Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna kostja on hageja nõude õigeks võtnud, rahuldab kohus hagiavalduse. Kohus jätab otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 19.12.2018 esitatud vastuses vaidles kostja hagile vastu. 19.06.2019 toimunud kohtuistungil on kostja hagi õigeks võtnud. Seega on kostja andnud põhjust hagi esitamiseks ning kohaldamisele ei kuulud TsMS § 168 lg 6. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 1 100 eurot ja õigusabikulud 2 566,50 eurot (sh km). Kostja on 19.06.2019 toimunud kohtuistungil öelnud, et jätab menetluskulud kohtu hinnata. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli raskuselt keskmise tsiviilasjaga, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 145 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja menetluskulud maakohtus  Hagi aluseks olevate dokumentide analüüs, positsioonide kujundamine ja hagi koostamine – ei ole põhjendatud, kuna hagi ei ole allkirjastatud lepingulise esindaja poolt,  Kostja vastusega tutvumine, analüüs, vastuse koostamine – on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi 5 h ulatuses,

 Kohtumine kliendiga ja positsioonide kujundamine - on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses,  Ettevalmistus kohtuistungiks - on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses,  Istungil osalemine - on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,25 h ulatuses Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse maakohtus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 6,75 h s.o 978,75 eurot (6,75 h x 145 eurot), millele lisandub käibemaks 195,75 eurot, kokku 1 174,50 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 1 100 eurot ja õigusabi 1 174,50 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.