nende Hageja AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post: [email protected]) Kostja E Z (isikukood XXX, registreeritud elukoht XXX, tegelik elukoht kohtule teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-4696 põhivõlgnevuse 234,92 euro ja viivise 130,39 euro nõuetes seoses hagist loobumisega.
2.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
3.Mõista E Z välja AS-i PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 93,95 eurot, sissenõudekulu 25 eurot, 24.03.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 19,73 eurot ning viivis põhinõudelt (93,95 eurot) alates 25.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta hagi rahuldamata sissenõudekulu 25 euro ja viivise 43,24 euro nõudes.
5.Menetluskulud jätta 33% ulatuses hageja ning 67% ulatuses kostja kanda.
6.Mõista E Z välja AS-i PlusPlus Capital kasuks menetluskulu kokku 154,72 eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (154,72 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
8.Toimetada kohtuotsus E Z avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord
2-19-4696 Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.AS PlusPlus Capital nõudis 26.03.2019 esitatud hagis E Z vastu põhivõlgnevuse 301,98 euro, 24.03.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 174,39 euro, sissenõudekulu 25 euro ja lisanduva viivise väljamõistmist. AS PlusPlus Capital esitas sama kostja vastu teise hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-19-4770, kus soovis 26.03.2019 esitatud hagis välja mõista põhivõlgnevuse 26,89 euro, 24.03.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 18,97 euro, sissenõudekulu 25 euro ja lisanduva viivise. Kohus liitis 1.04.2019 määrusega kaks hagiavaldust ühte menetlusse ja määras tsiviilasja numbriks 2-19-4696. Hageja esitas 9.04.2019 täpsustatud hagiavaldused, leides, et hagiavaldustes esitatud summad ja arve numbrid ei vasta tõenditele. Hageja nõuab täpsustatud hagiavaldusega kostjalt arve nr 2015622254 alusel põhivõlgnevust 62,99 eurot, viivist 43,12 eurot ja sissenõudekulu 25 eurot. Hageja nõuab arve nr 2016323530 alusel põhivõlgnevust 30,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 19,85 eurot ja sissenõudekulu 25 eurot. Hageja nõue tuleneb E E AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu nr 8109788 alusel esitatud arvetest nr 2015622254 ja 2016323530. Kostja on jätnud lepingust tulenevad rahalised kohustused osaliselt täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. 2(4)
2-19-4696
2.Kohus võttis hagi menetlusse 26.03.2019 esitatud suuruses. Hageja on pärast seda vähendanud nõuet. Hageja täpsustas 19.06.2019, et loobub 09.04.2019 täpsustatud nõuet ületavas osas hagist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega kohus leiab, et avaldusest osaline loobumine põhivõlgnevuse 234,92 euro ja viivise 130,39 euro nõuetes tuleb vastu võtta ja menetlus nendes nõuetes lõpetada.
3.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a osaliselt viivise ja sissenõudekulude osas. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata (vt nt Riigikohtu 03.05.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 16 jj). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 esimese lause alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgses määras 0,07% päevas tasumata summalt. Viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära (aastas 8%) üle 3 korra. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Seejuures lähtub kohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13; samuti 16.11.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11816, p 16). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Samuti on põhjendatud arvestada viivist mitte alates arve tasumise tähtajast, vaid alates esimesest sellele järgnevast päevast. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja seisuga 24.03.2019 sissenõutavaks muutunud viivise summas 19,73 eurot ning jätab hagi rahuldamata viivisenõudes 43,24 eurot.
4.Kohtu hinnangul ei ole hagi põhjendatud ka sissenõudekulu 25 euro osas. Hagile lisatud tõenditest nähtuvalt on sissenõudekulu kantud sama lepingu alusel ja sama telefoninumbriga seotud erinevatest arvetest tuleneva võla nõudmiseks. Kohtu hinnangul ei tule VÕS § 1132 3(4)
2-19-4696 sätestatut tõlgendada selliselt, et ühe ja sama võlgnevuse korral oleks eri sissenõudekulu väljanõumine põhjendatud igalt tasumata arvelt eraldi. Kui võlausaldaja otsustab saata igast arvest tuleneva võlanõude eraldi (kui võiks nõuda seda samas võlateatises), siis ei pea sellise põhjendamatu topeltkulu eest vastutama võlgnik. Seetõttu mõistab kohus välja vaid ühekordse sissenõudekulu, s.o 25 eurot ning jätab sissenõudekulu 25 euro osa hagi rahuldamata.
5.Riigikohus on 6. mai 2015. a määruses nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. /---/ Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Hageja 09.04.2019 täpsustust tuleb kohtu hinnangul mõista selliselt, et hageja esitas esialgselt hagi ekslikult suuremas summas. Seega tuleb kohtu hinnangul lähtuda menetluskulude taotluse läbivaatamisel õigest (ja hagist osalise loobumise järgsest) hagihinnast, s.o 230,92 eurot (147,20 + 83,72). Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 150 eurot ning õigusabikulu 420x2 eurot, kokku 990 eurot. Kohus liitis kaks tsiviilasja üheks menetluseks. Nagu kohus on eelnevalt viidanud, oli mõlemas liidetud hagis tegemist samal alusel tekkinud võlgnevusega. Kui hageja oleks esitanud samast lepingust (ja erinevatest arvetest) tuleneva võlgnevuse nõude ühes menetluses, oleks tal jäänud tekkimata topelt menetluskulu, sh ka riigilõiv ei oleks olnud nõuete ühes hagis esitamise korral suurem. Seega on hageja ise tekitanud endale põhjendamatud kulutused taotletud ulatuses. Selle topeltkulu väljamõistmine kostjalt oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kuna hagihind oli 230,92 eurot, tegemist ei olnud ei keerulise ega mahuka vaidlusega ning põhjendatud on ka vaid ühekordne riigilõivukulu, siis kohus loeb eeltoodud lahendile tuginedes, et hageja põhjendatud menetluskulu on kokku 230,92 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi (sissenõutavaks muutunud osa) ligikaudselt 67% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 67% ulatuses kostja ja 33% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 154,72 eurot (s.o 230,92 eurost 67%). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.