OÜ Bestis ja Co hagi Exomos Resto OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. detsembri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Exomos Resto OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
17 047 eurot 92 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) OÜ Bestis ja Co (registrikood 11547055), lepinguline esindaja Ain Kabal Kostja (apellant) Exomos Resto OÜ (registrikood 14073273), lepingulised esindajad Anna Kosar ja Andres Kees
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 17. detsembri 2018. a otsus osas, milles maakohus mõistis välja põhivõlgnevuse 12 156 eurot ületavas osas ja viivise 570,15 eurot ületavas osas, samuti tühistada otsus menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
2.Lugeda otsuse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: 2.1 Rahuldada Bestis ja Co OÜ hagi Exomos Resto OÜ vastu osaliselt. 2.2 Välja mõista kostjalt Exomos Resto OÜ hageja Bestis ja Co OÜ kasuks põhivõlgnevus 12 156 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 570,15 eurot. 2.3 Jätta menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda ja 26% ulatuses hageja kanda.
4.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda ning 26% ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Bestis ja Co (hageja) esitas 18. mail 2017 Harju Maakohtule hagi Exomos Resto OÜ (kostja) vastu põhinõude 13 556 euro ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt müüs hageja 2016. a kostjale korduvalt toitlustusasutuse tarbeks köögitehnikat. Esmalt 23. juuni 2016. a ettemaksuarve nr 20160412201 alusel Lohja Amarillo restorani sisseseadeid 7000 euro (käibemaksuta) ulatuses. Kuna kostja pidi algselt soetama selle kauba hankijalt Soome ehk tegemist pidi olema kauba käibemaksuvaba müügiga, siis väljastas hageja müügiarve ilma käibemaksuta. Viimasel hetkel enne kauba üleandmist muutis kostja tarnekohta, milleks sai Tallinnas Sauna tänava toitlustusasutus. Seetõttu väljastas hageja lisanduva käibemaksu kohta arve nr 20160712201 (1400 eurot). Kostja keeldus arvet tasumast. 2016. a septembri viimasel nädalal müüs hageja kostjale köögitehnikat vastavalt pakkumisele. Kostjale esitati arved nr 20160652201 (2316 eurot koos käibemaksuga) ja 20160702201 (9840 eurot koos käibemaksuga). Kostja võttis köögitehnika vastu, need on paigaldatud tema äritegevuse kohas Sauna tn 10, Tallinnas, ning on igapäevases kasutuses. Kostja ei ole esitanud pretensioone köögitehnika kvaliteedi ega koguse kohta. Kostja keeldus talle esitatud arveid tasumast, saates makseettepanekule vastuseks e-kirja, milles teatas, et arved on alusetud. Kostja ei ole ostetud köögitehnikat hagejale tagastanud, kuigi need on vastavalt arvetele hageja omand kuni nende eest tasumiseni.
3.Hageja soovib saada ostuhinda tähtaegselt ja lepingu kohaselt täidetud omapoolse kohustuse täitmise eest vastavalt VÕS § 208 lg 1. Arvete maksetähtaeg oli koheseks maksmiseks. Seega on võlg sissenõutav vastavalt alates 20. septembrist 2016 ja
7.oktoobrist 2016. Hageja nõuab kostjalt tasumata 13 556 euro ja viivise tasumist. Viiviseks oli kokku lepitud 0,12% päevas. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
5.Kostja tegeles seoses restorani avamisega 2016. a suvel köögitarvete hankimisega restorani kööki. Kostja juhatuse liige BS tutvus juunis 2016 ühise tuttava kaudu hageja juhatuse liikme JK ja hagejaga seotud isiku M K, kes kinnitas, et müüb Soomes Lohjas endise toitlustusfirma Amarillo põhivara, sh erinevat kasutatud köögivarustust.
6.Kostja käis 2016. a juuni lõpus M.K, J. K ja kostja enda tuttava AH saatel Lohjas Amarillo varaga tutvumas ning osutas hagejale kohapeal, milliste esemete ostmisest ta huvitatud on. M K seotus hagejaga jäi segaseks, kuid käitumise järgi tegutses tema hageja äritegevusega. Kostja kinnitab, et mälu järgi valis ta ostmiseks välja esemed, mida hageja on kajastanud ka oma hagiavalduse lisas 3. Pooled leppisid kokku, et kostja
tasub kõigi valitud esemete eest kokku 14 000 eurot. Ühtlasi leppisid pooled kokku, et hageja korraldab esemete transpordi Tallinnasse ja nende üleandmise kostjale. Kostja tasus hageja nõudel kohapeal 7000 eurot sularahas ning ülejäänud 7000 eurot kandis kostja hageja arveldusarvele, mida hageja on ka kinnitanud. Arve 7000 eurot edastas hageja nimel kostjale JK. Hageja esindaja kinnitas, et ta ei anna ostetud esemeid kostjale enne üle, kui ka teine osa kokkulepitud summast on tasutud.
7.Ligikaudu kaks nädalat pärast ostutehingu sõlmimist ja ostuhinna täielikku tasumist andis hageja kostjale üle Metos auruahju, pitsaahju Pizzamaster, külmtöölaua Artick, pitsatõmbesahtlid 860 Artick, klaasipesumasina Elektrolux, töölaua kahe valamuga ja napsikülmiku Gram. Hageja lubas ülejäänud esemed tuua järgmise veosega. Järgnevate kuude jooksul vestlesid pooled korduvalt ülejäänud esemete üleandmise teemal, hageja kinnitas korduvalt, et ta toob peatselt esemed Soomest Tallinnasse, kuid tulemusteta. Kostja ei ole ülejäänud esemeid näinud. Seejärel septembris-oktoobris alustas hageja täiendavate arvete esitamisega, väites kõigepealt, et kostjal tuleb tasuda täiendavalt käibemaks juunis esitatud arvelt. Peale seda lisandusid veel arved nr 20160652201 ja 20160702201, milliste osas puudusid igasugused selgitused. Kostja on kirjalikult kõikidele arvetele vastu vaielnud. Kostja rõhutab, et poolte vahel oli kokkulepitud fikseeritud hind kõigi esemete eest kokku 14 000 eurot, summa on tasutud, kuid kõiki ostetud esemeid ei ole kostjale üle antud. Maakohtu otsus
8.Harju Maakohus rahuldas 17. detsembri 2018. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 13 556 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 3491,92 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2460 eurot.
9.Otsuse põhjenduste kohaselt puudus maakohtus vaidlus selles, et 23. juuni 2016. a ettemaksu arve nr 20160412201 summas 7000 eurot on kostja hagejale tasunud ning et kostjale on üle antud Metos auruahi, pitsaahi Pizzamaster, külmtöölaud Artick, pitsatõmbesahtlid 860 Artick, klaasipesumasin Elektrolux, töölaud kahe valamuga ja napsikülmik Gram. Vaidlus puudus ka viivise määras ja selle aritmeetilises suuruses. Vaidlus oli poolte vahel selles, milles on pooled kokku leppinud, millal kokkulepe sõlmiti, mil viisil on tahteavaldus vahetatud, mida konkreetselt on müüdud ja mis on esemete hind, kuidas ja millal anti müüdud esemed üle, kellele need üle anti ja kas hageja võib nõuda seetõttu üldse viivist.
10.Kuivõrd kostja võttis omaks, et hageja andis üle eelpool nimetatud kaubad, asus maakohus seisukohale, et müügileping on hageja ja kostja vahel sõlmitud (VÕS § 208 lg 1) ja kehtiv ning selle alusel on kostja kohustatud hagejale tasuma müügilepingust tuleneva ostuhinna, hagis viidatud võlgnevuse ja sissenõutavaks muutunud viivise.
11.Hinnates esitatud kirjalikke tõendeid koos kohtus vande all ülekuulatud hageja töötaja MK tunnistustega, asus maakohus seisukohale, et tõendatud on asjaolu, et kostja esindaja B käis Soomes restorani Amarillo sisustusega tutvumas ning soovis sealt osta restorani sisseseadeid (laudu ja toole), et kostjale tarniti kaup ning esitati arve nr 20160412201 summas 7000 eurot, mille tasumise osas vaidlus puudub. Kuna arve tasumisel ilmes, et arve tasujaks on Eesti ettevõte, siis tuli kauba hinnale liita ka käibemaks, mille tasumiseks hageja esitas arve nr 20160712201 summas 1400 eurot. Järgnevalt tarniti kostjale kaupu kokku summas 12 156 eurot, mille osas on kostja nõustunud, et talle on tarnitud Metos auruahi, pitsaahi Pizzamaster, külmtöölaud Artick, pitsatõmbesahtlid 860 Artick, klaasipesumasin Elektrolux, töölaud kahe valamuga ja napsikülmik Gram, kuid ei nõustunud, et tarnitud oleks klaasipesumasin Elektrolux, klaaside korviraam, klaaside korviraam ratastel, Hamilton peach, külmkapp salatiköök
1400, töölaud ühe valamuga, kitsas valamulaud segistiga, kitsas töölaud. Hageja töötaja MK vande all antud tunnistusega on tõendatud asjaolu, et kostjale on kätte toimetatud kõik eelnimetatud tooted.
12.Kuna maakohus asus seisukohale, et kostjale on tarnitud kõik kostja enda poolt vastuses kinnitatud ja kätte saadud kaubad ja tunnistaja ütlusega tõendatud ja üle antud kaubad, siis on kostja jätnud tasumata eelnimetatud toodete eest summas 12 156 eurot. Sellega on kostja rikkunud müügilepingust tulenevat müügihinna tasumise kohustust VÕS § 208 lg 1 ja § 100 mõttes ja kuna keeldub seni tasumast, on ta ka viivituses. Kuna kostja tasus esitatud arve nr 20160412201 summas 7000 eurot Eesti ettevõtte arvelt, siis oli hagejal kohustus lisada arvetel käibemaks 20%, mille alusel hageja esitas täiendava arve 20160712201 summas 1400 eurot (7000*20%) käibemaksu tasumiseks.
13.Kostja oli kohustatud tasuma hagejale kaupade eest arvetele märgitud kuupäevale järgnevast päevast. Kuna kostja rikkus kokkulepitud kohustust ja ei tasunud kaupade eest õigeaegselt, siis on hagejal õigus nõuda vastavalt kohustuse täitmist ja viivist kui õiguskaitsevahendi kohaldamist. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue viivise osas arvel märgitud määras (0,12% päevas) kokku 3491,92 eurot. Apellatsioonkaebus
14.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
15.Kaebuse kohaselt ei võtnud maakohus otsuse tegemisel arvesse kõiki kostja esitatud tõendeid. Kostja juhib tähelepanu, et 26. mail 2017 esitatud parandatud hagiavalduse kohaselt väljastati 23. juuni 2016. a ettemaksuarve Lohja Amarillo restorani köögitehnika eest, kuid 22. veebruari 2018. a teistkordselt parandatud hagiavalduses asus hageja seisukohale, et vastav ettemaksuarve oli esitatud hoopis restorani sisustuse (lauad, toolid, letid jmt restorani teenindussaali sisseseade) eest. Kostja sellega ei nõustu. Eelnimetatud ettemaksu arve on kostja poolt tasutud just köögitehnika, mitte restorani sisustuse eest. Arve tasumise osas vaidlust ei olnud. Restorani sisustuse ostis kostja Furnest Furniture OÜ-st, mille tõendamiseks esitas kostja arved. Maakohus ei põhjendanud, miks kostja 22. märtsil 2018 esitatud arveid kohus otsuse tegemisel arvesse ei võtnud.
16.Tõendatud ei ole hageja väide, et kostja on kätte saanud hagi lisas 3 ristiga märgitud esemed. Kuivõrd üldjuhul negatiivse asjaolu tõendamine ei ole võimalik, st kostja ei saa tõendada, et ta ei ole hageja väidetud tooteid kätte saanud, siis oleks pidanud hageja tõendama, et ta on vastavad esemed kostjale üle andnud. Maakohus märkis üksnes, et hageja töötaja M K vande all antud tunnistusega on tõendatud asjaolu, et kostjale on kätte toimetatud kõik tooted.
17.Ettemaksuarve nr 20160412201 tasumise osas vaidlus puudub, kuid hageja ei ole ettemaksu arvel märgitud summat oma põhinõudest maha arvutatud. Kostjale arve nr 20160712201 (ettemaksuarvele nr 20160412201 lisanduv käibemaks) esitamine on ebaseaduslik. Kuivõrd hageja esitas arve Eesti ettevõtte nimel teisele Eesti ettevõttele, siis ei ole mingilgi moel põhjendatav hageja seisukoht, et ta ei osanud koheselt arvele käibemaksu lisada, kuna arvas, et esemed jäävad Soome. See, mida ostja ostetavate esemetega pärast nende üle andmist teeb, ei mõjuta seda, kas arvele tuleb lisada käibemaks või mitte. Käibemaks tuli lisada seetõttu, et tegemist on kaupade müügiga kahe Eesti ettevõtte vahel ja müüja oli arve väljastamise ajal käibemaksukohuslane. Tuleb arvestada ka käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg-st 1 tuleneva nõudega, mistõttu
kolm kuud hiljem esitatav arve ei saa olla kuidagi seadusega kooskõlas. Maakohus ei ole põhjendanud, miks kohus antud arvet siiski põhjendatuks peab.
18.Arved nr 20160652201 ja nr 20160702201 on kostjale täielikult arusaamatud. Kostja on juba tasunud köögitehnika eest, mistõttu need arved tasumisele ei kuulu. Isegi, kui kohus leiab, et kostja ei ole piisaval määral tõendanud 7000 euro tasumist sularahas, siis saab asuda seisukohale, et kätte saadud esemete maksumus on vaieldamatult kaetud kostja tehtud pangaülekandega summas 7000 eurot.
19.Arvetel märgitud viivis on pooltele siduvaks juhul, kui selle osas on eraldi kokkulepitud. Maakohus leidis ebaõigesti, et viivisemäära ja aritmeetilise suuruse üle ei ole vaidlust. Vastustaja seisukoht
20.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide rikkumise ja materiaalõiguse eksliku kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Kuivõrd käesoleva otsusega hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb kolleegiumi hinnangul muuta menetluskulude jaotust ning sellega seoses tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
22.Kolleegium käsitleb esmalt hageja nõuet, millega hageja nõuab kostjalt tagantjärele sisse arvele lisamata jäetud 1400 euro suuruse käibemaksu (I), võtab seejärel seisukoha rakenduva viivisemäära osas (II) ning vastab ülejäänud apellatsioonkaebuse väidetele (III). Lõpuks jaotab kolleegium menetluskulud (IV). I
23.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja väljastas 23. juunil 2016 kostjale arve summas 7000 eurot ilma käibemaksuta (I kd, tl 4, 21). Vaidlust ei ole ka selle üle, et 20. septembril 2016 väljastas hageja kostjale sama tehingut puudutava teise arve nr 20160712201, mille sisuks oli käibemaks 1400 eurot (I kd, tl 5, 22). Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvat selle üle, kas 20. septembril 2016 väljastatud üksnes käibemaksu sisaldava arve esitamine on hageja poolt õigustatud või mitte.
24.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja peab maksma hagejale täiendavalt 1400 eurot, kuna hageja peab lisama arvele 20% käibemaksu. Käibemaks on olemuslikult kaudne maks, mille maksab riigile müüja, kuid käibemaksukoormus langeb riigisisese käibe korral käibemaksu arvele lisamise kaudu lõpptarbijale. Maksukohustuslane peab KMS § 3 lg 3 kohaselt maksma käibemaksu alates maksukohustuslasena registreerimise päevast ning KMS § 12 lg 1 kohaselt moodustab käibe maksustatava väärtuse kauba või teenuse müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba ostjalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult kauba või teenuse eest on saanud või saab. Äriregistri andmetel on hageja käibemaksukohustuslane alates 11. märtsist 2015 (käibemaksukohustuslase nr EE101778150) ja sellest kuupäevast alates oli hagejal kohustus lisada enda poolt müüdavale kaubale käibemaks. Öeldu tähendab, et hinnad, millega hageja kaupa müüb peavad sisaldama käibemaksu. Kaupade kostjale müügi tõttu on hagejal on tekkinud avalik-õiguslik kohustus riigi ees, mis seisneb maksude tasumise kohustuses. Samas ei saa olukorras, kus kauba lõpphinnas on kokku lepitud ja ostja on kauba eest talle esitatud
arve alusel tasunud, hageja nõuda kostjalt kauba eest täiendavat tasu põhjusel, et ta avastab tagantjärele, et on teinud kauba hinda kokku leppides maksuõigusliku vea ja jätnud kaubale hinnale käibemaksu ekslikult lisamata. Arvel märgitud summa on ostja suhtes lõpphind, millega kaupa müüakse, kui lõpphinnas on kokku lepitud. Lõpphinnas võimalikku eksimist tuleb pidada hageja ja mitte kostja äririskiks.
25.Küsimuse osas, millises kauba hinnas pooled kokku leppisid, on maakohus õigesti lähtunud kohtule tõenditena esitatud 23. juuni 2016. a arvest nr 20160412201, milles on kauba hinnaks märgitud 7000 eurot (I kd, tl 4) ja tunnistaja M K kohtuistungil antud ütlustest, kes on kinnitanud, et tehingu hinnaks lepiti kokku 7000 eurot (I kd, tl 158). Seda, et kokkulepitud hinnale võis lisanduda käibemaks, ei saa tunnistaja ütlustest järeldada. Muid tõendeid kauba teistsuguse hinna kohta ei ole kohtule esitatud ja seepärast nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et pooled leppisid 23. juuni 2016. a arves nr 20160412201 silmas peetud kauba osas lõpphinnaks kokku 7000 eurot.
26.Hageja põhjendab 23. juunil 2016 arve nr 20160412201 väljastamist ilma käibemaksuta sellega, et kauba ostjaks pidi algselt olema Soome äriühing ehk tegemist pidi olema kauba käibemaksuvaba müügiga. Hageja väite kohaselt muutis kostja viimasel hetkel kauba saajaks Eestis registreeritud äriühingu ja seepärast soovis hageja kauba hinnale lisada käibemaksu 20. septembril 2016 ehk kolm kuud hiljem. Hageja sellekohased väited on tõendamata ja ainetud, kuna juba esialgsel 23. juunil 2016 esitatud arvel nr 20160412201 on selle tasujaks märgitud kostja, kes on Eestis registreeritud äriühing. Seega oli kauba tegelik saaja juba esimese arve esitamisel hagejale teada ning väide selle kohta, et käibemaks jäi kostja poolt tarne saaja muutmise tõttu lisamata, on seepärast sisutu.
27.Küsimusele, kas tegemist võib olla liidu sisese käibega, mis õigustaks käibemaksu tasumise kohustuse panemist kostjale, tuleb vastata eitavalt. Liidusisese käibe reeglid tulenevad EL direktiivist 2006/112, mille artikli 138 lg 1 kohaselt vabastavad liikmesriigid käibemaksust kaubatarned, mille müüja, soetaja või nende nimel tegutsev isik lähetab või veab sihtkohta väljaspool enda territooriumi, kuid Euroopa Liidu territooriumil, teisele maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, kes sellena tegutseb, muus liikmesriigis kui kaupade lähetamise või veo alguse liikmesriigis. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt vabastatakse ühendusesisene kaubatarne maksust, kui õigus kaupa omanikuna käsutada on üle läinud soetajale ja kui müüja tõendab, et kaup on lähetatud või veetud teise liikmesriiki ja kui selle lähetamise või veo tulemusel on kaup tarnimiskoha liikmesriigi territooriumilt füüsiliselt välja viidud (vt nt kohtuotsus C‐273/11, Mecsek-Gabona, EU:C:2012:547, p 31 ja seal viidatud kohtupraktika; C‐628/16, Kreuzmayr GmbH vs Finanzamt Linz, p-d 23-25). Öeldu tähendab, et kui tegemist oleks liidusisese käibega, siis oleks praegusel juhul pidanud kostja 7000 eurose hinnaga kauba ostmisel maksma ise Eestis käibemaksu meil kehtivas määras ehk 1400 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et kaup toimetati ühest Euroopa Liidu liikmesriigist teise Euroopa Liidu liikmesriiki, s.t Soomest Eestisse. Samas on lepingu poolteks Eestis registreeritud äriühingud, kes ei olnud tehingu tegemise ajal kumbki Soomes maksukohustuslased. See tähendab, et kuigi kaup toimetati ühest Euroopa Liidu liikmesriigist teise Euroopa Liidu liikmesriiki, ei ole tegemist liidusisese käibega, sest tehingu mõlemad pooled olid tehingu tegemise ajal üksnes Eesti maksukohustuslased. Kuigi hageja on Soome Ettevõtete infosüsteemi andmetel maksukohustuslane Soomes, on see registreering tehtud 19. jaanuaril 2018 ega puuduta seetõttu vaidlusalust 2016. aastal tehtud tehingut. Olgu märgitud, et ka juhul, kui tegemist oleks olnud liidusisese käibega, siis tähendaks see ikkagi nn pöördmaksustamist, mille puhul väljastab müüja arve, millel on märgitud käibemaksumäär 0% ning ostjal tuleb seejärel tasuda käibemaks enda asukohariigis.
Kuna liidusisese käibe korral lasuks kostjal käibemaksu tasumise kohustus Eesti riigi ees, puuduks hagejal võimalus nõuda selle tasumist endale.
28.Maakohus on eeltoodu põhjal hagi 20. septembril 2016. a esitatud käibemaksu sisaldava arve nr 20160712201 alusel 1400 euro osas ekslikult rahuldanud ja seepärast tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ja jätta hagi vastavas osas rahuldamata. II
29.Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ka kostjalt välja mõistetud viivise osas, sest maakohus on ekslikult leidnud, et kostja ei ole hageja rakendatud viivisemäära õigsust kahtluse alla seadnud. Kostja on vaielnud hagile tervikuna vastu alates hagile vastuse esitamisest ja eraldi rõhutanud viivise arvestuse ebaõigsust 22. märtsi 2018. a menetlusdokumendis (I kd, tl 134).
30.Ringkonnakohus selgitab, et eristada tuleb seadusjärgset viivisemäära ja kokkuleppelist viivisemäära. Seadusjärgset viivisemäära on reguleeritud VÕS § 113 lg-s 1, mille järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kokkuleppelise viivisemäära siduvus eeldab vastavas viivisemääras kokkuleppimise tuvastamist ning see eeldus kehtib ka juhtudel, kui viivisemäär kajastatakse üksnes arvel. Kostja viitab õigesti Riigikohtu 17. detsembril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09 tehtud otsuse p-le 11, milles on selgitatud, et sellist kokkulepet võib erandina järeldada sellest, kui arve saaja arve vastu võtab või sellele alla kirjutab. Seda nt juhul kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes mõnel varasemal arvel näidatud viivise. Käesolevas tsiviilasjas kogutud tõendite põhjal ei saa teha järeldust, et kostja oleks ühelgi eelkirjeldatud viisil aktsepteerinud arvetel nr 20160412201, 20160712201, 20160652201 ja 20160702201 näidatud tingimusi. Seepärast on maakohus teinud eksliku järelduse, et kostjalt tuleb mõista välja viivis arvetel märgitud määras. Kokkuleppe puudumise tõttu tuleb kostja suhtes rakendada seadusest tulenevat viivisemäära alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.
31.Vastavalt viivisekalkulaatori arvestusele (kättesaadav veebilehel www.viivisekalkulaator.ee) on arvete nr 20160652201 (alates 20. septembrist 2016 kuni 5. maini 2017) ja 20160702201 (alates 7. oktoobrist 2016 kuni 5. maini 2017) tasumisega viivitamisest sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis kokku 570,15 eurot (115,59 + 454,56). III
32.Muus osas on maakohtu lahend seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muumata. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et hageja esitatud arved nr 20160652201 ja 20160702201 on alusetud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et nimetatud arved puudutasid hageja tarnitud kaupa, mille üleandmist kinnitavad lisaks tõendina esitatud kauba nimekirjale (I kd, tl 124, 137) ka tunnistaja MK ütlused (I kd, tl 159). Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et I kd tl 124, 137 dokumentidel ristiga märgitud masinad ja seadmed on hagejale tarnitud ning need, mille järel risti ei ole, on endiselt hageja laos. Ringkonnakohtul ei ole põhjust nimetatud tõendeid maakohtust erinevalt hinnata.
33.Apellatsioonkaebuses viidatud puuduse, et maakohus jättis tähelepanuta kostja esitatud Furnest Furniture OÜ arved (I kd, tl 135, 136), saab ringkonnakohus ise kõrvaldada. Hinnates nimetatud arveid, leiab kolleegium, et nendest ei piisa kostja väite kinnituseks, et ta on lauad, diivanid ja baaripukid soetanud hoopis teiselt äriühingult, sest üksnes arve esitamine ei tõenda, et kostja on ka tegelikult arvel nimetatud kauba omandanud. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja andma asja müügilepinguga ostjale üle
olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Nimetatud regulatsioonist tulenevalt oleks kostja pidanud asjade Furnest Furniture OÜ-lt omandamise tõendamiseks esitama enamat kui pelgalt arve, nt pangakonto väljavõtte, millest nähtuks hinna tegelik tasumine Furnest Furniture OÜ-le ja/või viimase kinnituse, et kaup on kostjale üle andnud.
34.Apellatsioonkaebuses korratud kostja väide, et ta on täitnud hageja ees kohustuse 7000 euro ulatuses sularahas, on jäänud tõendamata. Vastupidiselt hageja paljasõnalisele väitele raha maksmise kohta on tunnistaja MK kohtule kinnitanud, et arveldamist sularahas toimunud ei ole (I kd, tl 159). IV
35.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
36.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus rahuldab nii hagi kui apellatsioonkaebuse osaliselt ning peab seetõttu põhjendatuks jagada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hageja nõuete rahuldamise ulatusega. Hageja esitatud põhinõue oli 13 556 eurot ja viivisenõue 3491,92 eurot. Ringkonnakohus rahuldab esitatud nõuded ligikaudu 74% ulatuses. Nõude rahuldamise ulatuse määratlemisel on mh arvestatud, et põhinõue on 12 156 eurot ja viivis 570,15 eurot. Eelmärgitut arvestades jätab ringkonnakohus nii maakohtu menetluses kui ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 26% ulatuses hageja kanda ja 74% ulatuses kostja kanda.
37.Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses juhindub ringkonnakohus Riigikohtu poolt 20. aprillil 2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 tehtud otsuse p-des 19-22 TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
38.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.