Hageja: Credit.ee OÜ - registrikood 11898079, asukoht F. Tuglase tn 19, 51014 Tartu Hageja lepinguline esindaja: Elise Kerikmäe, isikukood XXX, e-post: [email protected] Kostja: Rainer Erm - isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt Rainer Erm hageja Credit.ee OÜ kasuks Rainer Ermi ja Credit.ee OÜ vahel XX.XX.XXXX sõlmitud käenduslepingu nr XXX alusel välja 2670 (kaks tuhat kuussada seitsekümmend) eurot 07 senti, sealhulgas Credit.ee OÜ ja Erminaator OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX tasumata põhivõlgnevus 1586,55 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks (25.06.2019 kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis 1043,52 eurot.
3.Mõista kostjalt Rainer Erm hageja Credit.ee OÜ kasuks välja viivis alates 26.06.2019 kuni laenulepingu nr XXX järgse põhivõlgnevuse – 1586,55 eurot tasumiseni lepingujärgses määras 0,25% päevas, kuid mitte rohkem kui 3430,05 eurot.
6.Mõista kostjalt Rainer Erm hageja Credit.ee OÜ kasuks välja 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot menetluskulude katteks.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Credit.ee OÜ esitas 24.10.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Erminaator OÜ ja Rainer Ermi vastu 1983,24 euro ja jooksva viivise saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. 29.10.2018 tegi kohus solidaarvõlgnikele makseettepaneku, mis on võlgnikule Erminaator OÜ-le 02.11.2018 ja võlgnikule Rainer Ermile 02.11.2018 e-toimiku süsteemis kätte toimetatud. Solidaarvõlgnik Erminaator OÜ nõudele vastuväidet ei esitanud ning Pärnu Maakohus tegi 06.12.2018 Erminaator OÜ suhtes maksekäsu. Solidaarvõlgnik Rainer Erm esitas 02.11.2018 nõudele vastuväite, märkides, et laenuandja on pakkunud laenu kergekäeliselt, ei ole nõudnud käendaja kontoväljavõtet ega kontrollinud laenu käendaja majanduslikku olukorda muul viisil. Käendajal oli varasemaid XXX. Vastuväitele lisas Rainer Erm ettevõtte Erminaator OÜ kontoväljavõtte perioodist 31.12.2016-31.12.2017. Seoses vastuväite esitamisega on maksekäsu kiirmenetlus R.Ermi suhtes lõpetatud ning nõue R.Ermi suhtes antud üle maakohtule menetlemiseks hagimenetluses.
2.27.12.2018 esitas hageja kohtule hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Erminaator OÜ XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, milles kokku lepitud tingimuste järgi andis hageja Erminaator OÜ-le laenu summas 2000 eurot laenuperioodiga 24 kuud. Erminaator OÜ poolt laenulepinguga võetud kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja Erminaator OÜ juhatuse liige Rainer Erm (edaspidi kostja) samal kuupäeval käenduslepingu nr XXX. Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli tagastamisele kuuluv kogusumma 3145,44 eurot ning viimase osamakse tähtpäev 26.10.2019. Hageja kandis Erminaator OÜ arveldusarvele 2000 eurot. Erminaator OÜ rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes tasumata kolm järjestikust osamakset. Hageja saatis 13.09.2018 Erminaator OÜ-le ning XX.XX.XXXX kostjale laenulepingu erakorralise ülesütlemise hoiatused ning ütles laenulepingu XX.XX.XXXX üles. Laenulepingu kehtivuse ajal on hagejale tagastatud laenusummast 927,13 eurot. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 1586,55 eurot, intressi summas 275,97 eurot, 27.12.2018 seisuga arvestatud viiviste, summas 329,57 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulude summas 45 eurot ning edasiulatuva viivise 0,25% päevas kuni põhinõude (1586,55 eurot) kohase täitmiseni väljamõistmist.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses vastavalt TsMS § 404 sätetele, arvestades, et tegemist on varalise nõudega, mille hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6400 eurole. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja nõue tuleneb poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud käenduslepingust nr XXX, millega tagati hageja ja Erminaator OÜ vahel XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevaid kohustusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostja maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväite kohaselt pakub Credit.ee OÜ laenu tingimusel, et käendajaks on ettevõtte juht, kuid erinevalt teistest ärilaenude pakkujatest ei nõua ettevõtte juhatuse liikmelt tema käendajaks vormistamisel tema konto väljavõtet. Käendajal oli mitmeid kehtetuid maksehäireid. Credit.ee OÜ pakub laenu liiga kergekäeliselt ning pakub kergemaid tingimusi mitmekordsel laenamisel. Seega on kostja vaidlustanud käenduslepingu kehtivust. Kuivõrd TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, hindab kohus maksekäsu kiirmenetluses esitatud kostja vastuväidet ka hagimenetluses. Kostja vastuväide osundab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele laenuandja poolt. Vastavalt VÕS § 4034 lg 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tulenevalt VÕS § 402 lg 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seega puudutab vastutustundliku laenamise põhimõte laenulepingut, mitte käenduslepingut. Põhivõlgnikult Erminaator OÜ-lt on laenulepingu nr XXX alusel Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 06.12.2018 tehtud maksekäsuga võlgnevus välja mõistetud. Kohus märgib, et kuna põhivõlgniku näol on tegemist äriühinguga, siis ei saa olla tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõistes.
4.Antud juhul on hageja nõude aluseks poolte XX.XX.XXXX sõlmitud käendusleping nr XXX, millega kostja, olles laenuvõtjast äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige, võttis kohustuse käendada laenuvõtjale laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kohtu hinnangul on tegemist tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 lg 1 mõistes. VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Kui seaduse varasema sõnastuse kohaselt, oli tarbijakäendusleping leping, mille on sõlminud tarbija, siis seaduse kehtiva sõnastuse kohaselt on tarbijakäenduslepinguteks kõik lepingud, kus käendajaks on füüsiline isik, sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine seondub käendaja majandus- ja kutsetegevusega. Vastavalt VÕS § 143 lg 2 on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Rainer Ermi ja Credit.ee OÜ vahel XX.XX.XXXX sõlmitud käenduslepingus nr XXX on märgitud vastutuse piirmääraks 6150 eurot. Seega on järgitud tarbijakäenduslepingu sõlmimise põhimõtteid ning leping on kehtiv. Riigikohus on leidnud, et kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuste tagamiseks lepingu, siis tuleb eeldada, et ta tegutseb majandus- ja kutsetegevuses, kui äriühingu juhatuse
liige ei ole teisiti tõendanud (RKTKo 3-2-1-89-08 p 11, RKTKo 3-2-1-148-11 p 13). Rainer Erm on taganud juhatuse liikmena ettevõtte laenu ega ole esitanud kohtule asjaolusid, mis viitaksid, et ta ei oleks laenu käendades tegutsenud majandus- ja kutsetegevuses. Rainer Erm on selle ettevõtte ainuosanik. Seetõttu ei saa teda pidada tarbijaks VÕS § 1 lg 5 mõistes ning kohus ei pea kontrollima teiste tarbijasätete kohalduvust kõnealusele lepingule.
4.Kostja ei ole vaidlustanud laenulepingu nr XXX kehtivust ega laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumist põhivõlgnik Erminaator OÜ poolt. Laenulepinguga kohustus hageja andma Erminaator OÜ-le laenu 2000 eurot ning laenusaaja kohustus laenu tagastama vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Pooled leppisid kokku aastases intressimääras 47,9 % ning viivises 0,25% päevas. Hageja kandis XX.XX.XXXX laenulepingu alusel Erminaator OÜ arveldusarvele laenu summas 2000 eurot. Erminaator OÜ rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi jättes tasumata kolm järjestikust osamakset (26.06.2018, 26.07.2018 ja 26.08.2018). Hageja saatis 13.09.2018 Erminaator OÜ-le ja XX.XX.XXXX kostjale laenulepingu erakorralise ülesütlemise teatised ning ütles laenulepingu üles XX.XX.XXXX. Põhivõlgnikult Erminaator OÜ-lt on võlgnevus maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetud. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Seega tuleb Rainer Ermilt välja mõista käenduslepingu nr XXX alusel laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1586,55 eurot, intressid 275,97 eurot ning viivised summas 329,57 eurot.
5.Lisaks taotleb hageja lisanduva viivise väljamõistmist kokkuleppelises määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude 1586,55 eurot tasumiseni. Tulenevalt VÕS § 145 lg 2 vastutab käendaja ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud laenu põhiosa võlgnevuselt viivise väljamõistmist kokkulepitud määras 0,25% alates 27.06.2018 kuni 27.12.2018 kokku summas 329,57 eurot. Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga (s.o perioodil 28.12.2018 – 25.06.2019) on sissenõutavaks muutunud lisanduva viivise suuruseks 713,95 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise ajani sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 1043,52 eurot (329,57+713,95).
7.Hageja on taotlenud sissenõudmiskulude hüvitamist summas 45 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna laenuvõtja ei ole tarbija, siis ei kohaldu VÕS § 1132 lg 2 p 3, vaid kohaldama peab VÕS § 1131 lg-t 1, mistõttu on sissenõudmiskulude maksimaalne summa antud juhul 40 eurot. VÕS § 145 lg 2 kolmanda lause kohaselt vastutab käendaja võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käendaja on põhivõlgniku ainus osanik
ja juhatuse liige, mistõttu oli ta teadlik võlgnevusest ning hageja kavatsusest võlgnevus sisse nõuda. Käenduslepingu p-s 8 on pooled kokku leppinud, et käendaja vastutab ka võla sissenõudmiskulude eest. Samuti on hageja saatnud käendajale isikliku teavituse XX.XX.XXXX. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus Rainer Ermilt välja võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot.
8.Hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingus nr XXX on kokku lepitud käendaja rahalise vastutuse maksimumsummas 6150 eurot. Seega ei tohi käendaja vastu esitatud laenulepingust nr XXX tulenevad nõuded ületada kokkulepitud summat. Seepärast tuleb hagi jätta rahuldamata osas, milles nõutakse viivise tasumist kuni laenulepingust tuleneva põhinõude 1586,55 eurot nõuetekohase tasumiseni. Käendajalt saab nõuda lisanduvat viivist maksimaalselt 3430,05 eurot (6150-1586,55-275,97-817,43-40). Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
9.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus rahuldab hagi suuremas osas, välja arvatud osas, milles hageja edasiulatuva viivise nõue ületab käendaja vastutuse piirmäära. Kuna hagi rahuldamata jätmise ulatus on äärmiselt väike ning käsitleb üksnes edasiulatuva viivise nõuet, mille suurenemist on kostjal võimalik vältida, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus on 03.05.2019. a määrusega andud pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Pooled menetluskulude nimekirju ei esitanud. Hagiavalduses on hageja taotlenud kostjalt menetluskuluna riigilõivu, summas 325 eurot väljamõistmist. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Seega määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 325 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.