Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

28.02.2019 eest, mis seisuga 28.02.2019 moodustab 769, 31 eurot. Avaldaja ei nõua puudutatud isikult viivise tasumist. Puudutatud isiku korteri suuruseks on 26, 4 m2, mis tähendab, et igakuiselt peab ta maksma KÜ-le eluruumi ülalpidamise eest- varem 18, 48 eurot ja hetkel 21, 12 eurot (maja hooldus ja halduskulu, mis alates 01.05.2013 on ühe ruutmeetri eest 0, 70 eurot ja alates 01.02.2017 on ühe ruutmeetri eest 0, 80 eurot). Arved teenuste osutamise eest saadetakse puudutatud isikule regulaarselt tema poja e-posti aadressile xxxx. 31.05.2019 esitas avaldaja vastuse kohtunõudele, milles avaldab, et kostja tasus hagisumma, so 769, 31 eurot, kuid ei maksnud menetluskulusid 500 eurot (riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 250 eurot). Menetluskulude nimekiri on kohtule esitatud 27.03.2019.a. Avaldaja leiab, et kuna oli sunnitud kohtumenetlusele kulutama raha kostja süül, on ta vastavalt seadusele kohustatud maksma menetluskulude kogu summa. Kostja käitumine tingis hagi esitamise vajaduse ning kuna hageja on sunnitud tegema kohtumenetlusega seotud kulutusi, tuleb need sisse nõuda kostjalt. Puudutatud isiku seisukoht Esialgselt esitatud hagile esitas L. M. vastuse, milles avaldab, et kõikide nende aastate jooksul pole ta saanud ühtegi arvet maksmiseks, mitte ühtegi kirja, ehkki esimehel on tema aadress ja telefoninumber olemas. Nõue on ebaselge. Täpsustatud nõudele esitas L. M. vastuse, milles avaldab, et on nõus võlgnevuse summas 769, 31 eurot tasuma. 24.05.2019 esitas L.M. kohtule maksekorralduse 769, 31 euro tasumise kohta (tl 132-133). Vastuseks menetluskulude väljamõistmisele avaldab, et ei ole nõus sellega, et peab maksma asjas kõik kohtukulud. Hagi oli esitatud kohe peale seda, kui maksis ära eelmise võla. Võlg võeti maha pensionist poolteist aastat. Tuluks on üksnes pension 423 eurot. Kuludeks eluaseme üür + kommunaalkulud (vesi ja elekter) 100 eurot ning küttepuud 400 eurot aastas. Kord kuus käib ka Tallinnas silmakliinikus. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7). TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus on selgitanud 27.03.2019 kohtuistungil, et lahendab asja hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel (kohtuistungi protokoll on edastatud ka puudutatud isikule). Täiendavalt on kohus seda selgitanud enda e-kirjades 14.05.2019, 31.05.2019 ja 17.06.2019. Kohus selgitas täiendavalt ka seda, et ka menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel lähtub kohus hagita menetluse regulatsioonist. 2(4)

Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikule kuulub korteriomand aadressil Vahtra tn 10-xx Kohtla-Järve üldpindalaga 26, 4m2 ja puudutatud isik on korteriühistu liige (kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxx, tl 42-43; koosolekute registreerimislehed, tl 4-5, 75-76, 78-79) ning tekkinud on majandamiskulude võlgnevus (KÜ poolt väljastatud tõendid, tl 6, 7-8, 80, 81). Avaldaja on seonduvalt puudutatud isiku esialgselt esitatud vastuväitega nõude ebaselgusele ja vastavalt kohtu juhistele täpsustanud enda nõuet ning jäänud menetluses nõude juurde välja mõista puudutatud isikult kommunaalteenuste põhivõlgnevus perioodi 28.02.2016-28.02.2019 eest kokku summas 769, 31 eurot ning esitanud nõude aluseks olevad tõendid (üldkoosoleku protokollid, tl 3-5, 74-76, 77-79; KÜ tõend võlgnevuse kohta, tl 80, 81; tõendid üldkulude arvestuse kohta, tl 82-84, 122; arved, tl 10-13, 85-121). Nimetatud võlgnevuse summaga on puudutatud isik nõustunud ning on võlgnevuse summas 769, 31 eurot avaldajale tasunud 24.05.2019, esitades selle kohta maksekorralduse nr 873 (tl 132133). Hageja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja võlgnevuse tekkimise ajal kehtinud KÜS § 151 ja KrtS § 40. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Kostja kohustus tasuda elamu majandamiskulude eest tuleneb seadusest, korteriühistu põhikirjast ja ühistu otsustest. Eeltoodu alusel on tuvastatud, et puudutatud isikul oli avaldaja ees võlgnevus perioodi 28.02.2016-28.02.2019 eest kokku summas 769, 31 eurot, mille tasumist on avaldajal õigus puudutatud isikult nõuda. Kohus märgib, et käesolevas asjas esitatud võlgnevus ei puuduta eelnevat võlgnevust, mille osas toimus täitemenetlus ning mis on puudutatud isiku poolt täidetud (varasema võlgnevuse arvestus, tl 14; kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-9162, tl 15-16; pensionist mahavõetud summad, tl 36; teave täiturilt, tl 64-67). Kohus asub kohus seisukohale, et avaldus on põhjendatud, kuid tulenevalt sellest, et puudutatud isik on menetluse käigus täielikult avaldaja nõude tasunud, tuleb avaldus jätta rahuldamata, st kohus ei saa antud olukorras avaldust rahuldada, kuna sel juhul tuleks puudutatud isikult avaldusega nõutud rahaline summa välja mõista. Kuivõrd puudutatud isik on kohtumenetluse käigus avaldaja nõude tasunud, siis on avaldaja nõue täidetud ning avaldajal ei ole enam avalduses esitatud võlgnevuse väljamõistmise nõuet. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 3(4)

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 7 teine lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jätab avalduse küll rahuldamata, kuid seda seetõttu, et puudutatud isik tasus menetluse käigus avaldaja nõude, mistõttu leiab kohus, et kuna avaldajal tuli võlgnevuse väljamõistmiseks pöörduda kohtusse ja teha selleks ka kulutusi, siis on põhjendatud ja õiglane jätta avaldaja kulud puudutatud isiku kanda. Asjaolu, et puudutatud isik ei nõustu avalduse esitamisega kaasnenud kulude väljamõistmisega, ei anna alust teistsuguse otsustuse tegemiseks. Kohus mõistab puudutatud isikult välja üksnes avaldaja põhjendatud ja vajalikud kulud, st rahuldab avaldaja menetluskulude väljamõistmise taotluse osaliselt. Avaldaja on märkinud enda menetluskuluks 250 eurot riigilõivu eest ja 250 eurot õigusabikulu eest (arved ja maksekorraldused on esitatud). Kohus peab põhjendatud kuluks riigilõivu kulu summas 50 eurot, mis tuli avaldajal avalduse eest tasuda (alus: RLS § 59 lg 5). Nimetatud kulu kuulub ka puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Enamtasutud riigilõivu osas, so summas 200 eurot saab avaldaja esitada taotluse riigilõivu tagastamiseks peale kohtumääruse jõustumist. Õigusabikuludest peab kohus põhjendatuks kulu summas 100 eurot, so arve nr 02/2019 eest, kuna see on seostatav avaldaja lepingulise esindaja tööga, osalemisega kohtuistungil. Ülejäänud osas kohus õigusabikulu põhjendatuks ei pea, kuna kohtutoimikust ei nähtu avaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingud, hagiavaldus ja vastus kohtule on allkirjastatud avaldaja seadusliku esindaja poolt. Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks kokku 150 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabi kulu 100 eurot). TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 617 lg 1 ja 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.