Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

jätta

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Ajutine pankrotihaldur võib määruse peale sama tähtaja jooksul samas korras kaevata temale määratud tasu osas. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

Sisulised asjaolud ja menetlusosaliste esitatud väited Võlausaldaja Grundar Puit OÜ esitatud pankrotiavalduse kohaselt sõlmis ta 01.03.2017 võlgniku Relani Consult OÜ-ga laenulepingu 01/2017, millega võlausaldaja laenas võlgnikule 49 000 eurot ja mille võlgnik pidi tagastama hiljemalt 01.09.2017. Hiljem leppisid võlausaldaja ja võlgnik suuliselt kokku, et laenusummat suurendatakse 64 000 euroni, muud laenulepingu tingimused jäid samaks. Ajavahemikus 20.03.2017-31.03.2017 kandis võlausaldaja laenu summas 64 000 eurot (kokku 5 osamaksega) üle võlgniku arvelduskontole. 23.08.2018 pöördus võlausaldaja võlgniku poole palvega võlgnevus tasuda, kuid võlgnik võlausaldaja pöördumisele ei vastanud. 12.12.2018 saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid võlgnik pole ka pärast seda võlgnevust tasunud. Võlausaldajal on võlgniku vastu 95 982,47 euro suurune nõue, mis on olnud sissenõutav enam kui 30 päeva ja võlgnik ei ole ka pankrotihoiatuse järgselt oma võlgnevust tasunud. Samuti puudub võlgnikul vara võlausaldaja ees oleva kohustuste täitmiseks ja kohustuste täitmise suutmatus pole ajutise iseloomuga, mistõttu on võlgnik maksejõuetu. Kohtu 06.05.2019 määrusega võeti avaldus menetlusse, määrati eelistungi pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks ning teavitati võlgnikku vastuväite esitamise võimalusest ja korrast. Võlgnik esitas 10.05.2019 pankrotiavaldusele vastuväite, milles märgib, et tegu on alusetu nõudega, mis on võlgniku poolt tasutud. Võlgnevuse tasumine toimus kadunud A.K.le sularahas ning võla tasumise kohta dokumenti ei tehtud. Võlgnikul on võla tasumise tõendamiseks kolm tunnistajat. 14.05.2019 peeti asjas kohtueelistung, kus võlausaldaja jäi oma avalduse juurde ja kinnitas, et võlga ei ole tasutud. Võlgniku juhatuse liige A.S. andis kohtueelistungil erinevaid selgitusi võla tagasimaksmise kohta. Ta jäi selle juurde, et võlg tagastati sularahas A.K.le summas 64 000 eurot ja osamaksetena juulikuu 2017 lõpuks. Samas märkis ta ka, et võlg tagastati 2017 aasta jooksul, hiljem istungi käigus ka, et 2017 aasta suve jooksul. Võlgnik märkis, et võlausaldaja palus tagastada laen sularahas. Võlgnik ei mäletanud peast, mis kuupäevadel sularaha üleandmine toimus. Kohus ei pidanud võlgniku vastuväidet piisavalt põhjendatuks ning määras 17.05.2019 määrusega võlgnikule ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes esitas aruande 2 (5)

Tsiviilasi nr 2-19-6525 võlgniku majandusliku seisundi ja maksejõuetuse põhjuste kohta 10.06.2019. Kuna võlgnik esitas täiendavat infot ka pärast ajutise pankrotihalduri aruande esitamist, täiendas haldur oma aruannet 11.06.2019. Kohtuistungil 12.06.2019 jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Halduri aruande põhjal oli võlausaldaja veendunud, et võlgnik on maksejõuetu, tema esitatud andmed varalise seisundi kohta ei vasta tõele ning äriühingul puudub vara. Võlgniku peamiseks varaks on kaks nõuet ettevõtete vastu, mille tagasimaksmine lähiajal on ebatõenäoline. Võlausaldaja kinnitas, et on valmis tasuma kohtu deposiiti vajaliku summa menetluse jätkamiseks. Võlgniku seaduslik esindaja märkis, et kui ta ei suuda tõendada, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale on võlg tasutud, on ta tõepoolest maksejõuetu. Ta tunnistas, et tegelik olukord võlgniku raamatupidamises ja kassas ei vasta esitatud 2018.aasta kasumiaruandele, kontode koondile ja bilansile. Viimati tegutses äriühing 2019.aasta alguses, renditakse kinnistut 20aastase lepingu alusel, sõlmitud on allrendilepingud. Samas ei ole lepingud püsivad. Juhatuse liige selgitas, et Luminor Bank AS-s oleval kontol olnud 787.53 EUR on maksudeks tasutud, teisel samas pangas oleval kontol on 7622.08 SEK (ca 715 EUR). Muud reaalselt olemasolevat vara ei osanud võlgnik nimetada. Halduri aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on halduri tuvastatuna võlgu pankrotiavalduse esitajale 95 982.47 EUR väärtuses, võlgniku varaks on pangakontodel olevad vahendid ca 1500 EUR väärtuses (samas ei ole nende tegelik olemasolu haldurile teada). Halduri uuritud andmeil ei ole veenvalt tõendatud, et võlausaldajalt laenatud summa on tagastatud. Raha on sularahas välja võetud (ka mitte täies mahus, vaid ca 75% ulatuses), kuid see ei tõenda selle tagastamist võlausaldajale. Võlgniku sisuline majandustegevus on lõppenud ja isegi senise tavapärase tegevuse (maa allrent ja konsultatsiooniteenused) jätkudes ei ole mõeldav võlausaldaja võla tasumine. Halduri hinnangul esinevad võlgniku juhatuse liikme tegevuses nii raske juhtimisviga kui kuriteo tunnustega teo tunnused, väljavaateid vara tagasivõitmiseks või – nõudmiseks ei ole. Haldur tegi ettepaneku lõpetada menetluse võlgniku pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui keegi ei maksa kohtu deposiitarvele 2500 eurot mõistliku aja jooksul. Kohtu 13.06.2019 määrusega määrati pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot ja tähtajaks 25.06.2019. 14.06.2019 määrusega keelati võlgnikule ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutamine. Keegi ei ole kohtu määratud tähtpäevaks kohtu deposiiti raha tasunud, võlausaldaja on telefonivestluses kinnitanud, et ei soovi pankrotimenetlust rohkem finantseerida. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära halduri seisukoha, arvestades võlausaldaja nõustumist nendega ja teades võlgniku positsiooni ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul puudub piisav vara pankrotimenetluse kulude katteks, seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 nimetatud asjaolud. Nimetatud sätte järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sh puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Tagasivõitmise võimalusi ei ole,

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-19-6525 kuivõrd sisulist majandustegevust ei toimu. Sellises olukorras, ning arvestades, et ei võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik, ei ole tundnud pankrotimenetluse vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu pakutud summa deposiiti, ei ole mõistlik pankrotihaldurile kohustuse panemine võlgniku tehtud või tegemata tehingute (võla tagasimaksmise) asjaolude selgitamiseks. Pealegi on ajutine pankrotihaldur juba tagasimaksete osas piisavalt põhjalikku uurimistööd oma aruandes teinud. Pankrotimenetlus peab siiski tuginema võlausaldajate initsiatiivile ning pankrotihaldur ei peaks tegema tööd, mille eest ei ole temale tasu maksta võimalik. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas – selle läbiviimiseks puuduvad vahendid. Kohus on halduri abiga välja selgitanud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku võlakohustused moodustavad ligemale 100 000 EUR, vara sisuliselt puudub (võimalik, aga ka see pole kindel, et võlgniku ühel kontol on ca 715 EUR). Maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu, igal juhul aga juhatuse liikme vähemalt raske hooletus, kes ei ole dokumenteerinud võlausaldaja antud laenu tagasimaksmist (laenu saamist ta ei eita) ja on ka käesoleva menetluse käigus esitanud hulgaliselt vastuolulisi ja tegelikkusele mittevastavaid andmeid võlgniku majandusliku olukorra kohta. Ainuüksi kohtuistungil ilmnes juhatuse liikme teadmatus mitmetes tema enda poolt esitatud majandustegevust kajastavates dokumentides, nagu bilanss ja kontode koond. Segadus on nii bilansis kajastuvate summade vääringus (EUR vs SEK) kui puuduolevates kreeditarvetes, s.t raamatupidamise korraldamine on selgelt puudulik. Käesoleva asja menetluse lõpetamiseks tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade, panna ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimise lõpetamine ja kustutamine äriregistrist PankrS § 29 lg 8 1. lause järgi, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Kindlasti peaks haldur kaaluma kuriteoteate esitamist võlgniku juhatuse liikme suhtes. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 määrata senine juhatuse liige A.S.. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotimenetluse kuludeks on antud juhul ajutise halduri tasu ning võlausaldaja kulutused tasutud riigilõivule. Halduri tasu taotluses esitatud tasumäär (x eurot tund) on halduri töö sisu arvestades igati mõistlik, kohtul ei ole alust kahelda halduri tehtud töötundides võlgniku varalise olukorra selgitamiseks, päringute tegemiseks ja kohtule aruande koostamiseks (x tundi). Seega on põhjendatud määrata halduri tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot. Haldur on palunud mõista tema tasu välja võlgniku pankrotivara arvelt või alternatiivselt võlgnikul vahendite puudumisel pankrotiavalduse esitanud võlausaldajalt. Kohus leiab, et sisuliselt on taotlus põhjendatud, sest - Ajutise halduri nimetamisel ei olnud kohtul alust arvata, et võlgnikul puuduvad vahendid isegi pankrotimenetluse kulude katteks (mistõttu ei teinud kohus PankrS § 11 kohast määrust ega nõudnud vahendeid võlausaldajalt ette) - Võlausaldaja on ise kinnitanud, et tasub kohtu määratud summa deposiiti, et menetlust finantseerida, kuid jättis selle tegemata - Võlausaldaja valis pankrotiavalduse esitamise hagiavalduse asemel ja pidi olema teadlik, et pankrotimenetlus on üldjuhul vähese tulemuslikkusega ning võib kaasa tuua hoopis kulude kandmise. Kuna kohus ei pea aga võimalikuks sätestada halduri tasu hüvitamist tingimuslikult, tuleb see kindlaks määrata summaliselt selliselt, et mõista x eurot välja võlgnikult (tema SEK kontol olevate vahendite arvel) ja ülejäänud x eurot välja võlausaldajalt. Halduri taotlusel ja

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-19-6525 analoogia alusel PankrS § 23 lg 6 sätetega määrab kohus halduri tasu hüvitamise büroole, mille kaudu ta tegutseb. Muud kulud, sh avalduselt tasutud riigilõiv, tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.