2-18-116059/20 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 05.02.2019 saabus Viru Maakohtusse alluvusel Tartu Maakohtust R.K.Õigusbüroo OÜ hagi A L vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 11.12.2017 Xxxx OÜ autokooli sooviga õppida B kategooria kursustele ning täitis vastavasisulise avalduse. A L asus õppima õppegruppi EB19/17 (B-kategooria õpe), mis algas 11.12.2017 ja talle väljastati õpingukaart nr 362. Eelnimetatud õpingukaardil on sissekandeid 13 sõidutunni ning sõiduki juhtimise pimeda ajal läbitud 1 sõidutunni kohta. Õpingukaart on allkirjastatud nii sõiduõpetaja kui ka õpilase (st kostja) poolt. Kostjale väljastati 11.12.2017 eelnimetatud 13 sõidutunni eest Xxxx OÜ poolt arve nr 111217/1 summas 336 eurot, mille maksetähtajaks oli 15.12.2017 ning pimedaõppe ja libedaõppe eest 08.01.2018 arve nr 080118/4 summas 100 eurot, mille maksetähtajaks oli 15.01.2018. Kokku on kostja alusetult jätnud tasumata kaks arvet kogusummas 436 eurot. R.K.Õigusbüroo OÜ esitas 13.02.2018 kostjale maksegraafiku. Kostja kinnitas 13.02.2018 kl 19:13 e-kirjaga, et ta on maksegraafiku kätte saanud ning on nõus selles sisalduva tasumise ajatamisega. Tänase päevani kostja oma maksegraafikust tulenevat kohustust täitnud ei ole. Kostja ei ole nõudele kordagi vastu vaielnud ning on nõustunud maksegraafikuga, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kostjal ei ole nõude aluseks olevate dokumentide osas vastuväiteid ning ta tunnustab seda nõuet. 01.07.2018 loovutas Xxxx OÜ eelkirjeldatud nõude R.K.Õigusbüroo OÜ-le. Hageja nõue summas 336 eurot muutus VÕS § 82 kohaselt sissenõutavaks 16.12.2017 ning nõue summas 100 eurot muutus sissenõutavaks 16.01.2018.

Arve nr 111217/1: viivisesumma: 32,18 eurot (16.12.2017 – 25.02.2019). Arve nr 080118/4: viivisesumma: 8,90 eurot (16.01.2018 – 25.02.2019). Lisaks käesolevaks hetkeks sissenõutavaks muutunud viivisele palub hageja kohtul TsMS §-st 367 juhindudes kostjalt välja mõista viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Xxxx OÜ on kohtueelses menetluses kandnud õigusabikulusid summas 40,00 eurot. Kuivõrd kostja oma kohustust vabatahtlikult ei täitnud, pidi Xxxx OÜ pöörduma õigusabi saamiseks professionaalse õigusnõustaja poole, kes lisaks dokumentide kogumisele ja õigusliku olukorra selgitamisele pöördus kohtuvälise kokkuleppe leidmiseks kostja poole. Kostja kinnitas, et „Tere! Iga kuu 17ndal sobiks maksta ja teeks esialgu 150 eurot kuus ja kui saan maksan rohkem”. Seejärel koostas R.K.Õigusbüroo OÜ Xxxx OÜ soovil kostjale maksegraafiku, arvestades varem kostja poolt aktsepteeritud tingimusi (iga kuu 17. kuupäevaks 150 eurot/kuus). Kostja kinnitas e-kirja teel, et ta on maksegraafiku kätte saanud. Tegemist oli niisiis eesmärgiga saada kostjaga kohtuväline kokkulepe ja menetluse ettevalmistamiseks ning pooltevahelise kokkuleppe vahendamise eesmärgil vajalike kulutustega, mis on otseses põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega. Nimelt oleks puudunud Xxxx OÜ-l tollel hetkel igasugune vajadus seda kulu kanda, kui kostja oleks oma kohustuse vabatahtlikult täitnud. Kostja teadlikult esitas temale aktsepteeritavad tingimused maksegraafiku sõlmimiseks – mille alusel maksegraafik ka koostati. Kostja ei täitnud tema poolt välja pakutud tingimustel maksegraafikut (kostja ei tasunud ühtegi osamakset). Seega on kohtuväliselt kantud kahju (40 eurot) põhjendatud, kuivõrd see on tingitud kostja teadlikust ja tahtlikust käitumisest, eesmärgiga viia teine osapool eksitusse ning jätta täitmata tal lasuv kohustus. Lähtudes eeltoodust on hageja nõue kostja vastu põhivõlgnevus summas 436 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 41,08 eurot, tekkinud kahju summas 40 eurot ja lisanduv viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja menetluskuludeks on kohtutäituri tasu seoses menetlusdokumentide kättetoimetamise taotlusega 30 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv summas 125 eurot. Enamtasutud riigilõiv summas 75 eurot palub hageja endale tagastada. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 20.05.2019. Samuti edastas kohus 31.05.2019 ja 06.06.2019 kostjale hagimaterjalid kostja enda poolt kohtule 11.01.2019 käesolevas asjas teatatud ja 29.05.2019 tsiviilasjas 2-18-13761 teatatud meiliaadressile . Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 27.06.2019. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 20.05.2019 ja loeti kättetoimetatuks 05.06.2019, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 19.06.2019. Samuti on kohus toimetanud asja materjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse 06.06.2019 kostjale kätte saatmisega e-posti aadressile. Kohus on lugenud TsMS § 3141 lg 2 alusel dokumendid kostjale kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest, s.o. 12.06.2019. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Xxxx OÜon oma nõude loovutanud 01.07.2018 R.K.Õigusbüroo OÜ-le. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama sätte lõike 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole talle osutatud teenuste eest esitatud arveid tasunud, seega ei ole ta oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus kokku summas 436 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka kantud kahju VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 alusel summas 40 eurot, mis seisneb kohtumenetluseelsetes õigusabikuludes. Kohus leiab, et täidetud on kahju hüvitamise nõude üldised eeldused – on olemas kahju 40 eurot ning põhjuslik seos rikkumise (kohustuse mittetäitmise, arve mittemaksmise) ja kahju vahel. Õigusabi kasutamine oli vajalik ja mõistlik. Samuti on kantud õigusabikulu mõistliku suurusega. Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt välja mõistmisele kahju summas 40 eurot. Hageja on taotlenud võlgnetavalt summalt seadusjärgse viivise väljamõistmist. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlgnevustelt 25.02.2019 seisuga seadusjärgses viivisemääras kokku summas 41,08 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja esitatud viivise arvestustega. Juhindudes hageja nõudest ja TsMS §-st 367 arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlalt kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt 436 eurolt perioodil 26.02.2019 kuni 27.06.2019 (k.a) 122 päeva eest moodustab 11,66 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 27.06.2019 seisuga kokku 52,74 eurot (41,08 eurot + 11,66 eurot).

Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks ka rahuldada TsMS §-st 367 lähtudes hageja nõude edaspidise seadusjärgse viivise väljamõistmiseks põhinõudelt alates 28.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 125 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu kokku 200 eurot. Seega on hageja pool enammaksnud riigilõivu suuruseks 75 eurot, mis kuulub vastavalt hageja esitatud taotlusele tagastamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista ka täituritasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summas 30 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et kohtutäituri tasu on TsMS § 144 lg 51 alusel põhjendatud kulu ning kuulub samuti kostja poolt hüvitamisele. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik