Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2019 Tallx kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-14168
Tsiviilasi
KÜ Eduard Vilde 87 hagi E S, V K ja A L vastu kahju hüvitamise nõudes
1043,96 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: KÜ Eduard Vilde 87 (registrikood 80177327, E.Vilde tee 87, Tallinn); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Sulev Mander (Afford Õigusbüroo OÜ, Kehra mnt 12, Kose alevik, Kose vald Harjumaa, telefon 5167747, e-post: [email protected]); Kostja I: E S (isikukood x, xxx); Kostja I lepinguline esindaja: Valeria Titova (STK Õigusbüroo OÜ, telefon 53732039, e-post: [email protected]); Kostja II: V K (isikukood x, x); Kostja III: A L (isikukood x, elukoht x); Tsiviilasja hind
Kostja III RÕA korras määratud esindaja: vandeadvokaat Leino Biin (Advokaadibüroo Biin ja Biin OÜ, Pärnu mnt 16, Tallinn, epost: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 05.06.2019 Hageja lepinguline esindaja: Sulev Mander Kohtuistungil osalesid Kostja: V K Kostja A L riigi õigusabi esindaja: vandeadvokaat Leino Biin
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjatelt E Silt (isikukood x), V Kilt (isikukood x) ja A Llt (isikukood x) solidaarselt hageja KÜ Eduard Vilde 87 (registrikood 80177327) kasuks välja 1043,96 (üks tuhat nelikümmend kolm eurot ja 96 senti) eurot. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjatelt E Silt (isikukood x), V Kilt (isikukood x) ja A Llt (isikukood x)
solidaarselt hageja KÜ Eduard Vilde 87 (registrikood 80177327) kasuks menetluskuludena välja 3581,60 (kolm tuhat viissada kaheksakümmend üks eurot ja 60 senti) eurot, millest 200 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 3x1,60 eurot hageja õigusabikulud.
3.Mõista kostjatelt E Silt (isikukood x), V Kilt (isikukood x) ja A Llt (isikukood x) solidaarselt hageja KÜ Eduard Vilde 87 (registrikood 80177327) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 3581,60 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista kostjalt A Llt (isikukood x) riigi tuludesse välja riigi õigusabi tasu 648 (kuussada nelikümmend kaheksa eurot) ja kohustada teda maksma riigi õigusabi tasu kahe osamaksega, millest esimene osamakse suuruses 324 (kolmsada nelikümmend kaheksa) eurot tuleb kostjal tasuda 30 päeva jooksul pärast käesoleva lahendi jõustumist ning teine osamakse suuruses 324 (kolmsada kakskümmend neli) eurot tuleb kostjal tasuda 60 päeva jooksul pärast käesoleva lahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallx Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallx ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja nõudis kostjatelt kahju 1043,96 euro väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja E S, kes oli hageja juhatuse liige, 20.04.2013 avalduse, milles palus tagasi kutsuda hageja juhatus (liikmeteks kostja, X X, X X-X ja X X) ja valida uus juhatus. 24.05.2013 üldkoosolekul kutsuti tagasi juhatuse liikmed X X, E S, X X ja X X-X ja uuteks juhatuse liikme kanditaatideks valiti kostjad ning X X.
2.18.07.2013 esitasid X-X X, X X-X ja X X hagi Harju Maakohtule KÜ Eduard Vilde 87 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks/kehtetuks tunnistamiseks. Harju Maakohtu 14.04.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-34077 tunnistati kehtetuks KÜ Eduard Vilde 87 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku otsused.
3.12. juunil 2013 toimus hageja liikmete erakorraline kordusüldkoosolek, mille päevakorra punkti 4 kohaselt kutsuti kostja E S hageja juhatusest tagasi. Otsuse päevakorra punkti 5 kohaselt valiti uueks juhatuse liikmeks X X. Juhatuse liikmena jätkasid koos uue juhatuse liikme X Xga varem ja korduvalt juhatusse valitud X X, X X-X, X X kuni nende volituste lõppemiseni 09. oktoobril 2014.
4.16.08.2013 esitas kostja E S Harju Maakohtusse hagi hageja 12.06.2013 üldkoosoleku otsuste tühistamise nõudes, mida menetleti tsiviilasjas nr 2-13-x167.
09.novembri 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-x167 jättis kohus kostja E Si hagi läbi vaatamata. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt oli juba tsiviilasjas nr 2-12-34077 jõustunud lahendiga tuvastatud, et 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku otsused on kehtetud. Kohtumäärus jõustus 03.12.2015.
5.18.06.2014 toimus hageja erakorraline üldkoosolek, millel kutsuti kostja E S uuesti juhatusest tagasi. Samuti kutsuti uuesti juhatusest tagasi teised kaks kostjat, kes olid pidanud ennast hageja juhatuse liikmeteks 24.05.2013 üldkoosoleku otsuste alusel. Kostjate korduva juhatusest tagasikutsumise põhjustasid kostjad oma käitumisega, kuna nad kasutasid ära asjaolu, et E S oli endiselt kantud juhatuse liikmena registrikaardile. Kostjad jätkasid hageja nimel tegutsemist nii korteriühistu siseselt kui kolmandae isikute ees, näiteks Swedbank AS-s. Koosoleku otsused jõustusid nende vastuvõtmise ajast. Kostjad pidasid ennast jätkuvalt hageja juhatuse liikmeteks.
6.Hageja üldkoosoleku 18.06.2014 otsused vaidlustas kohtus X X, kelle hagi oli menetluses tsiviilasjas nr 2-14-54287. Hageja 20.06.2014 kandeavalduse menetlemine peatati kuni tsiviilasjas nr 2-14-54287 menetluse lõppemiseni. 25.05.2015 otsusega jättis Harju Maakohus X X hagi 18.06.2014 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamises rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 31.10.2015.
7.Hageja leidis, et kostjate volitused juhatuse liikmetena ehk käsundussuhe hagejaga lõppes 12.06.2013, mil üldkoosoleku otsusega valiti E Si asemele juhatusse X X ja kinnitati, et juhatuses jätkavad lisaks X Xle veel J. X, I. X-X ja G. X kuni volituste lõppemiseni 09.10.2014. Sellele vaatamata oli kostja E S kantud hageja registrikaardile kuni 09.11.2015 seoses asjaoluga, et 12.06.2013 ja 18.06.2014 hageja üldkoosolekute otsuste vaidlustamise tõttu peatas kohus nende otsuste alusel registrikande tegemise.
8.Kostja E S omas juurdepääsu hageja rahalistele vahenditele Swedbank AS-s alates 27.12.2013 kuni 12.07.2014 ehk ajal, mil kostjal puudus hageja esindamise õigus. Kostja E S kasutas ära asjaolu, et ta oli jätkuvalt kantud juhatuse liikmena hageja registrikaardile ning pank pidas teda ekslikult esindusõiguslikuks isikuks. Kostja E S sõlmis hageja nimel 27.12.2013 Swedbank ASga teleteenuste lepingu internetipanga kasutamiseks. 27.05.2013 sõlmis E S Swedbank AS-ga teleteenuste lepingu, millega andis volitused hageja rahaliste vahendite käsutamiseks internetipangas kostjale V Kile. Samal päeval sõlmis kostja E S Swedbank AS-ga teleteenuste lepingu, millega andis volitused kostjale A Lle (endine nimi K) hageja rahaliste vahendite käsutamiseks internetipangas. 03.01.2014 sõlmis E S Swedbank AS-ga teleteenuste lepingu, millega andis volitused kostjale V Kile hageja rahaliste vahendite käsutamiseks internetipangas suurendatud päevalimiidiga.
9.17.07.2014 e-kirjaga teatas Swedbank AS hagejale ning kostjatele E Sile ja V Kile, et olukorras, kus pangale esitatakse vastuoluline info juriidilise isiku esindusõiguslike isikute koosseisu kohta, ei ole pangal õigust ega volitust langetadaotsust ühe või teise vaidluse osapoole kasuks. Pank teatas, et kuni uue kande tegemiseni registrisse või kuni kohtulahendi esitamiseni tuleb edasiste tehingute tegemiseks panka pöörduda kahe vaidluse osapoole esindajatel ühiselt. Pank piiras konto kasutamist. Seega said kuni 17.07.2014 hageja arveldusarvet Swedbank AS-s käsutada üksnes kostja E S ja tema poolt volitatuna teised kostjad. Sellel perioodil ei olnud hagejal rahaliste vahendite käsutamise õigust ja võimalust. Alates 17.07.2014 puudus nii kostjatel kui hageja tegelikel seaduslikel esindajatel hageja rahaliste vahendite käsutamise õigus internetipangas, vaid pooled oleksid pidanud panka pöörduma koos.
10.06.02.2014 esitas hageja koristaja X X hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse põhjendusel, et hageja jättis talle maksmata töötasu alates detsembrikuust 2013. 10.03.2014 pöördus X X avaldusega töövaidluskomisjoni, millega palus hagejalt välja mõista saamata jäänud töötasu ja hüvitisena 3 kuu keskmine töötasu. 08.04.2014 tegi Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjon otsuse nr 4-1/490, millega rahuldas X X avalduse hageja vastu ja mõistis hagejalt välja saamata jäänud töötasu summas 56,71 eurot ja hüvitise 783,60 eurot, kokku 840,31 eurot.
11.06.08.2014 esitas X X kohtutäitur Mati Kadakule täitmisavalduse Töövaidluskomisjoni 08.04.2014 otsuse nr 4-1/490 täitmiseks. Täitmisteate kohaselt tuli täiteasjas nr 008/2014/1741 tasuda hagejal kohtutäituri ametialasele arvelduskontole koos täituri tasudega vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul 980,07 eurot, peale seda tähtaega 1100,76 eurot. Kuivõrd hageja vabatahtlikult täitedokumendis märgitud summat ei tasunud, debiteeris kohtutäitur 22.09.2014 tema arvelduskontolt 1102,29 eurot. Kohtutäitur Mati Kadak lõpetas 02.10.2014 otsusega täitemenetluse 008/2014/1741.
12.Täiendavalt viitas hageja veel mitmele kohtulahendile. 22.12.2016 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-16-1059 (jõustunud 25.01.2017) otsuse, millega muuhulgas tuvastati, et kostja V K ei kuulunud hageja juhatusse alates 12.06.2013. Samas oli ta saanud volitused kostjalt E Silt hageja arvelduskonto käsutamiseks, omas juurdepääsu hageja rahalistele vahenditele Swedbank AS-s ning käsutas rahalisi vahendeid. Tsiviilasjas nr 2-17-2795 kinnitas Harju Maakohus 10.05.2017 määrusega kompromissi kostja V Ki ja hageja vahel, mis samuti tõendab, et kostjal oli võimalik hageja rahalisi vahendeid AS-s Swedbank käsutada. Kohtu märus jõustus 12.05.2017. Tsiviilasjas nr 2-16-11030 tegi Harju Maakohus 18.08.2017otsuse, millega rahuldas osaliselt hageja hagi ja mõistis välja kostjalt E Silt kahju summas 4500 eurot. Sama otsusega tuvastas maakohus, et alates 12.06.2013 ei kuulunud kostja E S ega teised kostjad hageja juhatusse ning E. S tegutses käsundita asjaajajana.
13.Hageja leidis, et poolte vahel ei saa olla vaidlust asjaolu üle, et ajavahemikus 27.12.2013 kuni 17.07.2014 käsutasid hageja AS Swedbank arvelduskontot üksnes kostja E S ja tema volitatuna teised kostjad. Samal perioodil 27.12.2013 kuni 17.07.2014 puudus hageja seaduslikel esindajatel X X, X X-X, X X ja X X arvelduskonto käsutamise õigus. Vaidlust ei saa olla selles, et alates 17.07.2014 võimaldas Swedbank AS hagejal käsutada tema arvelduskontot selliselt, et ülekannete tegemiseks pidanuks pangakontorisse ilmuma mõlema vaidleva osapoole esindajad. Vaidlust ei saa olla selles, et 06.02.2014 ütles hageja koristaja X X temaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles, kuna hageja ei täitnud kohustust ning ei maksnud E. Xle palka alates detsembrist 2013.
14.X X esitas töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse E. Vilde tee 87 elamu ees kahele vaidlevale osapoolele korraga ehk X Xle ja kostjale V Kile. Lisaks edastas hageja seaduslik esindaja X X avalduse 07.02.2014 e-kirjaga kõigile kolmele kostjale. Pärast ülesütlemisavalduse saamist tasusid kostjad X Xle 27.02.2014 detsembrikuu töötasu, seejärel 07.03.2014 jaanuarikuu töötasu ja 18.03.2014 saamata jäänud puhkuse kompensatsiooni. Osaliselt jäi palk tasumata ning tasumata jäi töötaja nõutud hüvitis.
15.Puhkusekompensatsiooni maksmisega 18.03.2014 tunnistasid kostjad, et tööleping X Xga on lõppenud viisil nx oli avalduses lepingu lõppemise alusena märgitud ja hagejal tekkis kohustus tasuda töötajale TLS § 100 lg 4 järgi 3 kuu keskmise palga suurune hüvitis. Kostjad olid ainsad isikud, kellel oli võimalik hageja arveldusarvet käsutada ja nad pidanud end hageja juhatuse liikmeteks, kuid nad ei maksnud X Xle õigeaegselt töötasu. Töötasu maksmata jätmisega põhjustasid kostjad olukorra, kus töötajal tekkis õigus tööleping erakorraliselt üles öelda ja nõuda hüvitist 3 kuu keskmise palga ulatuses. Kui kostjad oleksid tasunud töötasu nõuetekohaselt, ei oleks X Xl olnud alust töölepingut erakorraliselt üles öelda ja hüvitist nõuda.
16.Hageja leidis, et kostjad tekitasid oma tegevusetusega ehk töötasu mittemaksmiga hagejale kahju 783,60 eurot, mis on TLS § 100 lg 4 alusel töövaidluskomisjoni 08.04.2017 hagejalt välja mõistetud hüvitis. Kostjad teadsid kohustust maksta X Xle töötasu ja võimalust teha seda pangaülekandega, mida kinnitab asjaolu, et kostjad asusid X Xle töötasu maksma alles pärast seda, kui viimane esitas avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töötajale tasuti küll saamata jäänud puhkuse hüvitis, kuid tasumata jäi palk 2014. a veebruari 5 tööpäeva eest summas 56,71 eurot, samuti kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis 783,60 eurot. 10.03.2014
esitas E. X avalduse töövaidluskomisjonile, millises palus välja mõista saamata jäänud töötasu 2014. a veebruari 5 tööpäeva eest 56,71 eurot ja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis 783,60 eurot. 08.04.2014 tegi töövaidluskomisjon otsuse nr 4-1/490, millega rahuldas töötaja avalduse ning mõistus hagejalt välja E. X kasuks saamata palga 56,71 eurot ja hüvitise 783,60 eurot. Otsus oli saamata jäänud töötasu 56,71 euro osas viivitamatuks täitmiseks. Otsus jõustus 12.05.2014.
17.Kostjad ei täitnud töövaidluskomisjoni otsust viivitamatult täitmisele kuulunud 56,71 euro ega muus osas. Kostjad olid teadlikud töövaidluskomisjoni otsusest ning otsust palusid neil täita hageja seaduslik esindaja ja X X esindaja. Hageja viitas esitatud e-kirjade vahetusele. 08.04.2014 saatis X X esindaja kostjatele e-kirjaga töövaidluskomisjoni otsuse ning palus viivitamatult maksta välja 56,71 eurot. E-kirjale vastas kostja V K, kes leidis, et viivitamatu täitmine ei ole seadusega kooskõlas ning X X võib pöörduda kohtutäituri poole. Sama e-kirja said ka teised kostjad, kuid nad ei reageerinud e-kirjale. Alates 17.07.2014 saatis hageja tegelik seaduslik esindaja X X kostjatele korduvalt e-kirju, milles palus ükskõik millisel kostjal tulla koos temaga panka, et teha vajalikud ülekanded, sh tasuda E. Xle töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summa. Kostja V K vastas 29.07.2014 ja teatas, et kostjad töövaidluskomisjoni otsust ei aktsepteeri. Ajal, mil kostjad tegutsesid hageja nimel käsundita asjajajana, genereerisid nad hagejale liba e-posti aadressi x, mis sarnanes hageja tegeliku e-posti aadressiga. Sellelt eposti aadressilt saatsid kostjad hageja nime e-kirju.
18.06.08.2014 alustas kohtutäitur Mati Kadak E. X täiteavalduse alusel täiteasja nr 008/2014/1741. Täitmisteate järgi oli hagejal nõude vabatahtlikuks täitmiseks aega 10 päeva. Ühtlasi teatati hagejale, et nõude vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul tuleb tasuda üksnes pool täituri tasust. Hageja seaduslik esindaja J. X teavitas täitmisteatest ja vabatahtliku täitmise tähtajast kostjad ja eraldi veel E Sit 09.09.2014. 16.09.2014 e-kirjaga tuletas J. X kostjatele meelde, et kohe möödub vabatahtliku täitmise tähtaeg ning küsis, kes kostjatest tuleb nõude tasumiseks panka. Kostjad tema korduvatele pöördumistele ei reageerinud.
19.Kuivõrd kostjad keeldusid töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summa vabatahtlikust tasumisest ja koos hageja tegelike seaduslike esindajatega panka tulemisest, debiteeris kohtutäitur 22.09.2014 hageja arvelduskontolt 1102,29 eurot ehk töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summa ja täituri tasud. Kostjad tekitasid hagejale kahju sellega, et nad ei täitnud töövaidluskomisjoni otsust ega tasunud töötajale välja mõistetud hüvitist. Kostjate keeldumise tõttu kandis hageja varalist kahju 1043,96 eurot, millest 783,60 eurot oli hüvitis ja 260,36 eurot kohtutäituri tasu.
20.Kostjad tekitasid varalise kahju süüliselt. Kostjate süüline käitumine seisnes selles, et nad ei tasunud koristajale E. Xle töölepingus ettenähtud palka tähtaegselt, mistõttu töötaja estias avalduse töölepingu erakorraliseks ütlemiseks koos hüvitise nõudega. Kostjad ei täitnud süüliselt ehk pika ajavahemiku jooksul 08.04.2014 kuni 06.08.2014 vabatahtlikult töövaidluskomisjoni otsust ja seda isegi mitte 56,71 euro ulatuses. Kostjad teadsid täitedokumendist ja vabatahtlikult täitmise tähtajast, kuid nad ei tulnud koos hageja esindajaga panka. Kostjate tegevuse tõttu tuli hagejal tasuda kohtutäituri tasu täies summas. Kostjate tegevus ei olnud juhuslik. Kostja E S omab magistrikraadi õigusteaduses ja esindab isikuid kohtuvaidlustes.
21.Kostjad tegutsesid kooskõlastatult, sest ükski kostja ei reageerinud hageja üleskutsetele. Kostjad valisid oma eestkõnelejaks kostja V Ki, kelle käitumine oli küüniline ja pahatahtlik. Seetõttu esitas hageja nõude kõigi kolme kostja vastu solidaarselt. Kostjad tegutsesid ajavahemikul 12.06.2013 kuni 09.11.2015 hageja nimel käsundita asjaajajatena. Hageja viitas VÕS §-le 1018. Kostjad olid pahausksed asjaajajad, kelle tegelikuks eesmärgiks oli hagejat kahjustada. Kostjate tegutsemisel faktiliste ühingujuhtidena oli tegu mittenõuetekohase ehk õigustamatu asjaajamisega VÕS § 1024 mõttes, sest ei esinenud ühtegi VÕS § 1018 lg 1 p-des 13 nimetatud eeldust. Hageja viitas ka VÕS § 1022 lõikele 4 ja § 1020 lõikele 1.
22.Tekkinud kahju ja kostjate rikkumise vahel on põhjuslik seos, sest kui kostjad ei oleks jätnud E. Xle töötasu maksmata, ei oleks tal olnud alust tööleping üles öelda ja hüvitist nõuda. Kui kostjad oleksid teinud E. Podõmajevle töövaidluskomisjoni otsuse alusel väljamaksed, ei oleks tal olnud alust pöörduda kohtutäituri poole ning kohtutäituri tasude näol ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kuna kahju põhjustasid kõik kostjad tegevusetusega, vastutavad nad hageja ees solidaarselt.
23.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostjate vastuväited on eksitavad. Vaidlusalusel perioodil ehk siis, kui X X ütles töölepingu erakorraliselt üles, ei kuulunud ükski kolmest kostjast hageja juhatusse. Kostjad on jätnud tähelepanuta, et töövaidluskomisjoni 08.04.2014 otsus jõustus 12.05.2014. Jõustunud otsust ei ole kostjatel võimalik vaidlustada ja kohus on sellega seotud.
24.Kostjad küll püüdsid hageja nimel X Xga sõlmitud lepingut üles öelda, kuid neil puudusid selleks volitused, sest nad ei kuulunud hageja juhatusse. Kostjate tegevus oli tingitud sellest, et kostjate, eriti kostja E Si sooviks oli allutada hageja OÜ X X haldamisele, sh koristusteenuse osas. OÜ x juhatuse liige on D. X, kes on kostja E Si abikaasa. Kostja E S töötab ettevõttes juristina ja juhataja astäitjana.
25.02. veebruaril 2014 esitas X X hageja seaduslikule esindajale X Xle ja kostjatele töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Avalduses kirjeldas X X üksikasjaliselt, miks ta otsustas temaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles öelda. Enne töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse esitamist helistas X X kõigile kostjatele. Kostja V K soovis tema kohtuda 31.01.2014, et arutada saamata jäänud palga maksmist. 31.01.2014 tulid Eelamu juurde hageja seaduslik esindaja X X, kostja V K, X X ning tema esindaja X X. Kostja E S istus sõidukis, mis oli pargitud elamu trepikoja juurde ning vahetult kohtumisest osa ei võtnud.
26.Kohtumisel teatas V K, et X Xle töötasu ei maksta. X ootas veel mõned päevad ja tegi tööd edasi. Kuna talle töötasu ei makstud, ütles ta töölepingu 06.02.2014 erakorraliselt üles. X viimane tööpäev oli 05.02.2014. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse andis E. X üle hageja seaduslikule esindajale J. Xle 06. veebruaril 2014. Kostjale A Lle pani X X tunnistajate juuresolekul avalduse samal päeval postkasti. Teistele kostjatele saatis ta avalduse kirjaga. 7. veebruaril 2014, 11:03 saatis hageja juhatuse liige J. X E. X töölepingu ülesütlemise avalduse epostiga kostjatele täiendavalt. Seega said kostjad juba 31.01.2014 teada, et töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles.
27.Kostjatel oli aega maksta E. Xle saamata jäänud palk välja kuni 06.02.2014, kuid kostjad seda ei teinud. Kui kostjad oleksid maksnud töötasu õigeaegselt, olnuks võimalik vältida töölepingu erakorralist ülesütlemist ja 3 keskmise palga suuruse nõude esitamist. Alates detsembrist 2012 oli hageja rahaliste vahendite käsutamise õigus üksnes kostjatel. 10.03.2014 esitas E. X avalduse töövaidluskomisjonile, kuna kostjad ei olnud temaga ühendust võtnud. Samuti olnuks kostjatel võimalus vaidlustada E. X avaldus töövaidluskomisjonis, sest kostjad pidasid ennast hageja seaduslikeks esindajateks. Kostjad avaldust ei vaidlustanud ega tasunud soovitud summasid.
28.Pärast ülesütlemisavalduse saamist tasusid kostjad X Xle 27.02.2014 detsembrikuu 2013 töötasu, seejärel 07.03.2014 jaanuariku 2014 töötasu ja 18.03.2014 saamata jäänud puhkuse kompensatsiooni. Osaliselt jäi maksmata palk ja tasumata jäi hüvitis. Puhkuse kompensatsiooni tasumisega tunnistasid kostjad, et tööleping on lõppenud. Töötasu õigeaegse tasumata jätmisega põhjustasid kostjad olukorra, kus E. Xl tekkis võimalus tööleping erakorraliselt üles öelda ning nõuda hüvitist 3 kuu keskmise palga ulatuses. Kostjad tekitasid kahju tegevusetusega.
29.Töövaidluskomisjoni otsust kostjad ei täitnud, kuigi hageja nõudis neilt korduvalt välja mõistetud summade tasumist. 08.04.2014 saatis X esindaja E. X kostjatele e-kirjaga töövaidluskomisjoni otsuse ning palus viivitamatult välja maksta 56,71 eurot. Alates 17.07.2014 saatis hageja tegelik seaduslik esindaja X X kostjatele korduvalt e-kirju, paludes kostjatel tulla koos temaga panka, et teha hagejale vajalikud ülekanded. Kostja V K teatas 29.07.2014, et kostjad töövaidluskomisjoni otsust ei aktsepteeri. Kostjad ei ole põhjendanud, miks nad otsust sellisel juhul ei vaidlustanud.
30.Kuna kostjad ei kuulunud hageja juhatusse, ei olnud X Xl vajadust esitada neile töölepingu ülesütlemise avaldust. Sellist avaldust ei ole ta hagejale esitanud ning see ei nähtu hageja raamatupidamises. Hageja nägi avaldust kohtumenetluses esimest korda. Hageja osundas, et X X ei valda eesti keelt ega oska eesti keeles arvutil avaldust koostada. Samuti ei tea ta midagi e-posti aadressist ega kostjate genereeritud e-posti aadressist. X X väidetavalt koostatud avaldusel puudub kuupäev ning seda ei ole kunagi esitatud töövaidluskomisjonile.
31.Arvestades, et töötaja töölepingu korralisel ülesütlemisel on etteteatamise aeg 30 päeva, pidi E. X avalduse esitama juba kostjale V Kile juba 01.01.2014. Kostjate esitatud avaldusest ei nähtu, et tegu oli erakorralise ülesütlemise avaldusega. Kostjad ei ole selgitanud, millal avaldus esitati ning kui see esitati alles 01.02.2014, miks pidi E. X leping lõppema päevapealt. Kui X X kohtus hageja seadusliku esindaja, kostja V Ki ja oma esindajaga elamu ees 31.01.2014 ning nõudis saamata jäänud töötasu ning teatas, et ütleb töölepingu erakorraliselt üles, ei olnud E. Xl mingit alust kirjutada avaldust töölepingu ülesütlemiseks omal algatusel ja anda see üle isikule, kes tegelikult hageja seaduslik esindaja ei olnud.
32.Ebaselge on, miks tasusid kostjad E. Xle saadaolevad summad alles alates 27.02.2014 ehkki TLS kohustab tööandjat kõik töötajal saadaolevad summad maksma välja tema viimsel tööpäeval. Kostjad ei ole andnud mingit seletust sellele, miks nad juhatuse liikmetena ei vaidlustanud X X avaldust töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta 1 kuu jooksul töövaidluskomisjonis või kohtus. X X ei andnud avaldust mitte Tööinspektsiooni Gonsiori tänaval, vaid Põhja inspektsiooni Türi tänaval, seega on võimatu, et hariduseta riigikeelt mittevaldav E. X adresseerinuks kirja Tööinspektsiooni Gonsiori tänavale. Kostjad ei ole tõendanud, et E.X kunagi sellise kirja kellelegi edastanuks.
33.Lisaks on X X nimi Tööinspektsioonile adresseeritud kirjas valesti kirjutatud. E. X teab, kuidas tema nimi eesti keeles kirjutatakse (see ei ole x), sest tema isikutunnistusel on kirjas X. Kostjad ei ole tõendanud, et E.X osanuks või saanuks e-kirju saata. Lisaks on väidetavalt E. X koostatud ja allkirjastatud avalduses märgitud valesti temaga sõlmitud töölepingu number ja kuupäev. E. X teadis lepingu numbrit ja kuupäeva ning need on õigesti kirjas nii ülesütlemisavalduses kui ka töövaidluskomisjoni otsuses.
34.Kostja E Si vastuväiteid hagile pidas hageja arusaamatuteks. Kostja E Si vastu on hageja esitanud kohtusse mitu hagi ja kostja on üritanud kõigis menetlustest vätia, et ta oli katkematult hageja juhatuse liige 09.11.2012-03.12.2015. Selline kostja väide on asjakohatu. Kostja E S ei olnud ka korteriomanik. Registrikannete keelamise tulemusena kostja esindusõigus ei taastunud. Kostja E S ei saanud jätkata tegutsemist juhatuse liikmena pärast seda, kui ta juhatusest tagasi kutsuti. Ebaõige on kostja väide, et üldkoosoleku otsus kehtib vaid siis, kui seda ükski korteriomanik ei ole kohtus vaidlustanud.
35.Kostja A L ei ole selgitanud ega tõendanud, et ta nõustus kandideerima juhatuse liikmeks vaid tingimusel, et jääb passiivseks. Õigusaktid ei tunne mõistet „passiivne juhatuse liige“. Hagejal ei olnud tarvis passiivseid juhatuse liikmeid. Teised kostjad ei ole väitnud, et A L oli passiivne liige. Kõik kostjad tegutsesid hageja nimel ühiselt ja kokkuleppeliselt käsundita asjaajajana, pidades ise ennast juhatuse liikmeteks. Kostja jätkas tegutsemist juhatuse liikmena
isegi siis, kui ta oli kolm korda tagasi kutsutud. Näiteks nõustus kostja A L võltsima 17.07.2014 hageja koosoleku protokolli, et pääseda peale mitmekordset juhatusest tagasikutsumist uuesti hageja juhatusse. Registrikanne jäi muutmata, sest äriregister märkas võltsingut ning teavitas sellest hagejat.
36.Tsiviilasjas nr 2-14-57415 ilmusid hagejat esindama kostja V K ja A L, kuid kohus eemaldas mõlemad kostjad istungilt. Protokollis on kirjas, et esindaja M. S rikkus kohtu korda, kohus eemaldas ta saalist koos 3 isikuga, kelleks olid kostjad ning X X. Seega ei ole õige kostja L väide, et ta kohtutes ei esindanud hagejat. Hageja esitas tõendina juhatuse kirja majaelanikele selle kohta, et elamu ees raiutakse puid. Kirja kohaselt tegutses seisuga 07.07.2014 A L koos teiste kostjatega hageja juhatuse liikmena. Hageja esitas samuti trepikodade teadetetahvlile ja korterite postkastidesse pandud teavitused juhatuse liikmete nimedega ja kontaktandmetega, mis kinnitavad üheselt, et kostja L tegutses kokkuleppeliselt koos teiste kostjatega. Kostja ei olnud passiivne, sest ta reklaamis ennast koos telefoninumbriga kui juhatuse liiget.
37.Hageja esitas kostja A Lga peetud e-kirjade vahetuse 14.07.2013, milles kostja selgitas, et uus juhatus pääseb hageja pangakontole ligi ja õiglus on sellega taastatud. Samuti teatas ta, et arveid makstakse iga päev. Kostja teatas, et juhatus panid uued lukud ja andis selgitusi korteri 62 veenäitude kohta. 29.05.2013 osales kostja A L juhatuse koosolekul koos teiste kostjatega. Kostjad saatsid korteriomanikele mais 2014 kirja seoses hageja pangakontodega. 18.02.2014 allkirjastas L koos teiste kostjatega juhatuse koosoleku protokolli. See protokoll tõi hagejale kaasa järjekordse kohtuvaidluse. Korteri nr x omanik esitas kohtusse hagi kahju tekitava käitumise lõpetamiseks. Tsiviilasjas nr 2-14-10182 esindas kostja L hagejat aktiivselt läbi esindaja. Seega tegutses kostja L aktiivselt. x. Hageja ei nõustunud kostja A L väitega, et ta ei võtnud osa ühestki kohtumenetlusest. Ta ilmus kõigile istungitele nimetades ennast hageja juhatuse liikmeks. Tsiviilasjas nr 2-13-26148 ilmus kostja L koos teiste kostjatega kohtuistungile ja esindas seal hagejat. Tsiviilasjas nr 2-1334077 ilmus kostja L kõigile kohtuistungitele ja esindas seal hagejat ja esitas menetlusdokumente. Tsiviilasjas nr 2-14-10182 esindas kostja A L hagejat ja esitas menetlusdokumente. Tsiviilasjas nr 2-14-57415 ilmus kostja L kohtuistungile ja kohus oli sunnitud ta istungilt eemaldama. Tsiviilasjas nr 2-14-2502 ilmus kostja L 27.03.2014 kohtuistungile kui hageja juhatuse liige ning kinnitas kohtule, et ta tahab olla juhatuse liige. Samal istungil kinnitasid teised kostjad, et koristajaga öeldi leping üles, sest ta tegi tööd halvasti. Kokkuvõttes tegutses kostja Andrej L aktiivselt. Samuti on viidatud asjas avaldatud kostjate ütlused vastuolus käesolevas vaidluses avaldatuga. Kui X X soovis ise 01.02.2014 töölt lahkuda, miks tuli kostjatel 27.03.2014 istungil väita, et tema tööleping öeldi üles halva töö tõttu.
39.Hageja esitas tõendina tsiviilasjas nr 2-14-2502 kostjate 31.03.2014 menetlusdokumendi, milles kostjad kinnitasid, et teevad juhatuse liikmete tööd tasuta. 29.07.2014 saatsid kostjad laimava e-kirja Harku Vallavalitsusele nõudega lõpetada tööleping korteri x omanikuga. Kirja on juhatuse liikmetena allkirjastanud kõik kostjad. Tegemist oli laimukirjaga, kuna kõigil kolmel kostjal oli vihavaen korteriomaniku esindaja X Xi suhtes, kes esindas kohtumenetlustes korteriomanikke. Kostjate tegevus tõi hagejale kaasa mitmeid ettekirjutusi AKI-st, kusjuures AKI-s esindasid hagejat kostjad K ja L. Kostja A L esitas ka politseile avalduse korteri nr x omaniku ema suhtes, nimetades ennast juhatuse liikmeks. Kriminaalmenetluse alustamisest keelduti 20.09.2014, kostja keeldumist prokuratuuris ei vaidlustanud.
40.Kostja V K saatis 24.01.2014 e-kirja PPA sisekontrollibüroole kinnitades, et kostjad on hageja juhatuse liikmeteks. Kiri tõendab, et 24.01.2014 pidas kostja A L ennast jätkuvalt hageja juhatuse liikmeks. Kostjad saatsid ka kirja korteriomanikele, et viimased ei läheks 28.06.2014 koosolekule. Kirja on teiste kostjate hulgas allkirjastanud A L. Kostja saatis ebaviisaka e-kirja X Xile, nimetades end juhatuse liikmeks.
41.Olukorras, kus kõik kolm kostjat tegutsesid kokkuleppeliselt ja ühiselt käsundita asjaajajana, ei tohtinud nad takistada hageja majandustegevust ja vajalike pangaülekannete tegemist. Kostjad ei reageerinud hageja pöördumisele ega teavitanud panka sellest, et nad ei tee hageja tegelikele juhatuse liikmetele takistusi ülekannete tegemiseks. Ükski kostjatest ei ole põhjendanud, miks nad pidasid vajalikuks takistada töövaidluskomisjoni otsuse täitmist. Kostja A L ei ole tähele pannud, et X X esitas töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kõigile vaidlevatele osapooltele, sh kostjale endale. Kostja L vastuväited on vastuolulised. Ühelt poolt ta väidab, et ei olnud juhatuse liige, kuid teisalt asub seisukohale, et X X esitas 01.02.2014 lahkumisavalduse isikutele, kes ei kuulunud hageja juhatusse.
42.16.04.2018 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Hageja esitas kohtule 12.06.2013 ja 18.06.2014 üldkoosolekute protokollid koos registreerimislehtedega ja volikirjadega. Koosolekute protokollid kinnitavad, et kostjate kui juhatuse liikme volitused lõppesid 12.06.2013. Kostjate endi selgitused selles osas on vastuolulised. Kostja E S on väitnud, et ta oli juhatuse liige alates 09.11.2012 kuni 03.12.2015, kuid kostja ei ole põhistanud, miks ta enda arvates oli juhatuse liige kuni 03.12.2015. Põhikirja kohaselt kehtisid juhatuse liikmete volitused 2 aastat. Kui kostja E S valiti juhatuse liikmeks 09.11.2012, kehtisid tema volitused kuni 09.11.2014 eeldusel, et neid ei pikendatud. Kui kostja E S valiti uuesti juhatusse, pidid tema volitused kehtima kuni 09.11.2014. Kui kostja E S valiti juhatuse liikmeks 24.05.2013 üldkoosolekul, lõppesid ta volitused 24.05.2015. Kostja E S ei ole tõendanud, et ta oli juhatuse liige 09.11.2012 kuni 03.12.2015.
43.Hageja leidis, et kostja E Si volitused juhatuse liikmena lõppesid 12.06.2013. Juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ega sõltu sellest, millal tehakse registrikanne. Kostja kutsuti juhatuse liikme ametikohalt tagasi 12.06.2013 kordusüldkoosoleku otsusega. Harju Maakohus ja Tallx Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-16-11030 tuvastanud, et kostjal E Sil puudus hageja esindusõigus alates 12.06.2013, kuna nimetatud ajal lõppes hageja ja kostja vaheline käsundussuhe. Samas leidsid kohtud, et E S tegutses perioodil 12.06.2013-17.07.2014 hageja faktilise ühingujuhina ehk käsundita asjaajajana.
44.Kostja V Ki volitused lõppesid samuti 12.06.2013. Harju Maakohtu 22.12.2016 jõustunud otsusega tsiviilasjas 2-16-10959 tuvastati, et kostja V K valiti hageja juhatuse liikmeks 24.05.2013. 12.06.2013 toimus üldkoosolek, millega kutsuti E S juhatusest tagasi ja valiti uus juhatus, mille liikmeks oli X X. Alates 12.06.2013 olid hageja juhatuse liikmed X X, X X, X XX, X X. Kohus leidis, et järelikult valiti 12.06.2013 hagejale uus juhatus, kuhu kostja V K enam ei kuulunud. Tsiviilasjas nr 2-13-x167 jäeti läbi vaatamata hagi, millega vaidlustati 12.06.2013 üldkoosoleku otsus. Järelikult ei olnud kostja V K alates 12.06.2013 enam juhatuse liige. Kostja V K avaldas ise tsiviilasjas nr 2-17-18241, et tegutses hageja nimel alates 12.06.2013 käsundita asjaajajana. Kostja V K ei ole tõendanud, et tema kui juhatuse liikme volitused kehtisid pärast 12.06.2013 üldkoosoleku otsuse tegemist.
45.Kostja A L esindaja väitis, et kostja juhatuse liikme volitused lõppesid 12.06.2013 ja pärast seda ei tegutsenud kostja edasi ka käsundita asjaajajana. Samas on kostja väitnud, et ta küll kuulus hageja juhatusse, kuid lubas ennast juhatusse valida üksnes tingimusel, et jääb passiivseks juhatuse liikmeks. Pärast hagi saamist saatis kostja A L hagejale 15.11.2017 e-kirja, milles viitas, et saatis juba 2014. aasta alguses avalduse, millega soovis juhatusest välja astuda. Hageja leidis, et kostja L volitused juhatuse liikmena lõppesid 12.06.2013 ja edasi tegutses kostja faktilise ühingujuhina kokkuleppel teiste kostjatega. Kokkulepet tõendab kostja väide, et ta ostis ühistu muruniidukile bensiini. Kokkulepet tõendab 15.11.2017 e-kirjale lisatud ekraanitõmmis e-kirjade vahetusest, kust nähtub, et kostja L sai veel 2015. aasta detsembris hagejale mõeldud e-kirju. Kostja tegutses aktiivselt.
46.24.05.2013 hageja üldkoosolekul valiti kõik kostjad hageja juhatuse kandidaatideks. Kostjad ise leidsid, et nad valiti juhatusse. Korteriühistu liikmed tõlgendasid nimetatud koosoleku protokolli selliselt, et kostjad valiti vaid juhatuse liikmete kandidaatideks, mistõttu puudus vajadus 12.06.2013 koosolekul neid juhatusest tagasi kutsuda. 12.06.2013 koosolekul kutsuti tagasi E S ja valiti uus juhatus, mille koosseisu kostjad ei kuulunud. Samale järeldusele on jõudnud kohtud tsiviilasjades nr 2-16-10959 ja 2-16-11030. 18.06.2014 üldkoosolekul vastu võetud otsused olid vajalikud õigusselguse huvides, et kostjad lõpetaksid hageja nimel käsundita asjaajana tegutsemise ning hagejal oleks võimalik saada pangas õigus enda arvelduskontot käsutada. 18.06.2014 üldkoosoleku otsuste vaidlustamisel tegutsesid kostjad ühiselt ja kokkuleppeliselt. Ühiselt otsustati, et hagi esitab kohtusse X X, kes oli korteriomanik erinevalt teistest kostjatest. Seda asjaolu kinnitab kostja L e-kirjade vahetus X Xga ja teiste kostjatega. Kostjad koos Xga tasusid riigilõivu hageja rahalistest vahenditest ning sundisid I. Xd kohtuotsust ringkonnakohtus vaidlustama.
47.Kostjad takistasid hageja majandustegevust alates 20.12.2013 kuni 09.11.2015, mil hageja seaduslikel esindajatel puudus ligipääs hageja rahalistele vahenditele pangas. Alates 20.12.2013 kuni 20.07.2014 oli üksnes kostjatel võimalus pangas hageja rahalisi vahendeid käsutada. Kostjad otsustasid hageja eest, et hagejal ei tule tasuda koristajale E. Xle palka tähtaegselt. 20.07.2014 kuni 09.11.2015 võimaldas pank arvelduskontot käsutada selliselt, et pangatehingute tegemiseks pidanuks vaidlevad osapooled koos panga tulema.
48.Kostjad ei olnud neile etteheidetavate tegude ajal hagejaga lepingulises suhtes, sest nende volitused lõppesid 12.06.2013. Kostjad tegutsesid käsundita asjaajajatena. Kostjad tekitasid hagejale kahju. Nad hilinesid koristajale palga maksmisega ja takistasid hageja seaduslikel esindajatel palga ja hüvitise maksmist. Samuti nad takistasid töövaidluskomisjoni otsuse täitmist. Kostjad tegutsesid näiliselt hageja huvides, kuid tegelikult tegutsesid hageja huvide vastaselt. Tegu oli pahauskse asjaajamisega.
49.Kostjate arvates ei olnud X Xl õigus palka ja hüvitist saada. Nende seletustest tuleneb, et nad tegutsesid hageja huvides sooviga ära hoida alusetut rikastumist hageja arvel. Tegelikult ei olnud kostjate käitumine kooskõlas hageja huvidega. Kostjad ei arvestanud hageja huve ega lähtunud hageja tegelikust tahtest. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja seaduslik esindaja X X ja X X mõtlesid välja skeemi E. X abil, et salusetult rikastuda. Faktiliste ühingujuhtidena oli kostjatel kohustus täita töövaidluskomisjoni otsust. Kostjad rikkusid VÕS § 1022 lõikest 1 tulenevat kohustust. VÕS § 1022 lg 1 järgi hoolsuskohustuse sisustamisel tuleb lähtuda MTÜS § 32 lg 2 juhatuse liikme hoolsusstandardist. Hageja on tõendand, et kostja rikkusid VÕS § 1022 lõikest 1 tulenevat kohustust ja vastustavad rikkumise eest, kahju ja rikkumise vahel on põhjuslik seos. Kostjad ei ole tõendanud, et nad tegutsesid oodatava hoolsusega.
50.Kui kostjad ei tegutsenud hageja huvides käsundita asjaajajatena, võivad nad vastutada delikti alusel. Kui faktiline ühingujuht tegutses käsundita asjaajajana VÕS § 1018 või § 1024 mõttes, on poolte vahel tekkinud seadusest tulenev võlasuhe ning deliktiõiguse sätete kohaldamise võimalust tuleb hxta VÕS § 1044 lg 2 järgi analoogia alusel. Kostjate vastutus võis tuleneda VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3. Seadusest tulenevat kohustust saaks sisustada MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35 kaudu. Hagejale kahju ära hoidmine oli VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse üheks eesmärgiks. Kostjad peaks tõendama, et hagejale kahju tekitamine ei olnud õigusvastane ja kostjad ei ole süüdi.
51.Korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja korteriühistu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühistule võtta põhjendamatuid riske. Korteriühistu juhatuse liige peab toimima kooskõlas üldkoosoleku otsustega, põhikirja ja seaduse nõuetega. Lepingute sõlmimisel peab ta arvestama nii korteriühistu huvide kui ka ühistu käsutuses oleva raha ja muude vahenditega.
52.Kostjad tegutsesid kooskõlastatuna selles, et nad ei täida töövaidluskomisjoni otsust, sest ükski kostja ei reageerinud hageja üleskutsetele tasuda E. Xle töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summad, kuigi võimalus oli neil kõigil iseseisvalt. Kostjad valisid oma eestkõnelejaks V Ki, kelle käitumine hageja ja tema seaduslike esindajate suhtes oli eriti küüniline ja pahatahtlik. Sellise järelduseni jõudis kohus tsiviilasjas nr 2-16-11030 tehtud otsuses. Kõigil kostjatel oli võimalik vältida hagejale kahju tekitamist. Eeltoodu tõttu vastutavad kostjad solidaarselt.
53.09.05.2018 seisukohtades rõhutas hageja, et kostja E S ega teised kostjad ei ole tõendanud, et hageja tegelikel juhatuse liikmetel oli õigus hageja pangakontode käsutamiseks ajavahemikul 27.12.2013-12.07.2014 ja sealt edasi kuni 09.11.2015. Kostja V Ki viited X ja tema esindaja Xi pahatahtlikule käitumisele on asjakohatud. X X ega X X ei ole salaja vormistanud avaldust Tööinspektsioonile ega mujale, sh X X avaldust Töövaidluskomisjonile. Avalduse Töövaidluskomisjonile esitamiseks koostas X Xle ilmselt X X ning selle allkirjastas X X omakäeliselt ning viis ise Töövaidluskomisjoni. X Xl ei ole puutumust avalduse koostamisega ega esitamisega. X X osales isiklikult Töövaidluskomisjoni istungil ja andis seal põhjalikke selgitusi. X X isiklik osavõtt Töövaidluskomisjoni istungist nähtub jõustunud otsusest.
54.X Xl ega teda Töövaidluskomisjoni istungil esindanud X Xil ei olnud kohustust teavitada korteriühistu juhatust sellest, et ta esitab avalduse Töövaidluskomisjonile. Veelgi vähem oli E. Xl ja/või tema esindajal E. Xil kohustus teavitada sellest asjasse puutumatuid isikuid ehk kostjaid. Kostjad olid teadlikud töölepingu erakorralise ülesütlemisega ja pidid arvestama avalduse esitamisega Töövaidluskomisjonile. Töölepingu erakorralisest ülesütlemisest olid kõik kostjad teadlikud.
55.Töövaidluskomisjoni otsusest nähtub, et kuni 10.03.2014 ei olnud korteriühistu tasunud X Xle kõiki saadaolevaid summasid. Kostjad ei vaidlustanud X X erakorralist töölepingu ülesütlemist. 10.03.2014 pöördus X X töövaidluskomisjoni ning palus hagejalt välja mõista saamata jäänud töötasu 2014. a veebruari kuu 5 tööpäeva eest 56,71 eurot ja hüvitise TLS § 100 lg 4 järgi 783,6 eurot. Seega ülejäänud nõuetest ta loobus, kuna hageja kostjate isikus oli tasunud ülejäänu ära. Hageja esindaja X X tunnistas X X nõudeid ning esitas istungil selle kohta arvestuse. Seega ei mõistetud hagejalt töötaja kasuks välja suuremat summat, kui tal õigus saada oli.
56.Kostjate väited, et nad ei teadnud lepingu ülesütlemisest ega töövaidluskomisjoni istungist, on ebaõiged. Töövaidluskomisjoni istung toimus 01. aprillil 2014. 30.03.2014 kell 9.28 saatis kostja V K oma e-postilt x Tööinspekstiooni üldmailile ja inspektsiooni juristile (mitte Töövaidluskomisjonile) e-kirja, kus teatas, et töötaja soovib dokumendid tagasi võtta. Kostja tegutses hageja esindajana ja kuivõrd kiri on kirjutatud meie vormis, saadeti see kõigi kostjate ühisel teadmisel ja kokkuleppel. Kostja V K saatis e-kirja paar päeva enne istungit. E-kirja lisaks oli pdf vormis X X allkirjastatud kiri 30.03.2014 kuupäevaga, milles ta teatas, et on töötasu kätte saanud ega oma pretensioone. Avaldusest ei nähtu, et X X tööleping oleks lõppenud kostjate väidetud kuupäeval töötaja omal algatusel. E-kirja sisust on üheselt aru saada, et tööleping lõppes töölepingu erakorralise ülesütlemisega. Kostja e-kiri jõudis X X esindajani 01.04.2014 peale komisjoni istungit.
57.Kostja A L viited, et hageja tegelikud seaduslikud esindajad oleksid pidanud ette võtma samme, et saada ligipääs hageja kontodele, on asjakohatud. Käesolevas asjas ei hxta hageja tegelike juhatuse liikmete kohustuste täitmist. Üheski kohtute menetluses olnud tsiviilasjas ei olnud hagejaks KÜ Eduard Vilde 87, vaid hagejateks olid korteriomanikud, kes vaidlustasid üldkoosolekute otsuseid. Seega ei saanud hageja seaduslikud esindajad taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist, kuna seadus kostjale seda ei võimalda. Nimetatud vaidlustes oli
kostjaks alati hageja. Ebaõige on ka kostja L väide, et hageja seaduslikud esindajad ei teinud midagi kontole ligipääsu saamiseks. Hageja seaduslikud esindajad suhtlesid pangaga selles küsimuses alates detsembrist 2013 ning aktiivselt alates maist 2014. Kostjal Ll oli pangakonto käsutamise õigus, millest hageja seaduslikud esindajad said teada alles 09.11.2015. Panga nõuded kontole ligipääsuks olid teada kõigile kostjatele. Kostjad ise taotlesid pangalt hageja seaduslike esindajate ligipääsu piiramist.
58.Hageja esitas kohtule kostjate e-kirjad, milliste hulgas oli kostjate 09.09.2015 omavaheline ekiri pealkirjaga „Bank“, milles viidati panga töötajale, kes seadis piirangu kontode kasutamisele. E-kirjast nähtub, et kostjad teadsid panga seatud piirangutest hageja seaduslikele esindajatele. Tegelikult ei saanud septembris 2015 hageja seaduslikud esindajad juurdepääsu kontole, vaid Swedbank AS väljastas konto tervikväljavõtte. Konto käsutamise õiguse sai hageja alles 09.11.2015. Kostjad oletasid konto avamist, sest hageja juhatus hakkas võlgnikele kirju saatma. Konto väljavõttest selgus, et korteriomanikud olid ühistule võlgu kokku 27 000 eurot.
59.16.04.2019 seisukohtadega koos esitas hageja tõendina Tallx Ringkonnakohtu 23.03.2018 otsuse tsiviilasjas 2-16-11030. Otsuses tuvastatu on seoses käesoleva tsiviilasjaga. Harju Maakohus ja Tallx Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-16-11030 tuvastanud, et kostja E Si käsundussuhe hagejaga ehk juhatuse liikme volitused lõppesid 12.06.2013 ning edaspidi tegutses kostja käsundita asjaajajana. Kohtud on tuvastanud, et kostja asjaajamine oli õigustamatu ja pahauskne ning asjaajamisele asumise eelselt ei selgitanud kostja välja hageja tegelikku tahet. Tallx Ringkonnakohtu 23.03.2018 otsus tsiviilasjas 2-16-11030 on jõustunud.
60.Hageja esitas tõendina ka Harju Maakohtu 23.11.2018 otsuse tsiviilasjas 2-17-18241, kus kohus rahuldas hageja hagi ning mõistis solidaarselt kostjatelt E Silt ja V Kilt välja 1680 eurot ning menetuskulud 2065 eurot. Hageja leidis, et otsuses tuvastatu on kostjatele siduv. Kostjate volitused lõppesid 12.06.2013 ja edasi tegutsesid nad käsundita asjaajajatena. Nende asjaajamine oli õigustamatu ja pahauskne.
61.Hageja esitas täiendava tõendina 01.04.2014 Töövaidluskomisjoni istungi protokolli, millest nähtub, et X X võttis ise istungist osa ja andis seal selgitusi. X X selgitas, et kostja V K soovis tema poolt avalduse allkirjastamist ning lubas selle eest raha ära maksta. Kuna X X võttis ise istungist osa ja andis seletusi, on protokolliga tõendatud, et töötaja esitas hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse 06.02.2014, esitas seejärel avalduse 10.03.2014 töövaidluskomisjonile ning soovis avalduse menetlemist. E. X ei loobunud avaldusest, vaid loobus nendest rahalistest nõuetest, millised olid talle istungipäeva seisuga välja makstud.
62.Menetluskuludena palus hageja välja mõista riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulud. Hagejale on osutati õigusabi kokku 35 tundi ja 40 minutit. Õigusteenust osutati tasuga 100 eurot tunnis, kokku summas 3570 eurot, millele lisandub käibemaks. Koos käibemaksuga oli tasu 4284 eurot. Hageja palus välja mõista ka viivise seadusjärgses määras menetluskulude summalt.
KOSTJATE VASTUVÄITED
Kostja E Si vastuväited
63.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et juhatuse valimise või tagasikutsumise otsustab üldkoosolek, kuid ainult juhul, kui otsust ei ole kohtus vaidlustatud. Kui ühistu liige vaidlustab üldkoosoleku otsuse, ei ole see talle täitmiseks kohustuslik. Analoogia korras on see kohaldatav kostjale, kes ei olnud küll ühistu liige, aga oli juhatuse liige. Kostja esindas hagejat ning tegutses hageja huvidest lähtudes. Kostja vaidlustas 12.06.2013 üldkoosolekul vastuvõetud otsused tsiviilasjas nr 2-13-x167, mistõttu ei olnud üldkoosolekul vastuvõetud otsused kostjale täitmiseks
kohustuslikud kuni 03.12.2015 ehk kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Järelikult olid kostjal volitused hageja esindamiseks 09.11.2012 kuni 03.12.2015.
64.Kostja pidas ebaõigeks hageja väidet, et X X esitas avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, sest talle ei makstud töötasu. X X esitas avalduse omal soovil ja palus ta töölt vabastada 01.02.2014. Tegemist ei olnud erakorralise ülesütlemise avaldusega. Arusaamatuks jäi tema 06.02.2014 töölepingu erakorraline ülesütlemine. Isiklikul vestlusel X P selgus, et erakorralise ülesütlemise avaldus oli koostatud pr X X poolt. Avalduse sisu ei olnud X Xle selge ja tal puudusid pretensioonid hageja vastu.
65.Kostja E S ei teadnud, et X X on esitanud avalduse Töövaidluskomisjonile, sest kutset istungile kostjale ei saadetud. Kostja ei teadnud, kes esindas hagejat istungil. X Xl puudus õiguslik alus Töövaidluskomisjoni poole pöördumiseks ning tegemist oli õiguste kuritarvitamise ning pahauskse käitumisega. X X kinnitas kostjale V Kile, et tal puuduvad pretensioonid hageja vastu.
66.Töövaidluskomisjonis oli X X lepinguliseks esindajaks X X ning hageja esindajaks X X. Juhul, kui X X nõustus X X nõudega, tekitas hoopis tema kahju korteriühistule. Juhatuse liige X X ei ole tegutsenud KÜ Vilde tee 87 huvides. Kostja viitas MTÜS § 32 lõikele 2 ja leidis, et tema ei vastuta kahju tekitamise eest, sest täitis hoolsuskohustust. Kostja V Ki vastuväited
67.Kostja leidis, et X X esitas 01.02.2014 (töölt lahkumise avalduse omal soovil, mille ta kirjutas isiklikult ja andis üle korteriühistu juhatusele. Avalduse võttis vastu kostja V K kui juhatuse liige. Töövaidluskomisjoni pöördumise osas mõtles X X 30.03.2014 ümber ja esitas uue avalduse, kus soovis kõik dokumendid tagasi võtta. Kostja palus hagi jätta rahuldamata.
68.02.05.2018 seisukohtades leidis kostja, et X X ja tema esindaja X käitusid pahatahtlikult ning vormistasid salaja avalduse tööinspektsioonile. Kedagi ei informeeritud. Kostja esitas enda koostatud dokumendi, mille ta kirjutas 09.04.2014 seoses X juhtumiga. Kostja ei ole käsundita asjaajana ega juhatuse liikmena ühtegi seadust rikkunud. Kostja A L vastuväited
69.Hageja 24.05.2013 üldkoosoleku otsusega valiti kostja A L koos teiste kostjatega hageja juhatuse liikmeks. Kostja ei olnud märgitud koosoleku kokkukutsujaks ega läbiviijaks. Kostja nõustus kandideerima juhatusse tingimusel, et ta jääb nö passiivseks juhatuse liikmeks. Vastavalt 24.05.2013 valitud juhatuse liikmete kokkuleppele täitis juhatuse esimehe kohustusi ja teostas tegelikku juhtimist kostja V K. 12.06.2013 toimus uus erakorraline korteriühistu üldkoosolek, mille otsuse kohaselt lõppesid kostja L volitused juhatuse liikmena. Kostja distantseerus võimuvõitlusest ega võtnud osa järgnevatest kohtuvaidlustest. Kostja A L ei ole kunagi olnud kantud juhatuse liikmena registrikaardile. Kostja ei ole käsutanud hageja vara ega pangakontot.
70.Kostja viitas VÕS § 1018 lõikele 1. Käsundita asjaajamine eeldab tegu või tegevust teise isiku kasuks. Kostja A L hoidus igasugusest tegevusest ega teinud ühtegi tegu soodustatud isiku ehk hageja kasuks. Hageja ei ole kostja võimalikku või hüpoteetilist tegevust mittetulundusühingu faktilise juhatuse liikmena kunagi heaks kiitnud või kasvõi kaudse tahteavaldusega aktsepteerinud. Kostjal ei olnud tahet tegutseda hageja kasuks.
71.27.05.2013 pangaga sõlmitud lepingu alusel, milles hagejat esindas juhatuse liige E S, anti kostjale A Lle kui juhatuse liikmele juurdepääs hageja kontole pangas ja õigus käsutada kontot. Kostja ei ole õigust kunagi kasutanud ega rahalisi vahendeid kontol käsutanud. Kostja hoidus
mistahes tegevusest, sest tema volitused hageja esindamiseks olid 12.06.2013 lõppenud või vähemalt vaidlustatud. Üksnes õigusest pangakontot käsutada ei tulenenud kostja kohustust seda teha, eriti olukorras, kus oli ebaselge, kes on õigustatud hagejat esindama ja juhiseid andma.
72.Kostja A L ei oma puutumust kahju tekkimise asjaoludega. X X esitas avalduse töösuhte lõpetamiseks töötaja algatusel 01.02.2014. Järgnevas 30.03.2014 avalduses kinnitas ta hageja vastu nõuete puudumist. Hageja juhatuse esimehena on töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse vastu võtnud hageja registrikaardile kantud juhatuse liige X X, kes on hagejat esindanud töövaidluskomisjonis ja võtnud töötaja nõude õigeks. Miks nõue õigeks võeti ja tekitati hagejale rahaline kohustus olukorras, kus töötaja oli 01.02.2014 töölepingu ise üles öelnud, on arusaamatu. Kui keegi tekitas hagejale kahju, siis oli selleks nõude õigeks võtnud isik. Kostjale pidas ebaselgeks, millisel alusel ta vastutab koos teiste kostjatega solidaarselt.
73.02.05.2018 seisukohtades viitas kostja, et 24.05.2013 üldkoosoleku otsusega valiti ta juhatuse liikme kandidaadiks. On ebaselge, mida antud mõiste tähendas. Kostja võttis õigeks, et tema volitused juhatuse liikmena, kui need olid üldse tekkinud, lõppesid 12.06.2013 üldkoosoleku otsusega. Kostja ei saa pärast 12.06.2013 vastutada juhatuse liikmena. Kostja tegevusetus välistab vastutuse käsundita asjaajajana.
74.Alates 12.06.2013 oli hagejal kehtiv ja pädev juhatus ning kostjal puudus igasugune vajadus ja õigustus hageja esindamiseks. Asjaolu, et eraõiguslikust isikut pank seadis tingimusi hageja konto käsutamisele, ei toonud kostjale kaasa kohustust hagejat esindada ja hageja kontot käsutada. Hageja väited, milliste kohaselt ei saanud hageja kontot ilma vähemalt ühe kostjata käsutada, võivad olla õiged, kuid näitavad hageja juhatuse tahtmatust või oskamatust oma kohustusi täita. Jäeti kasutamata võimalus esmase õiguskaitse korras taotleda õigust hageja kontot ilma kostjateta käsutada. Vastutus käsundita asjaajamise alusel ei saa kaasa tuua kostjate solidaarvastutust, sest iga kostja tegevust tuleb hxta eraldi. Kostja ei saa vastutada delikti alusel, sest ta ei ole sekkunud hageja majandustegevusse. Kostjal puudus seadusest tulenev kohustus hagejat suhtes pangaga esindada. Kostja eesmärgiks ei olnud hagejat kahjustada.
KOHTU PÕHJENDUSED
75.Arvestades hageja nõudeid ja kostjate vastuväiteid ning hxtes kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
76.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 24.05.2013 toimus hageja üldkoosolek, millel kutsuti tagasi juhatuse liikmed X X, E S, X X ja X X-X ning kostjad ja X X valiti juhatuse liikmete kandidaatideks; 2) Harju Maakohtu 14.04.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-34077 tunnistati kehtetuks hageja 24.05.2013 erakorralise üldkoosoleku otsused; 3) 12.06.2013 toimus hageja erakorraline üldkoosolek, millel kutsuti tagasi kostja E S ja valiti hageja uued juhatuse liikmed ning kostjad uue juhatuse liikmete hulka otsuse kohaselt ei kuulunud; 4) 18.06.2014 toimus hageja erakorraline üldkoosolek, kus tehti uuesti otsus kolme kostja juhatusest tagasikutsumise kohta; 5) kostja E S oli registris märgitud hageja juhatuse liikmeks kuni 09.11.2015; 6) kostjatel oli pärast 12.06.2013 üldkoosoleku otsuse tegemist ligipääs hageja kontole AS-s Swedbank, millele hageja uutel juhatuse liikmetel ligipääsu ei olnud; 7) 08.04.2014 Töövaidluskomisjon otsusega rahuldati X X avaldus hageja vastu ja mõisteti hagejalt välja saamata jäänud töötasuna 56,71 eurot ja hüvitisena 783,60 eurot;
8) X X esitas kohtutäitur Mati Kadakule täitmisavalduse Töövaidluskomisjoni 08.04.2014 otsuse täitmiseks, kuid vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul otsust ei täidetud; 9) kohtutäitur debiteeris hageja kontolt 22.09.2014 otsuse täitmiseks koos täitekuludega 1102,29 eurot; 10) kostja A L ei olnud hageja juhatuse liige alates 12.06.2013.
77.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad tekitasid hagejale kahju, kui nad ei maksnud hageja töötajale X Xle õigeaegselt töötasu ega täitnud vabatahtlikult Töövaidluskomisjoni otsust olukorras, kus nad olemata hageja seaduslikud esindajad omasid ainsatena ligipääsu hageja arvelduskohtule AS-s Swedbank.
78.Hageja palus kostjatelt solidaarselt kahjuna välja mõista 1043,96 eurot, mis koosnes Töövaidluskomisjoni otsusega X X kasuks välja mõistetud hüvitisest 783,60 eurost ja kohtutäituri tasust 260,36 eurost. Hageja leidis, et alates 12.06.2013 ei olnud ükski kostjatest enam hageja juhatuse liige ning kostjad tegutsesid pahausksete käsundita asjaajajatena. Asjaolu, et kostjad ei olnud hageja juhatuse liikmed alates 12.06.2013, on kohtud tuvastanud paljudes jõustunud kohtulahendites.
79.Kostjal E Sil oli juurdepääs hageja rahalistele vahenditele Swedbank AS-s alates 27.12.2013 kuni 12.07.2014, mil tal puudus hageja esindamise õigus. Kostja E S sõlmis hageja nimel 27.05.2013 lepingud, millega andis ligipääsu hageja kontole kostjatele V Kile ja A Lle. 17.07.2014 teatas AS Swedbank hagejale ja kostjatele, et vaidluste tõttu piirab pank kontole ligipääsu ning tehingute tegemiseks tuleb panka pöörduda kahe vaidlusaluse osapoole esindajal ühiselt. Vaatamata hageja korduvatele pöördumistele ei tulnud ükski kostjatest panka selleks, et teha ülekannet Töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks.
80.Töötaja X X esitas 06.02.2014 hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, sest kostjad ei teinud talle töötasu makseid. Töötaja pöördus Töövaidluskomisjoni poole nõudega maksta talle välja saamata jäänud töötasu 2014. a veebruari eest ning hüvitis. Kostjatel oli ainsatena ligipääs hageja kontole, kuid nad ei maksnud töötajale õigeaegselt töötasu ega tasunud hüvitist töölepingu lõpetamise eest. Töötasu maksmata jätmisega tekitasid kostjad olukorra, mis andis töötajale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda. Kostjate tegevusetuse tõttu pidi hageja tasuma töötajale hüvitise ning kohtutäiturile tasu. Kostjad olid faktilised ühingujuhid, kes ei tegutsenud hoolsalt. Ükski kostjatest ei põhjendanud, miks nad takistasid Töövaidluskomisjoni otsuse täitmist. Alternatiivselt leidis hageja, et kostjad vastutavad deliktilisel alusel VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 kohaselt.
81.Kostja E S leidis, et tal olid volitused hageja esindamiseks 09.11.2012 kuni 03.12.2015. Töötaja X X esitas 01.02.2014 avalduse vabastada ta töölt omal soovil ning tegu ei olnud erakorralise ülesütlemisega. Tema 06.02.2014 avaldus oli arusaamatu ja selle oli koostanud hoopis esindaja X X. Avalduse sisu ei olnud töötajale selge ja tal puudusid pretensioonid hageja vastu. Kostja ei teadnud, et X X esitas avalduse Töövaidluskomisjonile, sest kostjale kutset ei saadetud. Tegu oli töötaja pahauskse käitumisega.
82.Kostja V K ei esitanud vastuväiteid sellele, et ta ei olnud alates 12.06.2013 hageja juhatuse liige. Kostja leidis, et X X esitas 01.02.2014 avalduse töölt lahkumiseks omal soovil. Töövaidluskomisjoni pöördumise osas mõtles töötaja ümber ja esitas 30.03.2014 uue avalduse, kus soovis kõik dokumendid tagasi võtta. Kostja V K leidis, et hageja seaduslik esindaja X X ja X X käitusid pahatahtlikult ja vormistasid salaja avalduse Töövaidluskomisjonile kedagi teavitamata.
83.Kostja A L nõustus, et ta ei olnud alates 12.06.2013 juhatuse liige. Kostja leidis, et ta nõustus algusest peale olema vaid passiivne juhatuse liige. Pärast 12.06.2013 distantseerus kostja
võimuvõitlusest ega osalenud kohtuvaidlustes. Kostja ei ole kunagi olnud kantud registrikaardile ning ta ei ole kasutanud hageja pangakontot. Käsundita asjaajamine eeldab tegu, kuid kostja hoidus tegudest. Kostjal ei olnud tahet tegutseda hageja kasuks. Ainuüksi õigusest kasutada hageja pangakontot ei tulenenud kostjale kohustust seda teha. Lisaks pidas kostja arusaamatuks, miks hageja seaduslik esindaja võttis Töövaidluskomisjoni istungil töötaja nõude õigeks ning miks hageja ise ei astunud kohaseid samme, et saada ligipääsu kontole.
84.Kohus leiab, et kostjate vastuväited ei võimalda jätta hageja nõuet rahuldamata. Kohus nõustub hageja väidetega, et alates 12.06.2013 puudus kõigil kolmel kostjal õigus olla hageja juhatuse liige, kuid kostjad tegutsesid edasi pahausksete käsundita asjaajajatena.
85.28.03.2018 eelistungil (toimiku 1. kd, lk 174-177) selgitas kohus kostjatele, et kui nad ei olnud etteheidetava rikkumise ajal enam juhatuse liikmed, on nende tegevus hxtav käsundita asjaajamise reeglite alusel. Kohus selgitas kostjatele vajadust tõendada, et puuduvad käsundita asjaajamise kohaldamise eeldused või et kahju oleks tekkinud nendest sõltumata või et nad tegutsesid eeldatava hoolsusega. Kohus selgitas, et iga kostja saab vastutusest vabaneda, kui tõendab, et ta pole kahju tekitanud. Kohus selgitas kostjatele vajadust oma vastuväiteid põhistada ja tõendada. 03.04.2019 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 121-122) kordas kohus selgitusi kostjate vastuväidete täiendava põhistamise ja tõendamise kohta. Kohus selgitas, et seni kostjate esitatud vastuväited ja tõendid ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele kostjad oma väiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
86.MTÜS § 19 lg 1 p 2 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine. Esmalt nõustub kohus asjas kogutud tõendite pxlt hageja väidetega, et ükski kostjatest ei olnud pärast 12.06.2013 üldkoosoleku vastuvõtmist enam hageja juhatuse liige. Kostja E Si väiteid, milliste kohaselt oli tal õigus hagejat esindada ajavahemikul 09.11.2012 kuni 03.12.2015, ei ole millegagi põhistatud ega tõendatud. Hageja on esitanud kohtule mitmeid jõustunud kohtulahendeid, millistes on tuvastatud kostjatel esindusõiguse puudumine. Mitmetes kohtuvaidlustes on kostjad, sealhulgas kostjad E S ja V K, olnud isiklikult menetlusosalisteks. TsMS § 457 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.
87.Hageja esitas kohtule korteriühistu korduva erakorralise 12.06.2013 üldkoosoleku protokolli (koos lisadega toimiku 1. kd, lk 186-192), millel kutsuti tagasi juhatuse liikme ametikohalt E S ja valiti juhatuse liikmeteks X X. Sama otsuse kohaselt jätkas juhatus tegutsemist koosseisus X X, X X, X X-X, X X kuni 09.10.2014. Otsusest nähtub, et alates 12.06.2013 ei kuulunud ükski kostjatest hageja juhatuse liikmete hulka.
88.Korteriühistu 18.06.2014 erakorralisel üldkoosolekul (toimiku 1. kd, lk 193-203, 2. kd, lk 216) kinnitati 24.05.2013 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise ja sellel vastu võetud otsuste tühistust. Kostjad kutsuti juhatusest teistkordselt tagasi. Seega kinnitas hageja üldkoosolek 18.06.2014 uuesti, et kostja ei kuulunud hageja juhatuse liikmete hulka. Hageja ei ole kostjate tegevust juhatuse liikmetena heaks kiitnud.
89.14.04.2015 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-34077 otsuse (toimiku 1. kd, lk 11-21), milles kohus tunnistas 24.05.2013 üldkoosoleku otsused kehtetuks osas, millega valiti uuteks juhatuse liikme kandidaatideks X K, E S ja V K. Kohus osundas, et otsuse vastuvõtmisel puudus kvoorum, sest paljude korteriomanike nimel hääle andmiseks antud volikirjad olid võltsitud või kehtetud. Seega ei olnud kostjate juhatusse valmimine või nende juhatuse liikme kandidaatideks valimine seaduslik.
90.09.11.2015 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-x167 määruse (toimiku 1. kd, lk 22),
millega jäeti läbi vaatamata kostja E Si hagi korteriühistu Eduard Vilde 87 vastu 12.06.2013 üldkoosoleku otsuste tühistamise nõudes. Kohus viitas asjas 2-13-34077 tehtud lahendile ning sellele, et kuivõrd 24.05.2013 otsus oli kehtetu, langes ära asjaolu, millele E S oma hagis tugines. Seega olid hageja 12.06.2013 üldkoosoleku otsused kehtivad. 25.05.2015 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-14-54287 ka otsuse (toimiku 1. kd, lk 44-46), milles jättis rahuldamata X X hagi KÜ Vilde 87 vastu 18.06.2014 erakorralise üldkoosoleku tühisuse tuvastamiseks.
91.22.12.2016 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-16-10959 otsuse (toimiku 1. kd, lk 47-50), milles rahuldas hageja hagi ja mõistis kostjalt V Kilt kahju hüvitisena välja 1259,11 eurot. Otsuses on märgitud, et alates 12.06.2013 ei olnud kostja V K enam hageja juhatuse liikmeks. Seega on kohus kostja V Ki osas tuvastanud, et ta ei olnud alates 12.06.2013 hageja juhatuse liige.
92.Tallx Ringkonnakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-16-11030 (toimiku 2. kd, lk 17-25) nähtub, et sellega koos jõustus maakohtu lahend E Silt kahju hüvitise väljamõistmise kohta. Tallx Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et ajavahemikul 12.06.2013 kuni 12.07.2014 tegutses kostja E S käsundita asjaajajana. Kohtud tuvastasid, et kostjal puudus hageja esindusõigus alates 12.06.2013, kuid ta omas perioodil 22.04.2013 kuni 12.07.2014 ligipääsu hageja kontole AS-s Swedbank. Riigikohtu 19.06.2018 määrusega ei võetud menetlusse kassatsioonkaebust tsiviilasjas nr 2-16-11030. Seega on kohtud tuvastanud kostja E Si osas, et ta ei olnud alates 12.06.2013 hageja seaduslik esindaja, kuid tegutses edasi käsundita asjaajajana ja omas ligipääsu hageja kontole. Tsiviilasja nr 2-14-2502 27.03.2014 eelistungi protokollist (toimiku 1. kd, lk 153-154) nähtub, et kõik kolm kostjat osalesid istungil puudutatud isikutena ja kinnitasid kohtule, et nad tegutsevad hageja juhatuse liikmetena.
93.Harju Maakohus tegi 23.11.2018 otsuse tsiviilasjas nr 2-17-18241 (toimiku 2. kd, lk 130134), milles rahuldas hageja hagi kostjate E Si ja V Ki vastu ning mõistis neilt välja solidaarselt kahju hüvitise. Kohus viitas jõustunud lahendile tsiviilasjas nr 2-16-11030 ja sellele, et kostjad ei olnud otsuses tuvastatut tõenditega ümber lükanud. Kohus pidas kostjate asjaajamist õigustamatuks ja pahauskseks. Kostjad ei selgitanud enne asjaajamisele asumist välja hageja tahet. Kostjad ei olnud otsuse kohaselt alates 12.06.2013 hageja juhatuse liikmed. Tsiviilasjas nr 2-17-18241 esitas V K ise kostjana kohtule seisukoha (toimiku 2. kd, lk 26-34), milles ta nõustus, et tegutses alates 12.06.2013 käsundita asjaajajana. 10.05.2017 kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-17-2795 kompromissi (toimiku 1. kd, lk 51-53) hageja ja kostja V Ki vahel, mille kohaselt kohustus kostja maksma hagejale kompensatsioonina 1000 eurot.
94.Eeltoodud lahenditest tuleneb, et kohtud on kostjate E Si ja V Ki osas siduvalt tuvastanud, et nad ei olnud alates 12.06.2013 hageja juhatuse liikmed, kuid tegutsesid edasi käsundita asjaajajanena. Seejuures on kohtud mitmel korral nende asjaajamist pidanud õigustamatuks ja pahauskseks.
95.Lisaks eelnevale tegi Harju Maakohus 07.03.2014 tsiviilasjas nr 2-14-10182 hagi tagamise määruse (toimiku 1. kd, lk 147-150), milles muuhulgas keelati kostjal korteriühistul Eduard Vilde tee 87, V Kil, A Xl ja E Sil ühe korteriomaniku korteriomandi valdamist ja kasutamist takistavad toimingud. Samas asjas tegi maakohus 10.11.2015 määruse (toimiku 1. kd, lk 151), milles kohustas hagejat esitama seisukoha kostja omaksvõtu suhtes ning 17.11.2015 õigeksvõtul põhineva otsuse (toimiku 1. kd, lk 152). Eelviidatud määrusest võib järeldada, et ka kostja A L (endise nimega A X) tegutses pärast 12.06.2013 edasi käsundita asjaajanana ehk hageja juhatuse liikmena, kuigi ta on ise nõustunud selleks õigusliku aluse puudumisega.
96.Asjas kogutud tõenditest ühtlasi nähtub, et 11.08.2014 esitasid kostjad V K, E S ja A L kohtu registriosakonnale avalduse (toimiku 1. kd, lk 134) palvega kanda neid registrisse hageja juhatuse liikmetena. Avalduses viidati 17.07.2014 üldkoosolekule. Harju Maakohus tegi
11.02.2015 tsiviilasjas nr 2-14-57415 otsuse (toimiku 1. kd, lk 1x-139), millega rahuldas korteriomanike hagi hageja vastu ja tuvastas 17.07.2014 üldkoosoleku otsuse tühisuse. Hageja seaduslikud esindajad koostasid korteriomanikele erakorralise teate (toimiku 1. kd, lk 135-136), milles avaldasid, et kostjad on toime pannud pettuse, sest neid ei olnud juhatuse liikmeteks valitud. Avalduse kohaselt jäi registrikanne tegemata tänu registriosakonnale, kes hageja seaduslikke esindajaid avaldusest teavitas.
97.Eelviidatust tuleneb, et kostjad mõistsid, et neil puuduvad volitused hageja esindamiseks ning soovisid teha kõik nendest oleneva selleks, et saavutada esindusõiguse teostamist võimaldav registrikanne. 11.08.2014 avalduse on alla kirjutanud ka kostja A L, kes enda väidete kohaselt taandus pärast 12.06.2013 hageja juhtimisest ning oli enne seda vaid passiivne liige. Avalduse allkirjastamine tõendab, et kostja A L astus aktiivselt samme selleks, et jätkata hageja asjaajajana tegutsemist ja saavutada sellist tegutsemist võimaldav registrikanne. Kokkuvõttes leiab kohus, et kõigil kolmel kostjal puudusid hageja esindamiseks õigused pärast 12.06.2013, kuid nad jätkasid tegutsemist hageja asjaajajatena ja tegid kõik endast oleneva, et sellist asjaajamist jätkata.
98.VÕS § 1018 lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks (§ 1018 lg 1 p 1), asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (§ 1018 lg 1 p 2) ning asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline (§ 1018 lg 1 p 3). VÕS § 1018 lg 2 sätestab, et käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Ühtlasi sätestab VÕS § 1020 lg 1, et enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata.
99.Käesolevas asjas ei ole ükski kostjatest esile toonud ega tõendanud VÕS § 1018 lõike 1 ja § 1020 lg 1 kohaldamist võimaldavad asjaolusid. Riigikohus on osundanud, et käsundita asjaajamise korral tuleb nõuet kõigepealt hxta VÕS § 1018 alusel. Kui VÕS § 1028 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud eeldusi ei esine, võib hüvitisnõude aluseks olla VÕS § 1024 (RK TKo 2-14-61664, p 30, RK TKo 2-10-12908, p 15.3). Käsundita asjaajamise sätted ei võimalda isikule peale suruda soovimatuid teenuseid (RK TKo 2-10-12908, p 15.2).
100.VÕS § 1024 lg 1 näeb ette, et kui käsundita asjaajajal puudus VÕS § 1018 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud õigustus asjaajamisele asumiseks ja kui soodustatu ei kiitnud asjaajamist heaks, peab asjaajaja kõrvaldama soodustatule asjaajamisest tulenenud tagajärjed ja hüvitama asjaajamisest tekkinud kahju. VÕS § 1024 lg 2 sätestab, et kui käsundita asjaajaja ei saanud asjaajamisele asumisel aru ega pidanudki aru saama, et tal puudub asjaajamisele asumise õigustus vastavalt VÕS § 1018 lõikele 1, ei pea ta kõrvaldama soodustatule asjaajamisest tulenenud tagajärgi, kuid peab hüvitama kahju, mis on tekkinud asjaajamisel vajaliku hoolsuse puudumisest. Kui asjaajamise eesmärk oli soodustatut vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumine, vastutab asjaajaja üksnes kahju eest, mille ta on soodustatule tekitanud tahtluse või raske hooletusega.
101.Eeltoodust tuleneb, et õigustamatut asjaajamist saab jagada hea- ja pahauskseks. Õigustamatult ja pahauskselt teise isiku asja ajanud isik peab hüvitama asjaajamisega tekitatud kahju isegi siis, kui ta oli hoolas. Tegu on kahju hüvitamise erikoosseisuga. Õigustamatult, kuid heauskselt teise isiku asja ajanud isik peab hüvitama asjaajamisega tekitatud kahju, mis on
tingitud asjaajamisel vajaliku hoolsuse puudumisest. Kohtu hxngul on kõik kolm kostjat tegutsenud asjaajamisel õigustamatult ja pahauskselt, mistõttu tuli neil hüvitada hagejale asjaajamisega tekitatud kahju. Riigikohus on osundanud, et heauskse asjaajamise korral peaks asjaajaja vähemalt arvama heauskselt, et esineb üks VÕS § 1018 lg 1 punktides 1-3 nimetatud asjaoludest (RK TKo 3-2-1-158-13, p 12). Ükski kostjatest ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse arvata, et nad võisid heauskselt arvata või eeldada VÕS § 1018 lg 1 punktides 1-3 esinevate asjaolude olemasolu. Nende asjaolude puudumise tõttu tegutsesid kostjad pahauskselt. Lisaks ei ole ükski kostjatest olnud asjaajamisel hoolas.
102.Riigikohus on leidnud, et kui isik tegutseb faktilise ühingujuhina, olemata selleks lepingu järgi kohustatud, võib tema tegevus olla kvalifitseeritav käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 mõistes (RK TKo 3-2-1-181-15, p x). Üheks käsundita asjaajaja kohustuseks on VÕS § 1022 lg 1 järgi kohustus arvestada asjaajamise käigus soodustatu huve ning lähtuda tema tegelikust või eeldatavast tahtest. Kui faktiline ühingujuht seda kohustust rikub ja tekitab äriühingule kahju, peab ta kahju hüvitama. Faktilise ühingujuhi hoolsusstandardi sisutamisel saab lähtuda juhatuse liikme hoolsusstandardist juhul, kui faktiline ühingujuht juhtis ühingut nx juhatuse liige (samas, p x).
103.Kui aga isik tegutseb faktilise ühingujuhina, olemata selleks lepingu järgi kohustatud, kuid ei esine ühtegi VÕS § 1018 lg 1 punktides 1-3 nimetatud eeldust, on tegemist mittenõuetekohase ehk õigustamatu käsundita asjaajamisega VÕS § 1024 mõttes. Sellisel juhul vastutab faktiline ühingujuht käsundita asjaajamise käigus ühingule tekitatud kahju eest sõltuvalt sellest, kas ta oli hea- või pahausksne. Ka VÕS § 1024 lõikes 2 toodud hoolsusstandardi sisutamisel saab lähtuda juhatuse liikme hoolsusstandardist (RK TKo 3-2-1-181-15, p x).
104.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Lisaks tuleneb TsÜS §-st 35, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Eeltoodust tulenevalt peab juhatuse liige tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Korteriühistu juhatuse liige ei tohi võtta ühistule põhjendamatuid riske (RK TKo 3-2-1-169-14, p 13).
105.Kohtu hxngul tuleneb asjas kogutud tõenditest, et kõik kolm kostjat tegutsesid korteriühistu faktiliste juhtidena, olemata selleks õigustatud või kohustatud. Kostjate asjaajamine oli pahauskne, sest nad olid teadlikud VÕS § 1018 lõikes 1 toodud asjaolude puudumisest. Isegi juhul, kui kostjate asjaajamine ei oleks olnud pahauskne, ei ole kostjad asjaajamisel järginud korteriühistu juhatuse liikmetele vajalikku hoolsust, sest nad on võtnud korteriühistule põhjendamatuid riske, mis on kaasa toonud kahju tekkimise. Kostjad ei täitnud hoolsuskohustust isegi siis, kui hageja seaduslikud esindajad juhtisid nende tähelepanu vajadusele kohustusi täita.
106.Asjas kogutud tõendite pxlt ei nõustu kohus kostja A L väidetega, et viimane oli passiivne ega teinud ühtegi tegu, mida saaks käsitleda käsundita asjaajamisena. Kostja A L esitas kohtule hageja registriandmete väljatrüki (toimiku 1. kd, lk 117-118), mille kohaselt ei olnud ta kantud registrisse hageja juhatuse liikmena. Kohtu hxngul ei tõenda ainuüksi väljavõte kostjal vastutuse puudumist olukorras, kus vaatamata registrikande puudumisele tegutses kostja A L faktilise ühingujuhina. Kohus leiab samuti, et asjaajamine ning faktilise ühingujuhina tegutsemine ei pea alati väljenduma ühes teos, vaid võib seisneda mitmete tegude kogumis, millest tulenevalt võib järeldada, et isik asus korteriühistu asju ajama ja tegutses faktilise ühingujuhina. Faktilise ühingujuhina tegutsedes tuli kõigil kostjatel, sealhulgas A Ll, täita juhatuse liikme hoolsuskohustusi ning hoida ära korteriühistule kahju tekkimine. Kui kostjad olid tegevusetud olukorras, kus hoolas juhatuse liige oleks pidanud tegutsema, vastutavad nad tekitatud kahju eest.
107.AS-ga Swedbank sõlmitud teleteenuste lepingutest (toimiku 1. kd, lk 23-26) nähtub, et 27.12.2013 sõlmis E S hageja esindajana Internetipanga kasutamise lepingu. 27.05.2013 lepinguga andis E S hageja konto kasutamise õiguse kostjale V Kile ja A Lle (endise nimega A Xle). 03.01.2014 suurendas E S V Kile antud konto kasutamise õiguse limiite. Iseenesest ei ole kostjad vastu vaielnud hageja väitele, et neil kõigil oli ligipääs hageja arveldusarvele ja õigus teha arveldusarve kaudu hageja nimel tehinguid ning seda olukorras, kus hageja seaduslikel esindajatel kontole ligipääs puudus. Eeltoodust lähtudes lasus kostjatel kohustus teostada hageja huvides ja kahju ärahoidmiseks rahalisi ülekandeid olukorras, kus hoolas juhatuse liige oleks pidanud seda tegema. Alusetu on kostja A L väide, et ainuüksi ligipääsust kontole ei tulenenud talle kohustust ülekannet teha.
108.Kõigi kostjate tegutsemine hageja käsundita asjaajatena ning hageja nimel erinevate toimingute tegemine nähtub asjas kogutud tõenditest. Nii nähtub tõenditest, et kõik kolm kostjat esitasid 11.08.2014 registriosakonnale avalduse palvega kanda nad registrisse hageja seaduslike esindajatena (toimiku 1. kd, lk 134). Tõendist nähtuvalt soovisid kõik kolm kostjat olla hageja seaduslikud esindajad ehk asjaajajad, kuid mõistsid asjaajamiseks õigusliku aluse puudumist. Avaldusega soovisid kostjad saavutada kannet registriosakonnas, mis oleks neil võimaldanud senisega võrreldes piiramatu tegutsemisõiguse. Seega oli kostjate tahe suunatud sellele, et nad saaksid faktiliselt korteriühistut juhtida.
109.Kostja V K on hageja juhatuse liikme ja esimehena esitanud korteriomanikele parkimist puudutava teate (toimiku 1. kd, lk 140). Samuti avaldasid kõik kostjad teateid (toimiku 1. kd, lk 140 pöördel-141), milles oli märgitud nende kõigi kui juhatuse liikmete telefonide numbrid. Teadetes oli avaldatud ka kostja A L (endise nimega A X) kontaktandmed.
110.Hageja seaduslike esindajate ja kostja A L e-kirjade vahetusest 2013. aasta juulis (toimiku
1.kd, lk 142) nähtub, et hageja seaduslikud esindajad juhtisid kostjate tähelepanu nende ligipääsule pangakontodele. E-kirjale vastates selgitas A L kostjate kui hageja juhatuse tegevust. Seega leidis kostja A L ise, et ta tegutseb kui hageja juhatuse liige.
111.Hageja esitas kohtule kostjate koostatud KÜ Vilde tee 87 juhatuse 29.05.2013 protokolli (toimiku 1. kd, lk 143). Prokoll ei ole kostjate poolt allkirjastatud, kuid kostjad ei ole menetluses eitanud dokumendi koostamist. Kostjad valisid juhatuse esimeheks V Ki. 18.02.2014 koostasid kostjad juhatuse liikmete koosoleku protokolli (koos tõlkega toimiku 1. kd, lk 145), mille nad kõik allkirjastasid. Otsuses otsustati muuhulgas võtta tööle uus koristaja. Seega võtsid kõik kolm kostjat aktiivselt vastu otsuseid seoses korteriühistu asjaajamisega. Tsiviilasja nr 2-14-2502 27.03.2014 eelistungi protokollist (toimiku 1. kd, lk 153-154) nähtub, et kõik kolm kostjat osalesid sellel puudutatud isikutena. Kõik kolm kostjat kinnitasid kohtule, et nad tegutsevad hageja juhatuse liikmetena.
112.29.07.2014 saatsid kõik kolm kostjat korteriühistu juhatuse liikmetena e-kirja Harku Vallvalitsusele (toimiku 1. kd, lk 158-159), milles tegid etteheiteid korteriomanikule X-Mildred Xile kui vallavalitsuse töötajale. Politsei- ja Piirivalveamet teatas X Xile 20.09.2014 kriminaalmenetluse alustamata jätmisest (toimiku 1. kd, lk 165-166), millest nähtub, et kostja A L pöördus politsei poole seoses X Xi kirjadega ning pidas ennast seejuures hageja juhatuse liikmeks.
113.16.11.2017 saatis kostja A L e-kirja hagejale (toimiku 2. kd, lk 71) ja avaldas, et on arhiveerinud KÜ Vilde 87 kogu kirjavahetuse. Seega tegeles kostja aktiivselt korteriühistu asjaajamisega, sealhulgas korteriühistu kirjavahetusega. 15.11.2017 saatis ta e-kirja (toimiku 2. kd, lk 71 pöördel), milles leidis, et oli esitanud 2014. aasta alguses avalduse sooviga juhatuse liikmete hulgast välja astuda. Samas kirjas avaldas kostja, et ta ei ole teinud tehinguid ega saanud
ühistult raha, kuid on ostnud muruniidukile kütust. E-kirjast nähtub järelikult, et kostja pidas ennast hageja juhatuse liikmeks ja asjaajajaks 2014. aastal. Hageja esitas kohtule A L allkirjastamata avalduse (toimiku 2. kd, lk 74), milles viimane teatas oma otsusest juhatusest välja astuda ja teatas koostöö lõpetamisest hagejaga. Järelikult leidis A L ise, et oli kuni avalduse esitamiseni olnud juhatuse liige ja tegelenud hageja asjaajamisega.
114.16.03.2014 saatis kostja A L teistele kostjatele e-kirja (2. kd, lk 72-73), mille lisaks oli kuvatõmmis tema e-posti aadressile saabunud kirjade loetelust. Ühes e-kirjas, mis oli loetav kõigile kolmele kostjale, oli märgitud, et „nad tegid panga endale lahti“. Samuti oli e-kirjas viide AS Swedbank töötajale Xile. Tõendist võib järeldada, et kostja tegeles aktiivselt hageja asjaajamisega, sest tegeles pangakontole ligipääsu küsimusega. Eelviidatud tõendeid kogumis hxtes nõustub kohus, et kostja A L ei olnud „passiivne“ juhatuse liige, vaid ta oli koos teiste kostjatega korteriühistu faktiliseks juhiks ja käsundita asjaajajaks.
115.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja seaduslik esindaja saatis AS Swedbank töötajatele 27.06.2014 e-kirja (toimiku 2. kd, lk 56-57), milles palus pangal muuhulgas sulgeda E Si juurdepääsu hageja kontole. X X oli ka varasemalt saatnud pangale e-kirju palvega lõpetada kostja juurdepääs kontole (toimiku 2. kd, lk 58-63). 17.07.2014 saatis AS Swebank töötaja X X e-kirja (toimiku 1. kd, lk 27) hageja e-posti aadressile, samuti kostjatele ning teatas, et kuna juhatuse liikmete koosseisu osas on tekkinud vaidlus, ei saa pank langetada otsuseid ühe või teise poole kasuks. Kirjas leiti, et kuni uue kande tegemiseni registrisse või kohtulahendi esitamiseni 18.06.2014 toimunud üldkoosoleku kohta, tuleb edasiste tehingute tegemiseks panka pöörduda kahe vaidluse osapoole esindajal ühiselt. Samuti piiras pank konto kasutamise õigust.
116.Kohus ei nõustu kostja A L väidetega, et ta ei vastuta faktilise ühingujuhina hagejale tekkinud kahju eest, sest hageja ise oleks pidanud ette võtma täiendavaid samme selleks, et pangakontole ligipääsu saada. Hageja võttis ette kohtu hxngul mõistlikke samme ning hageja teavituse tulemusena piirati kostjate ligipääsu kontole. Kostjad omalt poolt ei käitunud faktiliste ühingujuhtidena hoolsalt ega teinud midagi selleks, et tagada hageja lepingutest, sealhulgas töölepingutest tulenevate kohustuste täitmist. Kostjatel oleks olnud võimalik endil anda hageja seaduslikele esindajatele ligipääs kontole või tulla koos seaduslike esindajatega panka, et teostada vajalikud ülekanded. Kostjaid teavitati sellise käitumise vajadusest, kuid kostjad ei tegutsenud juhatuse liikmetele vajaliku hoolsusega. Kostjad ei hoolinud, et nende tegevusetuse tulemusena jäävad hagejal vajalikud ülekanded teostamata.
117.Hageja konto väljavõttest perioodil 13.09.2013 kuni 25.03.2014 nähtub (toimiku 1. kd, lk 36-37), et X Xle maksti detsembri töötasu välja 27.02.2014, jaanuari töötasu 07.03.2014 ja kasutamata puhkuse kompensatsioon 18.03.2014. Seega nähtub tõendist, et korteriühistu jättis töötajale palga õigeaegselt välja maksmata. Ajal, mil korteriühistu palgamaksetega viivitas, tegutsesid kõik kolm kostjad hageja faktiliste ühingujuhtidena ja omasid ligipääsu hageja kontole. Hoolsalt käitudes oleks igaüks neist pidanud tagama palgamaksete õigeaegse teostamise, et vältida töötaja poolt töölepingu võimalikku erakorralist ülesütlemist ja sellest tulenevat hüvitise nõuet. Seega olid kostjad hageja asjaajajad, omamata selleks õigust ning kostjad olid pahausksed, jättes hageja kohustuse täitmata.
118.Kostjad ei ole põhistanud menetluses ega selgitanud, miks nad ei taganud töötajale töötasu õigeaegset väljamaksmist. Hageja seaduslik esindaja X X saatis 07.02.2014 e-kirja kõigile kolmele kostjale (toimiku 1. kd lk 28-29). E-kirjaga koos saatis ta kostjatele ühistu koristaja X X 06.02.2014 avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks koos töötasu ja hüvitiste nõudega. Hageja seaduslik esindaja palus summa koheselt maksta. Samas e-kirjas on märgitud, et X X oli pannud oma avalduse kostjale A Lle postkasti ning kostjatele E Sile ja V Kile saatnud postiga. Ekirjale oli lisatud X X allkirjastatud avaldus. Kostjad on väitnud, et esitatud avaldus on pahauskselt koostatud hoopis hageja seadusliku esindaja ja töötaja lepingulise esindaja poolt,
kuid ei ole oma väiteid millegagi põhistanud ega tõendanud. Seisuga 06.02.2014 oli X Xl õigus esitada töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus, sest korteriühistu oli jätnud talle töötasu tähtaegselt tasumata.
119.Kostja V K esitas kohtule kuvatõmmise X X kuupäevata ja tema allkirjaga avaldusest (toimiku 1. kd, lk 81), milles ta avaldas soovi lahkuda töölt omal soovil alates 01.02.2014. Kohus nõustub hageja väidetega, et antud avaldus ei tõenda asjaolu, et töötaja tegelikult ei soovinud esitada erakorralise ülesütlemise avaldust, vaid tahtis lahkuda omal soovil. Avaldus on vastuolus X X hilisema avaldusega 06.02.2014. Avaldus on vastuolus ka kostjate endi käitumisega, kes ei teinud töötajale lõpparve koosseisus vajalikke palgamakseid väidetaval viimasel tööpäeval, vaid asusid palga ja puhkusetasu makseid tegema oluliselt hiljem. Avaldus on vastuolus kostjate 27.03.2014 eelistungil tsiviilasjas nr 2-14-2502 (toimiku 1. kd, lk 153-154) avaldatud väitega, mille kohaselt olevat hoopis korteriühistu öelnud töötajata lepingu üles, sest viimane ei täitnud oma kohustusi.
120.Kohus leiab, et X X 01.02.2014 kuupäeva kandev avaldus ei tõenda kostjate väiteid, et tööleping töötajaga lõpetati viimase omal soovil, mitte erakorraliselt töötasu maksmata jätmise tõttu. Kostjad ei ole esitanud ühtegi täiendavat tõendit selle kohta, millal tööleping töötajaga viimase omal soovil lõpetati. Väidetavaks viimaseks tööloleku päevaks korteriühistu töötajale võlgnetavaid summasid üle ei kandnud. Hageja on juhtinud tähelepanu asjaolule, et töötaja ei vallanud eesti keelt ega pruukinud aru saada, millele ta alla kirjutab. Töötaja X X tegelikku tahet töölepingulise suhte ülesütlemisel tõendab kohtu hxngul see, et töötaja pöördus avaldusega hüvitise saamiseks Töövaidluskomisjoni poole ja osales selle istungil. Seega ei pruukinud töötaja aru saada, millisele avaldusele ta 01.02.2014 alla kirjutas. Lisaks oli töötajal alati õigus senist avaldust muuta ja täiendada kooskõlas oma tegeliku tahtega.
121.08.04.2014 tegi Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjon otsuse (toimiku 1. kd, lk 30), milles rahuldas X X avalduse ja mõistis hagejalt välja töötasu 56,71 eurot ja hüvitise 783,6 eurot. Töötasu osas kuulus otsus viivitamatult täitmisele. Muude nõuete osas lõpetas komisjon menetluse. Otsuse sisu kohaselt oli X X töölepingu erakorraliselt üles öelnud 06.02.2014, sest tööandja keeldus tasu maksmisest. Hagejat esindas X X, kes tunnistas nõuet. Seega võib otsusest järeldada, et töötaja X X hxngul lõpetas ta töölepingu erakorraliselt palga maksmata jätmise tõttu ja soovis samal põhjusel tööandjalt saada välja maksmata palka ning hüvitist.
122.Kostja V K esitas kohtule ka X X avalduse (toimiku 1. kd, lk 81 pöördel), mis oli suunatud Tööinspektsioonile Gonsiori tänaval. Avalduses teatas töötaja soovist võtta tagasi dokumendid, mis ta on esitanud seoses töölepingu lõpetamisega. Avalduses ta kinnitas, et on saanud töötasu ja puhkusetasu täies mahus ega oma pretensioone. Avalduse kuupäevaks on märgitud 30.03.2014. Kohus nõustub ka antud avalduse puhul hageja viidetega, et eesti keelt mittevaldav X X ei pruunikud juhul, kui ta avaldusele tõesti alla kirjutas, aru saada, mida täpselt ta avaldas. Kohus nõustub hageja väitega, et avaldus ei olnud ilmselt koostatud töötaja enda poolt, sest viimase nimi oli avalduses valesti kirjutatud ning avaldus oli suunatud valele tööinspektsiooni aadressile.
123.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja V K edastas 30.03.2014 Tööinspektsioonile X X 30.03.2014 avalduse, mis registreeriti 31.03.2014 (e-kirjad toimiku 2. kd, lk 52-54). Seega võib e-kirjast järeldada, et X X allkirja kandev avaldus oli koostatud kostja initsiatiivil. Kuivõrd kostja saatis avalduse Tööinspektsioonile, olid kostjad järelikult teadlikud töötaja poolt avalduse esitamisest Töövaidluskomisjonile ning järgmisele päevale planeeritud istungi toimumisest.
124.Töövaidluskomisjoni 01.04.2014 istungi protokollist (toimiku 2. kd, lk 135-136) nähtub, et sellel osales isiklikult X X. Ta soovis saada töötasu 2014. aasta veebruari eest ja kolme kuu hüvitist. Töötaja loobus 2013. a detsembri ja 2014. a jaanuari töötasu nõuetest, sest nende kuude eest oli tasu makstud. Seega oli tema käitumine iseenesest kooskõlas 30.03.2014 avaldusega
selles osas, et ta loobus nende tasude nõuetest, mis istungi toimumise ajaks olid talle välja makstud. Saamata jäänud töötasu ja hüvitise nõudest ta ei loobunud.
125.X X avaldas istungil, et tema juurde tuli V K ja ütles, et töötaja peab avalduse alla kirjutama, misjärel talle makstakse rahad ära. Kostja tõlkis talle avalduse sisu, mille kohaselt pidi töötaja saama jaanuari ja detsembri tasu ning lõpparve. Töötaja kinnitas, et ta eesti keelt ei valda ning pani avaldusele allkirja. Töötaja kinnitas, et ta oli saamata hüvitis ja veebruari palk, mille kohta kostja K avaldas, et teab seda, kuid talle on vaja kinnitust välja makstud summade kohta. Töötaja kinnitas, et kuigi Kil ei olnud volitusi, pääses ta pangakontole ligi. Seega tõendavad esitatud tõendid, et kostja V K ise eksitas töötajat temalt 30.03.2014 avaldusele allkirja nõudmisel. Kostja tegevus oli suunatud sellele, et saavutada töötaja nõude menetlemise lõpetamine Töövaidluskomisjonis, kuid menetluse lõpetamine ei olnud kooskõlas töötaja tahtega. Kostja V Ki käitumine on kohtu hxngul pahatahtlik ja eksitav, sealhulgas eksitav kohtu suhtes, sest kostja üritas jätta muljet nx oleks töötaja kõigist oma nõuetest loobunud.
126.Hageja esitas kohtule ka foto (toimiku 1. kd, lk 132) kostjast V Kist, X Xst ja hageja seaduslikust esindajast ning väitis, et kohtumisel keeldus kostja töötajale töötasu maksmast. Kohus leiab, et ainuüksi fotost ei saa järeldada, kas või mida kohtumisel osalejad üksteisele avaldasid. Samas ei saa asjas kogutud tõenditest teha muud järeldust peale selle, et kostjad faktiliste ühingujuhtidena jätsid täitmata juhatuse liikme hoolsuskohustuse ning jätsid töötajale õigeaegselt töötasu välja maksmata. Sellises olukorras tekitasid nad korteriühistule kahju, mis seisnes töötaja kasuks välja mõistetud hüvitises summas 783,60 eurot.
127.Kostjad ei ole põhistanud ega tõendanud, miks oli Töövaidluskomisjoni otsus põhjendamatu ning kuidas tõi otsuse kaasa hageja seadusliku esindaja või töötaja lepingulise esindaja väidetav pahatahtlik käitumine. Kostjad ei ole välja toonud ega põhistanud ühtegi asjaolu, mis oleks välistanud X X õiguse nõuda saamata jäänud töötasu ja hüvitist olukorras, kus kostjad jätsid talle palgamaksed õigeaegselt teostamata. Kostjad ei ole selgitanud, miks nad olukorras, kus nad tegutsesid faktiliste ühingujuhtidena, ei vaidlustanud töötaja avaldust Töövaidluskomisjonis ega Töövaidluskomisjoni otsust, kui pidasid nõudeid alusetuteks. Kostjad ei ole selgitanud, millisel alusel oleks istungil osalenud hageja seaduslik esindaja pidanud töötaja avaldusele vastu vaidlema.
128.06.08.2014 saatis kohtutäitur Mati Kadak hagejale kui võlgnikule täitmisteate (toimiku 1. kd, lk 32), milles teatas, et täitedokumendiks on Töövaidluskomisjoni 08.04.2014 otsus. Kohtutäitur tegi hagejale ettepaneku otsuse vabatahtlikuks täitmiseks 10 päeva jooksul. Kohtutäitur selgitas, et nõude vabatahtlikul täitmata jätmisel tuleb kohtutäituri tasu maksta täies ulatuses. Kohtutäituri tasu otsuse kohaselt (toimiku lk 33) oli täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 241,20 eurot.
129.Hageja seadusliku esindaja X X ja kostjate vahelisest e-kirjade vahetusest 2014. aastal (koos tõlgetega toimiku 1. kd, lk x-42) nähtub, et hageja teavitas kostjaid korduvalt vajadusest täita töövaidluskomisjoni otsust. Samuti tegi hageja seaduslik esindaja kostjatele korduvalt ettepanekuid tulla koos temaga panka ülekandeid tegema. Kostjatele selgitati, et otsuse vabatahtlikul täitmata jätmisel tuleb tasuda kohtutäituri tasu. Kostja V K kinnitas otsuse saamist ja leidis, et otsus ei saa olla viivitamatult täidetav ning pidas seetõttu otsust ebaseaduslikuks. Samuti teatas ta, et loeb ennast ja teisi kostjaid juhatuse liikmeteks ning nad ei aktsepteeri X X nõudeid.
130.Eelviidatud tõenditest kogumis nähtub, et kostjad jätsid alusetult ja pahatahtlikult täitmata Töövaidluskomisjoni otsuse. Kostjad olid teadlikud otsusest ja vajadusest see täita, kuid nad keeldusid alusetult lahendi täitmisest. Kostjad olid hageja pahatahtlikud käsundita asjaajajad, sest neil ei saanud esineda ühtegi eeldust ega põhjust uskuda VÕS § 1018 lõikes 1 toodud
asjaolude esinemist. Isegi juhul, kui kostjad oleksid olnud heausksed, ei saa nende käitumist pidada hoolsaks, sest nad pidid mõistma, mida toob täitemenetluses hagejale kaasa jõustunud lahendi täitmata jätmine. Vajadus lahendit täita pidi olema mõistetav kõigile kostjatele ning igal kostjal iseseisvalt oli võimalus tagada lahendi täitmine.
131.Hageja konto väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 34) nähtub, et kohtutäitur debiteeris hageja kontolt 22.09.2014 1102,29 eurot, misjärel täitemenetlus lõpetati (toimiku 1. kd, lk 35). Seega viis kostjate tegevusetus olukorrani, kus hageja kandis lisaks töötaja hüvitise kulule ka kohtutäituri tasu kulu täies ulatuses ehk summas 260,36 eurot.
132.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjad tegutsesid pahatahtlike käsundita asjaajajatena ehk faktiliste ühingujuhtidena. Faktiliste ühingujuhtidena tegid nad toiminguid hageja asjaajamises, sealhulgas omasid ainsatena ligipääsu hageja arvelduskontole. Kostjad jätsid ligipääsu omades tasumata töötajale õigeaegselt palgamakseid, mis tõi kaasa töölepingu erakorralise üleütlemise ja hüvitise maksmise kohustuse. Kostjad jätsid täitmata jõustunud Töövaidluskomisjoni otsuse, mis tõi hagejale kaasa kohtutäituri tasu maksmise kohustuse. Kostjatel puudus asjaajamisel juhatuse liikmele vajalik hoolsus. Õigustamatu ja pahauskse asjaajamisega tekitasid kõik kolm kostjat hagejale solidaarselt kahju. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 1043,96 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude tema soovitud esimesel alternatiivsel alusel, ei pea kohus TsMS § 442 lg 8 alusel hindama nõude rahuldamise võimaluse teisel alternatiivsel alusel.
133.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
134.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulud. Hagejale on osutati õigusabi kokku 35 tundi ja 40 minutit. Õigusteenust osutati hxga 100 eurot tunnis, kokku summas 3570 eurot, millele lisandub käibemaks. Koos käibemaksuga oli tasu 4284 eurot. Hageja palus lisaks välja mõista viimasel istungil osalemise tasu summas 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja palus välja mõista ka viivise seadusjärgses määras menetluskulude summalt.
135.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on mõistlik ja kooskõlas vaidluse sisu ja keerukusega. Hagiavalduse koostamisele ning sellega seotud toimingutele on esindajal kokku kulunud aega 8 h 35 min. Arvestades vaidluse sisu ja keerukust, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatud tasuks 7 h.
136.03.10.2017 on hageja esindajal kulunud 40 minutit menetluskulude nimekirja ning kompromissettepaneku koostamiseks, kuid antud kulu ei loe kohus mõistlikuks ega põhjendatud kuluks. Menetluskulude nimekirja koostamine ning kompromissettepaneku esitamine ei eelda õigusabi osutamist. Hageja esindaja ajakulu kostja E Si tähtaja korduva pikendamise taotlusele vastamiseks 50 min ulatuses loeb kohus põhjendatuks. Ajakulu, mis oli vajalik kostjate vastustega tutvumiseks ja selles osas kohtule seisukoha esitamiseks 4 h 05 min loeb kohus põhjendatuks ning menetlusdokumendi sisu ja mahuga kooskõlas olevaks. Samuti on põhjendatud ajakulu 3 h 05 min eelistungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks, sest 28.03.2018 eelistung kestis kaks tundi.
137.Hageja esindaja ajakulu 16.04.2018 seisukoha koostamiseks loeb kohus põhjendatuks
osaliselt 3 h ulatuses. Samas menetlusdokumendis põhistas hageja ka tunnistaja ülekuulamise taotlust, kuid tunnistaja ülekuulamine asjas vajalik ei olnud. Seega oli tegemist asjakohatu kuluga. Kostjate seisukohtade analüüsiks on esindajal kulunud 3 h 15 min, kuid kohus peab mõistlikuks ajakulu kokku 1 tund. Mõlema kostja seisukohad olid lakoonilised ning selles korrati varasemaid väiteid. Hageja 09.05.2018 seisukoha koostamiseks kulunud aega 3 h 15 min loeb kohus põhjendatuks ja kooskõlas olevaks menetlusdokumendi sisu ning mahuga. Ajakulu taotluse täpsustamiseks 1 h 50 min ei loe kohus põhjendatuks, sest juba eelistungil selgitas kohus vajadust põhistada, milliste asjaolude tõendamiseks tõendeid koguda soovitakse. Esindajal tuli esitada kohtule põhistatud taotlus. 1x. Ajakulu 3 h 15 min kostjale A Lle antud riigi õigusabi põhjendatuse kontrollimiseks kohus põhjendatuks ei loe. Tegemist oli asjakohatu ja alusetu taotlusega, mille kohus jättis rahuldamata. Kohtu 03.04.2019 eelistungiks valmistumisel loeb kohus põhjendatuks ajakulu 1 tund. Istungil osalemise ajakulu 1 h 05 min on kooskõlas eelistungi kestvuse ajaga. Ajakulu 1 h 20 min, mis kulus kohtunõude täitmiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks, loeb kohus vajalikuks ning põhistatuks. Põhjendatuks ja ebavajalikuks loeb kohus ajakulu 50 min toimikuga tutvumiseks, sest kõik toimikus olevad dokumendid olid varasemalt esindajale kättesaadavad. Viimasteks istungiteks valmistumise ajakulu kokku 1 h 05 min loeb kohus põhjendatuks. Lisaks kestis viimane istung 1 h 45 min, milline ajakulu kuulub samuti esindaja põhjendatud ja vajalike kulude hulka.
139.Kogumis loeb kohus hageja esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aja põhjendatuks 7 h + 50 min + 4 h 05 min + 3 h 05 min + 3 h + 1 h + 3 h 15 min + 1 h + 1 h 05 min + 1 h 20 min + 1 h 05 min + 1 h 45 min = 28 h 30 min. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust 100 eurot, on hageja õigusabikulud põhjendatud summas 2818 eurot ilma käibemaksuta ja 3x1,60 eurot koos käibemaksuga. Koos riigilõivuga oleks hageja põhjendatud menetluskulude summa 3581,60 eurot.
140.Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (RK TKm 3-2-1-4-15, p 14). Tsiviilasja hxst suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (samas, p 14). Käesoleva tsiviilasja hind on 1043,96 eurot ning järelikult ületavad hageja menetluskulud oluliselt tsiviilasja hinda.
141.Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud mõista kostjatelt solidaarselt välja kulud nende tegelikus põhjendatud ulatuses ehk summas 3581,60 eurot. Vaatamata tsiviilasja hxle oli vaidlus tavapärasest keerukam ning mahukam. Kostjad vaidlesid hagile vastu vaatamata asjaolule, et mitmetes varasemates kohtuvaidlustes, milles nad olid osalised, olid tehtud jõustunud kohtulahendid ning tuvastatud, et kostjad on pahausksed käsundita asjaajajad. Kostja E S venitas kohtumenetlust ja esitas korduvalt taotlusi istungite edasilükkamiseks. Muuhulgas tuli hagejal vastata tema korduvale tähtaja pikendamise taotlusele. Ükski kostjatest ei olnud nõus hagejaga kompromissi sõlmima, kuigi kohus selgitas neile 03.04.2019 eelistungil, et nende väited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Kuigi kostja E S eelistungil ei osalenud, toimetati talle kätte eelistungi protokoll. Vaatamata kohtu selgitustele jätkasid kostjad hagile vastu vaidlemist ning suurendasid seeläbi hageja menetluskulusid.
142.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et esinevad erandlikud asjaolud, mis võimaldavad kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja menetluskulud tsiviilasja hinda ületavas osas. Kostjatelt tuleb hageja kasuks menetluskuludena solidaarselt välja mõista 3581,60 eurot, millest 200 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 3x1,60 eurot hageja põhjendatud õigusabi kulud. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjatelt välja mõista viivis menetluskulude summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
143.Kostjate endi menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. Kostja A L kanda tuleb jätta riigi õigusabi osutamisest tulenevad kulud. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tuleb, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 5 sätestab, et kui kostja sai menetlusabi, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seeega tuleb kostjalt A Llt välja mõista riigi tuludesse riigi õigusabi tasu 648 eurot. Kostjal tuleb hüvitada riigi õigusabi tasu kahe osamaksega, millest esimene osamakse 324 eurot tuleb kostjal tasuda 30 päeva jooksul pärast käesoleva lahendi jõustumist ja teine osamakse 324 eurot 60 päeva jooksul pärast käesoleva lahendi jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Kohtuotsuse põhjendusi on täiendatud Tallx RK 27.11.2019 lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.