Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 10 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Käesolev määrus saata viivitamatult võlgnikule ja ajutisele haldurile.

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja ajutise pankrotihalduri seisukohad 9.05.2019 esitas M M võlgniku pankrotiavalduse. 15.05.2019 määrusega nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Maarja Rohti, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on M M püsivalt maksejõuetu. Aruande kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Kohus määras 12.06.2019 menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa 3600 eurot. Deposiit tasuti 18.06.2019. Võlgniku varaks on igakuine sissetulek 1000 eurot (bruto) ja Reisipood osalus (osamaks 12 000 krooni). M M kohustused moodustavad ajutisele haldurile esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetel 2 165 870,56 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ei suuda täita võlausaldajate nõudeid. Tegu on püsiva olukorraga, sest võlgnik ei ole juba 2010. aasta septembrikuust arvates olnud suuteline enda igakuiseid kohustusi täitma ning on varasemalt olnud pankrotis. Võrreldes eelmise pankrotimenetluse lõpetamise ning kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega (tsiviilasi nr 2-11-5845) ei ole võlgnikule vara juurde tulnud. Vara suurenemist ei ole tulevikus ka ette näha – seega on võlgniku maksejõulisuse taastumine äärmiselt ebatõenäoline, kui mitte võimatu.

2(4)

2-19-7026 Ajutise halduri poolt kogutud andmetel tulenevad M M kohustused peamiselt varasemalt läbiviidud pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest. Nõuete aluseks on peamiselt laenulepingud. M M on püsivalt maksejõetu hiljemalt tsiviilasja nr 2-11-5845 raames Tartu Maakohtu 29.04.2011 kohtumäärusega pankroti väljakuulutamisest. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks (laenu)kohustuste võtmine, jättes hindamata kohustuste nõuetekohase täitmise reaalsed võimalused lähtuvalt igakuistest sissetulekutest. Ajutine haldur palub kuulutada välja M M pankrot ning nimetada M M pankrotihalduriks Maarja Roht. Ajutise halduri tasu taotlus Haldur palub määrata M M ajutise halduri Maarja Roht (isikukood XXX) tasu suuruseks 1 000 eurot, sealhulgas sotsiaalmaks 248,12 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub määrata, et ajutise halduri tasu kuulub ülekandmisele Maarja Roht arveldusarvele nr XXX AS-s Swedbank M M kuuluvate varade ja kohustuste kindlakstegemiseks ning maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamiseks viis ajutine haldur läbi järgmised toimingud: Pankrotiavalduse materjalidega tutvumine ja seisukoha ning tegevus- 0,5 tundi Päringute teostamine erinevatesse registritesse, krediidiasutustesse, 1,5 tundi M M temaga seotud õiguste ning kohustuste väljaselgitamiseks Ajutise halduri toimiku koostamine 0,5 tundi Kogutud dokumentide ja andmete analüüsimine 3,5 tundi Ajutise halduri aruande koostamine 6,0 tundi Pankrotiavalduse läbivaatamise istungil osalemine 0,5 tundi Kohtu põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike 3(4)

2-19-7026 kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et M M majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku olemasoleva vara (töötasu 1000 eurot bruto ja Reisipood osalus 766 eurot) arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida oli teadaolevalt vähemalt 2 165 870,56 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna olemasolevatel andmetel on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud, tuleb M M pankrot välja kuulutada. Maarja Roht on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et Maarja Roht tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinnas, 4.09.2019, algusega kell 11:00. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus M M ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja (Lubja 4, Tallinn), 4.09.2019, kell 11:00. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.