Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit 225.00 eurot (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is). Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi M L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Xxxx OÜ 05.03.2017 krediidilepingu nr 2982274, mille alusel sai kostja krediiti summas 2000.00 eurot ning mille kostja kohustus koos intressidega tagastama. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 45% aastas ja krediidi kulukuse määras 56.50% aastas. Kostja ei täitnud omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi jättes saadu tagastamata, mistõttu Xxxx OÜ ütles 02.04.2018 lepingu üles ja loovutas nõude hagejale. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga tasumata krediidi näol 2000.00 eurot, mille hageja palub kostjalt välja nõuda. Intressi palub hageja kostjalt välja mõista alates raha saamisest 05.03.2017 kuni laenulepingu ülesütlemiseni 02.04.2018 summas 982.50 eurot. Hageja arvestab viivist alates lepingu ülesütlemisest 03.04.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.05.2019 seadusjärgses määras, s.o 0.022% päevas, summas 178.64 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 50.00 eurot vastavalt VÕS § 1132 lg 2. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2000.00 eurot, intressi summas 982.50 eurot, viivise summas 178.64 eurot ja võla sissenõudmiskulu summas 50.00 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv summas 275.00 eurot ja kohtutäituri tasu 30.00 eurot ning mõista kostjalt välja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks palub hageja toimetada menetlusdokumentide väljavõtted kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu vastavalt TsMS § 317 lg-le 12. Kostja vastuväited Kohus on lugenud kostjale menetlusdokumendid kätte toimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 alusel 07.06.2019. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

Kohtuotsuse põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi osalisel rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 94 lg 3, § 108 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6, § 113 lg 1 ja § 1132 lg 2 p 3. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 50.00 eurot vastavalt VÕS § 1132 lg 2. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduse faktilistest asjaoludest ei nähtu, kuidas on pooled kokku leppinud kostja kohustuses tasuda sissenõudmiskulu. Kohus peab tagaseljaotsuse tegemisel omal algatusel kontrollima mh ka hagi veenvust. See tähendab, et hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud, mida TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel loetakse kostja poolt omaksvõetuks, peavad olema õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Kohus saab arvestada tagaseljaotsuse tegemisel üksnes hagiavalduses nimetatud faktiliste asjaoludega (vt Riigikohtu 30.01.2014.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13 p 16). See tähendab, et isegi juhul, kui hagile lisatud tõenditest nähtub faktilisi asjaolusid, millele hageja oleks võinud hagiavalduses tugineda ja muuta sellega hagiavalduse õiguslikult põhjendatuks, ei tohi kohus seda tagaseljaotsuse tegemisel siiski arvesse võtta. Eelnevast tulenevalt jätab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude osas, kuna hageja poolt esitatud nõue sissenõudmiskulude summas 50.00 eurot väljamõistmiseks kostjalt ei ole hageja poolt õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et kuivõrd hageja esitas nõude kogusummas 3211.14 eurot, mille kohus rahuldas 3161.14 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 98% ulatuses kostja kanda ja 2% ulatuses hageja kanda. Menetluskulud TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 51 kohaselt on kohtuväline kulu kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, sh hageja poolt menetluses tasutud riigilõivu ja kohtutäituri tasu. Hageja on tasunud 14.11.2018 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning 13.05.2019 ja 20.05.2019 hagi esitamisel riigilõivu kokku summas 300.00 eurot. Riigilõivu on kohtu hinnangul täies ulatuses põhjendatud menetluskulu ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohtutäituri seaduse § 48 lg 1 kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtutäituri tasu ettemaksu 30 eurot. Ettemaksu ei või nõuda kohtu- või muult avalik-õiguslikult ametiasutuselt. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui menetlusdokumenti ei õnnestunud kätte toimetada, kuigi kohtutäitur on teinud kõik vajaliku ja mõistlikult võimaliku dokumendi seaduses sätestatud korras kättetoimetamiseks, on kohtutäituril õigus nõuda tasu 30 eurot, väljastades kohtutäituri tasu otsuse ja kättetoimetamisakti selle kohta, mida ta on dokumendi kättetoimetamiseks teinud. Hageja on tasunud kohtutäiturile menetlusdokumentide kostjale kättetoimetamise eest tasu 30.00 eurot, mis on kohtu hinnangul täies ulatuses põhjendatud menetluskulu ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel hageja menetluskulude suuruseks 330.00 eurot, mis koosneb tasutud riigilõivust summas 300.00 eurot ja kohtutäituri tasust summas 30.00 eurot. Kuivõrd kohus jättis otsusega 98% hageja menetluskuludest kostja kanda, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 323.40 eurot (330.00 × 98%). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (323.40 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.