevate ettevõtete arvamusele ja antud rikke ühele võimalikule põhjusele. Lisaks antud lõigus viitab kostja Carfox OÜ asjatundjate arvamusele, s.o lingi punkt 4. https://carfox.ee/blog/6-automaatkaigukastilekahjulikku-harjumust/. Selle arvamuse punt 4 kohaselt on antud soovitused: „ 4. Ära pane autot Park(P) käiku enne kui auto ei ole täielikult peatunud. Peamine põhjus miks tehakse on kärsitus ja teadmatus koormusest, mida see käigukastile avaldab. Isegi kui uuemad autod ei võimalda seda teha, on siiski hea mõista, miks seda teha ei tohi. Nimelt kui paned auto Park(P) käiku, rakendatakse lukustusmehhanism ehk kiil, mis surub end käigukasti ülekandemehhanismi hammaste vahele. Liikumise pealt seda tehes võib lukustusmehhanism rõhu all moonduda või puruneda.“ Antud kostja osundatud asjatundja arvamus ei põhine siiski konkreetsel juhtumil, mis on kohtuliku uurimise ese. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud tõend ei kummuta samuti hageja poolt esitatut, sest see ei tõenda konkreetsel juhul hageja asjatundja poolt valedele seisukohtadele jõudmist, hinnates konkreetse juhtumi asjaolusid.

11 / 16

2-17-14518 Kostja enda esitatud arvamuse kohta leidnud, et ei saa välistada, et kahju on hageja endale põhjustanud. Samas kostja mööndes, et kahjuks tänapäevane diagnostika ei suuda seda antud automudeli puhul siiski tõestada. Eeltoodud asjaoludel ei ole võimalik kostja vastuväidet kostja tõendi alusel tõendatuks lugeda. Kostja hinnang, et hageja poolt esitatud arvamus võib olla kallutatud, sest autot remonditi hageja poolt valitud töökohas, on paljasõnaline, mida kohus ei saa samuti arvestada. Lisaks tõendatud hagi asjaolude ja esitatud tõendite kohaselt oli tegemist varjatud puudustega, mis avaldusid juhuslikus kohas ehk praamil, millelt ei õnnestunud maha sõita Hiiumaale. Kui lepingu rikkumine seisneb mittevastava töö tegemises ehk mittekohase lepingu täitmisega, kohaldub lisaks vastavate VÕS-i üldosa sätetele ka VÕS-i töövõtulepingu eriregulatsioon. VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 järgi peab töö vastama lepingutingimustele, sh ei vasta töö lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Mh peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 tähenduses, st vastama vähemalt samale kvaliteedile, mis oleks vastaval tegevusalal tegutseva, nõutavaid kutseoskusi ja erialateadmisi omava ning nõuetekohaselt järgiva töövõtja tehtud tööl. Eeltoodu alusel on hageja tõendanud esitatud asjatundja arvamusega (tl 16-33), et kostjalt tellitud töö ei vastanud lepingutingimustele, kuna tööl ei olnud kokkulepitud omadusi ja töö ei sobinud otstarbeks, milleks tellija seda vajas. Hageja ja kostja ei leppinud kokku, et kostja võiks selliste puudustega autoremonti teostada. Eeltoodu alusel kohus tuvastab, et kostja on lepingut rikkunud.

2-17-14518 Riigikohus on müügilepingu sarnase sätte (VÕS § 220) kontekstis selgitanud, et eristada tuleb asja tavapärasel üle vaatamisel avastatavaid puudusi ning varjatud puudusi. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Sealjuures saab asjaolust, et võimalikule puudusele viitas spetsialist, järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega, ning sellisel juhul ei saa mõistlik aeg lepingutingimustele mittevastavusest teavitamise kohta hakata kulgema enne asjatundja arvamuse koostamist (RKL nr 2 14 37663, p 13–15). Antud juhul tuleks pidada seda varjatud puuduse avastamise ajaks Hiiumaal autoremondile spetsialiseerunud firma poolt hagejale autoprobleemide teatavakstegemist ja ettemaksu nõudmist. Kohus nõustub kostjaga, et antud kaasuse eripärast lähtudes ei saa pidada teatamise aega kostjale mõistlikuks, sest seda tehti pretensiooniga alles 31.01.2017 (tl 130-131). Seaduse mõtte kohaselt tuleb anda võimalus töövõtjale probleemi lahendada, enne selle lahendama asumist tellija enda poolt. Hageja on küll selgitanud, et antud olukorras sõiduk asus saarel jne, kuid seaduse alusel vabandavad asjaolud, mis välistasid mitteteatamise ajavahemikul 1326.01.2017.a, puuduvad. Lisaks kui juba arve on tasutud ja remont teostatud, ei saa olla enam töövõtja jaoks tegemist mõistlikul ajal teatamise kategooriaga, sest kogu teatamise regulatsioon kaotaks siis mõtte (töövõtja ei saa enam puudust kõrvaldada).

13 / 16

2-17-14518 tellija automootori vahetamisel (tl 24), ei oleks tellijale kahju tekkinud. Eelnimetatud töövõtja olulised vead põhjustasid sõidukil hammasvööratta ja automaatkäigukasti hüdrotrafo ehk turbiini purunemise. Mehhaanikust asjatundja Siim Sau on arusaadavalt kirjeldanud (tl 24), et kui auto töökotta toodi ei olnud teada, miks auto enam omal jõul sõita ei saa ning ei käivitu. Vea tuvastamiseks alustati töid mootorrihma ja tehase märkide kontrollimisega, seejärel eemaldati starter ja siis käigukast. Selleks, et jõuda selgusele, et viga on hammasvöös ja eemaldada tuleb käigukast, oli juba 2-3 tundi tööaega kulunud. Käigukasti eemaldamisel oli näha deformeerunud hüdrotrafo ja hammasvöö, tuli läbi töötada erinevaid teooriaid ja mõõtmisi. Töö ei ole võrreldav lihtsalt käigukasti eemaldamise ja tagasimonteerimisega. Seega on hageja asjatundja arvamuses toodud asjaolude alusel kostja tegevus hageja autoremontimisel põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga, mille kinnituseks on OÜ Best Holdingu arvetes (tl 12-13) teostatud tööde kirjeldus ja maksumus kokku summas 2089 eurot. Hageja vastuväide, et nimetatud tööd saanuks teha ka odavamalt, ei ole põhjendatud tõenditega. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Mõistlikkuse all tuleb arvesse võtta, et sõidukil tekkis rike äärmiselt ebamugavas situatsioonis Hiiumaal. Kuivõrd autoga ei olnud võimalik isegi praamilt maha sõita, tuli situatsiooni asuda lahendama operatiivses korras. Asjatundja on kirjeldanud põhjendatult, kuidas probleemini jõuti, tegemist oli puudusega, mille olemasolu väljaselgitamine eeldas uurivaid toiminguid, mis võttis ka vastavalt aega. Kohus leiab, et hageja on seetõttu piisavalt põhjendanud, et Hiiumaal remondiks kulunud aeg ja talle esitatud vastav arve summa on mõistlik.

14 / 16

2-17-14518 puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult v. osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 29.09.2017 kuni 30.01.2020 summas 390,98 eurot ning alates 31.01.2020 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-17-14518

Apellatsiooniastmes oli hageja õigusabikulud 360 eurot - Pärnu Maakohtu 27. juuni 2018. a otsusega nr 2-17-14518 tutvumine ning õigusliku positsiooni kujundamine 0,25 tundi ning apellatsioonkaebuse koostamine 2,75 tundi. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 250 eurot ja apellatsioonkaebuselt 250 eurot. Kohtus leiab, et menetluskulude nimekiri (õigusabi, riigilõiv) ja selles näidatud kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud tarbetuid kulutusi, kulutanud selleks põhjendamatult aega või õigusabi tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta oleks liiga kõrge, mistõttu tuleb taotlus rahuldada. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud kokku summas 2324 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert kohtunik

16 / 16

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.