6. juuni 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu
Tsiviilasja number
2-24-108660
Tsiviilasi
Bolt Services EE OÜ hagi U.I väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2297,09 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Bolt Services EE OÜ (registrikood 14339972), lepinguline esindaja Marie Tsine
vastu leppetrahvi
Kostja U.I (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Bolt Services EE OÜ (registrikood 14339972) hagi U.I (isikukood XXX) vastu.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud Bolt Services EE OÜ kanda.
3.Jätta rahuldamata U.I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 244 euro väljamõistmiseks Bolt Services EE OÜ-lt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast 1 (7)
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Bolt Services EE OÜ (hageja) esitas 05.03.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse U.I (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 16.05.2024, mida täpsustas 04.09.2024. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 2000 eurot ja viivise perioodi 09.12.2023–15.05.2024 eest summas 104,30 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt (2000 eurolt) alates 16.05.2024 kuni selle kohase tasumiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 07.09.2024 kohtumäärusega. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja hageja rakenduses konto mootorsõidukite ajutise rentimise teenuse kasutamiseks. Kostja tegi Bolt Drive konto 28.06.2021 kell 09:23:24. Leping sõlmitakse rakenduses (äpis). Samal kuupäeval tutvustati kostjale ka lepingutingimusi. Isiku dokumentide verifitseerimisel, st Drive’i konto loomisel on kostja nõustunud teenuse üldtingimustega. Isiku verifitseerimine oli teostatud 28. juunil 2021 kell 09:23:24. Üldtingimuste uuenduste kohta saadetakse asjakohaseid teavitusi nii Bolt’i rakenduses, millele isik peab kinnituse andma sellega tutvumisest, kui ka e-maili teel. Lepingu üldtingimuste punkt 3.1. näeb ette, et enne teenuse kasutamist peab kasutaja valideerima oma isikusamasuse ja üles laadima oma juhiloa konkreetse mootorsõidukikategooria jaoks, kasutades selleks veebipõhist valideerimisprotsessi hageja rakenduses esitatud juhiste kohaselt. Enne juhiloa verifitseerimisele asumist peab kasutaja kinnitama lepingu tingimustega nõustumist. Seejärel verifitseeris hageja kostja juhiloa, et veenduda, et kostjal on õigus kasutada hageja teenuseid. Isikusamasuse tuvastamine toimub hageja rakenduses (äpis) ning selleks, et verifitseerimine toimuks edukalt peab kasutaja tegema selfi koheselt, mil rakendus seda nõuab. Lepingu üldtingimuste punkti 2.2. teise lause kohaselt tuleb registreerumiseks esitada registreerimistaotluses nõutavad andmed ja laadida üles dokumendid, mida palutakse kasutajal esitada. Samuti peab kasutaja kinnitama, et on siinse lepingu ja privaatsusteatise läbi lugenud ning mõistnud nende dokumentide sisu. Lähtudes lepingu üldtingimuste punktist 3.3. juhiloa valideerimise järel aktiveerib hageja kasutaja juurdepääsu teenustele Bolt’i rakenduses. Lepingu üldtingimuste punkt 2.2. esimene lause sätestab, et konto registreerimisel seotakse kasutaja mobiiltelefoni number kasutaja kontoga ja lisatakse hageja andmebaasi. Kostja kontoga oli seotud telefoni nr XXX. Kostja broneeris enda Bolt Drive kontolt 24.11.2023 kell 00:02 Bolt Drive’i sõiduki (Audi A3 Sportback; reg. märk xxxxx). Tellimus oli lõpetatud 24.11.2023 kell 00:11 kostja poolt. Hagejale sai teatavaks asjaolu, et riikliku järelevalve käigus kõrvaldati juht juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel. Hageja kontrollis karistusregistrist, et kostjale määrati väärteomenetluses nr 231723011517 karistus LS § 224 lg 2 alusel, s.o mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmära ületades. Seega järeldab hageja, et kostja juhtis sõidukit joobeseisundis, millega rikkus oluliselt lepingu tingimusi. Tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 3.4. (f) on kasutajal õigus teenuseid kasutada, kui ta ei ole tarvitanud alkoholi, narkootilisi aineid, psühhotroopseid aineid ega muid ravimeid ega ole selliste ainete mõju all, mis võivad kahjustada tema sõiduvõimet. Samas lepingu üldtingimuste punkt 8.2. (a) kohaselt ei tohi kasutaja juhtida mootorsõidukit alkoholi, narkootiliste ainete, psühhotroopsete ainete või muude ravimite mõju all, mis võivad 2 (7)
kahjustada tema sõiduvõimet. Boltis kehtib range alkoholikeeld (0,0‰) ja selle rikkumise korral on hagejal õigus nõuda lisatasusid punkti 5.1 alapunkti g kohaselt. Kuivõrd kostja rikkus lepingu tingimusi, siis hagejal on õigus tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 10.1 nõuda lepingus ning rakenduses ja veebisaidil avaldatud trahvide ja lisatasude nimekirjas märgitud leppetrahvi. Tulenevalt lepingu punktist 10.1. (h) maksab kasutaja hagejale lisatasusid järgmise eest: mootorsõiduki juhtimine alkoholi, narkootiliste ainete, psühhotroopsete ja/või muude psühhoaktiivsete ainete mõju all. Bolt Drive’i trahvide ja lisatasude nimekirja punkt 1 näeb ette, et Bolt Drive’i kasutamisel alkoholi, narkootiliste ainete, psühhotroopsete või psühhoaktiivsete ainete mõju all võib hageja nõuda leppetrahvi summas 2000 eurot. Hageja väljastas 24.11.2023 kostjale trahviarve nr C-EE002-23-000506 summas 2000 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 08.12.2023. Kostja ei ole arvet tasunud. Hageja üldtingimustes toodud leppetrahv joobes juhtimise eest omab survefunktsiooni tagades lepinguliste kohustuste täitmise ja võimalike lepingurikkumiste vältimise tulevikus. Kostjale määrati leppetrahv selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit keelatud seisus. Hagejal on õigustatud huvi, et kasutajad ei juhtiks mootorsõidukit joobeseisundis. Arvestades üleüldist Eesti ühiskonnas levinud probleemi sõiduki juhtimisega joobeseisundis, siis leppetrahv summas 2000 eurot on põhjendatud. Juhul, kui leppetrahvi suurus oleks väike, näiteks 500 eurot, siis kasutajatel tekkiks karistamatuse tunne, sest see summa ei ole märkimisväärne ega osutaks soovitud mõju. Hageja leiab, et leppetrahvi määramisel ei pea hageja arvesse võtma alkoholi sisaldust veres või juhi seisu, sest hageja lähtub poolte vahel sõlmitud lepingust, mitte väärteo kvalifikatsioonist. Kostja rikkumine ei ole vabandatav VÕS § 160 mõttes. Hageja leiab, et leppetrahv ei ole tüüptingimusena tühine. Kostja rikkus lepingutingimusi, mistõttu on hagejal õigus tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 10.1 nõuda lepingus ning rakenduses ja veebisaidil avaldatud trahvide ja lisatasude nimekirjas märgitud leppetrahvi. Ka 2021. aastal ehk ajal mil kostja tegi Bolti’i konto, kehtis samuti alkoholikeeld ning selle rikkumise korral leppetrahv 2000 eurot. Väiksemas määras leppetrahv ei täida leppetrahvi kõiki eesmärke. Kostja kasutusse oli antud hagejale kuuluv väärtuslik vallasvara (sõiduk Audi A3 Sportback), mille turuväärtus 07.10.2023 seisuga oli 22 486 eurot (lisandub käibemaks). Arvesse võttes kostja kasutusse antud vara väärtust ja rikkumise ulatust, ei ole võimalik määrata trahvi väiksemas määras kui 2000 eurot. Väiksemas ulatuses leppetrahvi määramisel tekiks kasutajatel karistamatuse tunne ja väiksemas ulatuses määratud trahv ei täidaks soovitud eesmärki. Sõiduki juhtimine joobeseisundis on rangelt keelatud ning seab ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 2000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 09.12.2023–15.05.2024 eest summas 104,30 eurot ning viivise alates 16.05.2024 kuni leppetrahvi kohase tasumiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited
2.Kostja teatas kohtule, et ta ei tunnista hagis tema vastu suunatud nõudeid. Kostja aktiveeris Bolt’i konto 2021. aastal, aga tüüptingimused kehtestati alles 01.09.2023. Tüüptingimuste kehtestamisel eraldi verifitseerimist ei nõutud ega toodud kuidagi eraldi esile lepingu üldtingimuste punktidest tulenevaid kohustusi. Kostja leiab, et lepingupooled ei ole saavutanud kokkulepet ja pole olnud piisavalt selge, kuidas täidetakse kostja poolt hageja lepingu üldtingimustes ette nähtud lepingupunkte, sh punkti 3.4. Samuti leiab kostja, et leppetrahv on ebamõistlikult suur ja ebaproportsionaalne. Politsei- ja Piirivalveamet juba määras kostjale rahatrahvi 500 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks, mis täidab juba iseenesest survefunktsiooni.
3 (7)
Võttes arvesse hageja seisukohta, nagu oleks kostja pidanud teadma hageja üldtingimuste uuenemisest ja olema nendega ühtlasi nõus, siis sellisel juhul peaks hagejal olemas olema kostja kui teenuse kasutaja üldtingimuste verifitseerimine koos kuupäevadega ning sellekohane logifail, millal ja kuhu on saadetud vastavasisuline e-mail. Hageja ei ole neid tõendeid kohtule esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hageja hagi kostja vastu tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.Kostja broneeris 24.11.2023 kell 00:02 oma Bolt Drive’i konto kaudu sõiduauto Audi A3 Sportback (reg. märk xxxxx). Tellimus lõpetati 24.11.2023 kell 00:11 (dtl 49). Politsei- ja Piirivalveameti vastuse kohaselt kõrvaldati 24.11.2023 kell 00:07 juht sõiduauto Audi A3 Sportback (reg. märk xxxxx) juhtimiselt liiklusseaduse (LS) § 91 lg 2 p 2 alusel (dtl 51). Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt oli väärteo kvalifikatsiooniks LS § 224 lg 2, mis näeb ette karistuse mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades (dtl 52). Pooled eeltoodud asjaolude üle ei vaidle ja kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks.
7.Kostja on võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses tarbija (VÕS § 1 lg 5). Bolt Drive’i üldtingimused on tüüptingimused. Kostja vastuväite kohaselt tüüptingimuste kehtestamisel eraldi verifitseerimist ei nõutud ega toodud eraldi esile lepingu üldtingimuste punktidest tulenevaid kohustusi.
7.1.Esmalt hindab kohus, kas tüüptingimused on muutunud lepingu osaks. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus 4 (7)
nende sisust teada saada. VÕS § 37 lg 1 mõlema alternatiivi puhul peab olema täidetud eeldus, et kostjal oli võimalus tüüptingimuste sisust teada saada. Määrav ei ole tingimuste sisuga tegelik tutvumine, vaid võimalus nende sisust teada saada ehk võimalus nendega tutvuda (vt nt RKTKo 25.05.2020, 2-17-124505/53, p 14). Arvutivõrgu abil lepingu sõlmimisele kohaldub VÕS § 62 1. Nimetatud säte kohaldub ka mobiilirakenduses sõlmitud lepingule arvestades InfoTS § 2 p-s 1 sätestatut. Tuvastamaks seda, kas lepingut sõlmides oli kostjal võimalik tutvuda tüüptingimustega, saab lähtuda mh elektroonilistes süsteemi logides kajastatust. Arvutivõrgus ja mobiilirakenduses tehtud toimingute kohta peetavad elektroonilised süsteemi logid võimaldavad tuvastada, milliste tegevuste tulemusena on andmestik või süsteem jõudnud teatud kindlasse olekusse. Seejuures ei tulene seadusandlusest arvutivõrgu abil lepinguid sõlmivatele ettevõtjatele kohustust pidada üksikasjalikke logisid. Niisugused logid võimaldavad aga vaidluse korral tõendada, et tüüptingimused olid kliendile hiljemalt lepingu sõlmimise ajal kättesaadavad ning ta nõustus nendega. Kohaselt peetud logide põhjal on võimalik kontrollida, missugune konkreetne lepingutekst oli kostjale kättesaadav ning et talle kuvati kasutajakonto loomisel ühene ja arusaadav viide lepingu tüüptingimustele. Seega teenib mõistlikus ulatuses logide pidamine ettevõtja huve, lihtsustades vaidluse tekkimisel väidete (mh selle, et klient tegi lepingu sõlmimiseks vajalikud toimingud) tõendamist. Hageja saab kostja võimalust tüüptingimuste sisust teada saada tõendada mh tõenditega selle kohta, et kostja kui kasutaja vajutas tüüptingimustega nõustumist väljendavat ikooni (nuppu) või tegutses arvutisüsteemi või mobiilirakendust kasutades viisil, mis oleks olnud võimatu ilma viidatud nõustumust väljendavat ikooni (nuppu) vajutamata. Lisaks saab hageja kostja võimalust tüüptingimuste sisust teada saada tõendada tõenditega selle kohta, et tüüptingimused olid kostjaga lepingu sõlmimise ajal kättesaadavad hageja kodulehel. Hagejal kui tüüptingimuste kasutajal on võimalus tõendada VÕS § 37 lg-s 1 sätestatud eelduste täidetust ka muude tõenditega (RKTKo 25.05.2020, 2-17124505/53, p 14.1, 14.2, 14.3.1.).
7.2.Hageja tugineb Bolt Drive’i üldtingimustele, mis kehtivad alates 01.09.2023 (dtl 29–45). Nimetatud tingimuste lisa A sätestab, et järgmise rikkumise eest on ette nähtud trahv 2000 eurot: Bolt Drive’i kasutamine alkoholi, narkootiliste ainete, psühhotroopsete või psühhoaktiivsete ainete mõju all. Kui mootorsõiduk on pädeva asutuse poolt liiklusest kõrvaldatud, on see eeldatav põhjus, kui ei ole tõestatud vastupidist (dtl 43). Samuti tugineb hageja Bolt Drive’i üldtingimustele, mis kehtivad alates 04.05.2021 (dtl 105– 128). Nimetatud üldtingimustest ei nähtu leppetrahvide nimekirja ega trahvimäärasid. Samuti tugineb hageja trahvide ja lisatasude nimekirjale (dtl 130). Nimetatud nimekirja kohaselt on ette nähtud trahv 2000 eurot ja konto blokeerimine järgmise rikkumise eest: Bolt Drive’i teenuse kasutamine alkoholi, narkootikumide või psühhotroopsete ainete mõju all (dtl 133). Hageja viidatud trahvide ja lisatasude nimekirjast ei nähtu, millal see kehtestati ja kas see on alates 04.05.2021 kehtivate tüüptingimuste osa. Hageja väidab, et trahvide ja lisatasude nimekiri kehtestati Bolt Drive’i konto loomisel (dtl 101), kuid hageja ei ole seda kohtule tõendanud. Inglise keelsest trahvide ja lisatasude nimekirja atribuutidest nähtub, et see dokument loodi 13.08.2021, s.o pärast kostja Bolt Drive’i konto loomist. Eesti keelsest trahvide ja lisatasude nimekirja atribuutidest nähtub, et see dokument loodi 21.04.2025 (dokumendi autor ja viimane muutja on hageja lepinguline esindaja), s.o pärast kostja Bolt Drive’i konto loomist. Lisaks nähtub, et inglise keelne trahvide ja lisatasude nimekiri ja selle eestikeelne tõlge erinevad üksteisest sõnastuse poolest.
5 (7)
Kohus selgitas hagejale menetluses, et hagejal tuleb välja tuua ja tõendada, millal (kuupäevaliselt) ja kuidas tehti kostjale teatavaks lepingutingimused, kust tuleneb leppetrahvi 2000 eurot regulatsioon. Hageja tõi välja, et isiku dokumentide verifitseerimisel, st Drive’i konto loomisel, on kostja nõustunud teenuse üldtingimustega. Kostja isiku verifitseerimine oli teostatud 28.06.2021 kell 09:23:24. Üldtingimuste uuenduste kohta saadetakse asjakohaseid teavitusi nii Bolt’i rakenduses, millele isik peab kinnituse andma sellega tutvumisest, kui ka emaili teel (hageja vastus dtl 101). Eeltoodu tõendamiseks hageja kohtule ühtegi tõendit ei esitanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt Bolt Drive’i konto loomisel 28.06.2021 või sõiduauto Audi A3 Sportback (reg. märk xxxxx) broneerimisel 24.11.2023 või muul ajal enne sõiduauto Audi A3 Sportback (reg. märk xxxxx) broneerimist tehti kostjale teatavaks lepingutingimused, kust tuleneb leppetrahv 2000 eurot Bolt Drive’i kasutamisel alkoholi mõju all. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et Bolt Drive’i üldtingimused, mis kehtivad alates 01.09.2023 (dtl 29–45) ja trahvide ja lisatasude nimekiri (dtl 130–135) ei ole muutunud hageja ja kostja vahelise lepingu osaks. Samuti tuvastab kohus, et üldtingimused, mis kehtivad alates 04.05.2021, ei ole muutunud hageja ja kostja vahelise lepingu osaks, sest hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt Bolt Drive’i konto loomisel 28.06.2021 hageja nendele tüüptingimustele selgelt viitas ja kostjal oli võimalus nende sisust teada saada. Hagejal ei ole kostja vastu leppetrahvi nõuet, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
8.Kuigi kohus tuvastas, et Bolt Drive’i üldtingimused, mis kehtisid alates 04.05.2021 ja mis kehtisid alates 01.09.2023 ning trahvide ja lisatasude nimekiri ei ole muutunud hageja ja kostja vahelise lepingu osaks, hindab kohus siiski seda, kas leppetrahv on tüüptingimusena tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.
8.1.VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus märgib, et kohus kontrollib tüüptingimuse kehtivust omal algatusel. Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (vt nt RKTKo 03.10.2018, 2-16-13477/38, p 13). Leppetrahvil võib olla survefunktsioon või kahju hüvitamise funktsioon. Survefunktsiooni eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste välistamine tulevikus. Kahju hüvitamise funktsiooni eesmärgiks on tagada võlausaldaja jaoks õigus nõuda leppetrahvina kokkulepitud rahasumma tasumist kui miinimumhüvitist lepingut rikkunud poolelt. Kui leppetrahvil on survefunktsioon ja tegelikku kahju ei ole tekkinud, siis hindab kohus mh seda, kas kokkulepitud leppetrahv on põhjendatud võrreldes poolte huviga tagada lepingu nõuetekohane täitmine ja kas leppetrahv võib olla ebamõistlikult suur VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses. Leppetrahv on VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ebamõistlikult suur ennekõike juhul, kui leppetrahvi väiksemas summas kokku leppimisel oleks olnud võimalik leppetrahvi kõiki eesmärke täita (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30.08.2024 otsus asjas nr 2-23-103202, p 9.2.2).
8.2.Kostja leiab, et leppetrahv on ebamõistlikult suur ja ebaproportsionaalne. Hageja on välja toonud, et leppetrahvil on survefunktsioon. 6 (7)
Pooled ei vaidle selle üle, et kostja juhtis hageja sõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades. Tüüptingimuste kohaselt oli Bolt Drive’i kasutamisel alkoholi mõju all ette nähtud leppetrahv 2000 eurot. Pooled ei vaidle ka selle üle, et tegelikku kahju hagejale ei tekkinud. Lepptrahv 2000 eurot ületab Eesti keskmist brutopalka ja selle tasumine on keskmisele inimesele ebamõistlikult koormav. Kohtu hinnangul ei vasta käesoleval juhul 2000 euro suurune lepptrahv lepingu täitmise tagamise eesmärgile ja on karistusliku iseloomuga, ning seetõttu ebamõistlikult suur ja tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Leppetrahvi väiksemas summas (nt 1000 eurot) kokku leppimisel oleks olnud võimalik leppetrahvi kõiki eesmärke täita, sh tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste välistamine tulevikus. Olukorras, kus lepingus sisalduv leppetrahvikokkulepe on tühine, ei ole kohtul õigust ega võimalust leppetrahvi VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada. Kohus saab VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni vaid siis, kui leppetrahvi kokkulepe kehtib. Kui leppetrahvi kokkulepe on tühine, ei ole sellel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 esimese lause järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Sellises olukorras ei ole hagejal õigust nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel lepingus ettenähtud leppetrahvi maksmise kohustuse täitmist ning kohtul ei ole võimalik leppetrahvi vähendada. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kostja palub hagejalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 244 eurot (sh käibemaks). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus selgitas pooltele 24. märtsi 2025 kohtumääruses, et lepingulise esindaja puhul tuleb välja tuua tehtud toimingute sisu ja kulutatud aeg ning tunnitasu suurus (dtl 93). Kostja eeltoodut menetluskulude nimekirjas välja ei toonud ja tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostjal oleks käesolevas menetluses olnud lepinguline esindaja. Seetõttu jätab kohus rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 244 euro väljamõistmiseks hagejalt.
11.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. Lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.