nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus Puudutatud isik 1: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), tehinguline esindaja Ester Kuivas Puudutatud isik 2: kohtutäitur Virge Välb (büroo asukoht Tallinna 18, Paide) Puudutatud isik 3: kohtutäitur Igor Prigoda (büroo asukoht Lihula mnt 3, Haapsalu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 10.07.2018.a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud XX kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.XX (edaspidi ka avaldaja või võlgnik) esitas 21.04.2016.a Pärnu Maakohtule võlgade ümberkujundamise avalduse.
1(5)
Tsiviilasi nr 2-16-4891
2.Pärnu Maakohus kinnitas 13.10.2016.a määrusega võlgniku esitatud võlgade ümberkujundamise kava. Kava kohaselt kujundati ümber kolme võlausaldaja nõuded järgmiselt: ˗ Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu, edaspidi ka MTA) nõue kujundati ümber nõude 50%-lise vähendamisega, intressi 100%-lise vähendamisega ning maksegraafikuga 56 kuuks (igakuine osamakse 248 eurot 82 senti); ˗ kohtutäituri Virge Välb nõue kujundati ümber nõude 50%-lise vähendamisega ning maksegraafikuga 24 kuuks (igakuine osamakse 52 eurot 88 senti); ˗ kohtutäituri Igor Prigoda nõue kujundati ümber nõude 50%-lise vähendamisega ning maksegraafikuga 10 kuuks (igakuine osamakse 40 eurot 51 senti). Sama määrusega kohustati võlgnikku esitama kord aastas 1. novembriks (alustades 2017.a) aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta.
3.Võlgnik ei esitanud esimest aruannet ettenähtud tähtpäevaks, s.o 01.11.2017.a. 02.11.2017.a tegi maakohus kirja, millega kohustas võlgnikku esitama kohtule ja võlausaldajatele viivitamatult esimese aruande. 29.12.2017.a tegi maakohus järgmise kirja, milles määras aruande esitamise tähtpäevaks 12.01.2018.a. Pärast kohtu 29.12.2017.a kirja esitas võlgnik aruande, milles kinnitas, et tema vara ei ole vähenenud, filtreeritud konto väljavõtte võlausaldajatele tehtud maksete kohta ja 2016.a tuludeklaratsiooni. Ühtlasi palus võlgnik lubada järgnevatel aastatel esitada aruanne tuludeklaratsiooni valmimise ajaks ehk märtsi lõpuks.
4.Pärnu Maakohus tutvus esitatuga ning leidis, et võlgnik ei täida ümberkujundamiskava kohaselt, sest võlausaldajatele 2 ja 3 oli makseid tehtud oluliselt vähem (mõlemale vaid kolm makset), maksed võlausaldaja 1 kontole lõppesid juulis 2017.a ning ei olnud tehtud nendes summades ja kuupäevadel, mis ümberkujundamiskavas sätestatud. Maakohus saatis võlgnikule 06.03.2018.a märgukirja ja palus esitada selgituse ning konto täieliku väljavõtte hiljemalt 20.03.2018.a. Võlgnik ei reageerinud maakohtu märgukirjale. Maakohus tegi võlgnikule 04.05.2018.a järgmise kirja, milles teatas, et kuna võlgnik ei reageerinud kohtu 06.03.2018.a nõudekirjale ega olnud telefoni teel kättesaadav, tuleb kohtul ümberkujundamiskava võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 39 lg 2 p-de 1 ja 6 alusel tühistada, v.a juhul, kui võlgnik esitab hiljemalt 15.05.2018.a põhjaliku selgituse ja tõendid vastavalt kohtu 06.03.2018.a kirjale. Võlgnik esitas 22.05.2018.a taotluse, milles selgitas, et on alates 17.04.2018.a vahi all, ning palus pikendada talle antud tähtaega põhjaliku selgituse esitamiseks 30.06.2018.a. Kohus pikendas tähtaega, rõhutades, et tegemist on viimase tähtajaga, mille järgimata jätmise korral tühistab kohus ümberkujundamiskava viivituseta.
5.Võlgnik esitas 02.07.2018.a selgituse, mille kohaselt ta ei ole täitnud ümberkujundamiskava ajavahemikus 01.12.2017.a kuni 01.07.2018.a ning tasumata on jäänud nõudesumma 1741,73 eurot. Võlgniku viibimine vahi all ja muud põhjused ei ole võimaldanud võlgnikul ümberkujundamiskava täielikult täita. Nüüdseks on taastunud võlgniku võimalused sissetulekut teenida ja jätkata maksete tasumist ümberkujundamiskavas ettenähtu kohaselt. Võlgnik lubas tasuda 50% tasumata maksetest ehk 870,87 eurot hiljemalt 05.07.2018.a ja esitada sellekohase maksekorralduse kohtule. Teise osa tasumata maksetest lubas võlgnik tasuda hiljemalt 31.12.2018.a. Samuti kinnitas ta, et tasub alates 01.07.2018.a kõik osamaksed tähtaegselt ning esitab aruanded kohtumääruses märgitud tähtaegadel.
6.Pärnu Maakohus tühistas 10.07.2018.a määrusega ümberkujundamiskava ning lõpetas võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse. Maakohus leidis, et võlgniku käitumine annab
2(5)
Tsiviilasi nr 2-16-4891 aluse ümberkujundamiskava tühistada ja võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetada. Võlgnik tegi menetluse esimese aasta jooksul kahele võlausaldajale (kohtutäiturid) ümberkujundamiskavas ettenähtud 12 makse asemel kolm, lõpetades maksmise veebruarist 2017.a. Ühtki põhjendust, miks maksed katkesid, võlgnik ei esitanud. Puudutatud isikule 1 tegi võlgnik makseid suvalistes summades ja kuupäevadel. Võlgnik maksis kokkuvõttes kaheksa kuu jooksul isegi rohkem, kui oli ümberkujundamiskavas ette nähtud, kuid puudus igasugune selgitus, mille eest on maksed tehtud. Võlgnik jättis korduvalt esitamata aruande ja vastused kohtu nõuetele või esitas need puudulikult. Võlgnik ei esitanud oma konto täielikku väljavõtet, kuigi kohus nõudis seda juba 06.03.2018.a ja pikendas selleks ettenähtud tähtaega kahel korral. Seetõttu ei saanud hinnata, kas vastab tõele võlgniku väide, et tema varaline seisund ei ole muutunud. Kahtlusi selles tekitas juba võlgniku enda 02.07.2018.a antud kinnitus, et ajavahemikus 01.12.2017.a kuni 01.07.2018.a ei olnud ta võimeline ümberkujundamiskava täitma. Põhjendused nagu „erinevatel põhjustel“ või „viibimine vahi all“, ei ole kas arusaadavad või on tingitud võlgniku enda käitumisest, misläbi ei tohiks saada kahjustatud ümberkujundatavate nõuetega võlausaldajate huvid. Vaatamata oma 02.07.2018.a selgituses antud lubadusele, jättis võlgnik 05.07.2018.a esitamata maksekorralduse 870,87 euro osas ehk poole puudutatud isikule 1 tekkinud võla tasumise osas (rääkimata kohtutäituritele võlgnetavast). Seega ei olnud maakohtu hinnangul mõistlik võlgade ümberkujundamise menetlusega jätkata, ümberkujundamiskava tuleb tühistada ning menetlus VÕVS § 36 kohaselt lõpetada. Maakohtul puudus veendumus, et võlgnik suudab ümberkujundamiskava ja seaduse ning kohtu määrusega pandud (aruande)kohustusi täita.
7.Maakohtu määruse peale esitas võlgnik määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja saata asja tagasi maakohtusse võlgade ümberkujundamise menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse kohaselt on võlgnik saavutanud taas stabiilsuse ja suudab jätkata ümberkujundamiskavaga võetud kohustuste täitmist. Võlgnik tasus 02.07.2018.a esitatud taotluses märgitud tähtajal (s.o 05.07.2018.a) 870,87 eurot ja tasub ülejäänu vastavalt taotluses märgitule. Kuigi võlgnikul ei olnud võimalik õigel ajal kohtu kirjadele vastata põhjusel, et võlgnikul puuduvad piisavad oskused kasutada arvutit, on ta siiski ümberkujundamiskavas võetud kohustusi täitnud ega ole jätnud nõudeid olulisel määral tasumata (VÕVS § 39 lg 2 p 1).
8.Puudutatud isik 1 palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isik 2 oma seisukohta määruskaebuse kohta ei esitanud. Puudutatud isik 3 ei vaielnud määruskaebusele vastu ja on nõus andma võlgnikule uue võimaluse, kui võlgnik esitab tõesed andmed oma sissetulekute kohta. Ühtlasi märkis puudutatud isik 3, et võlgnik tasus juulis 2018.a vähendatud nõude 405,06 eurot.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse 22.11.2018.a läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud ümberkujundamiskava tühistamise määruse peale määruskaebust esitada. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule kaebuse. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu läbi vaatamata jätmise määruse ning saatis asja ringkonnakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Määruse põhjendused
10.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
3(5)
Tsiviilasi nr 2-16-4891
11.Määruskaebuses väidab avaldaja, et ei nõustu maakohtu määruses esitatud põhjendustega ning on võimeline täitma enda poolt esitatud ümberkujundamiskava. Nimetatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus tühistas ümberkujundamiskava, kuna leidis, et võlgnik ei täitnud sellest tulenevaid kohustusi olulises ulatuses (VÕVS § 39 lg 2 p 1). Ringkonnakohus selgitab, et VÕVS § 39 lg 2 p 1 alusel ümberkujundamiskava tühistamine on maakohtu diskretsiooniotsustus. Ringkonnakohus saab maakohtu määrust muuta ainult siis, kui maakohus ületab enda diskretsioonipiire. Määruskaebusest ega toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks diskretsioonipiire ületanud. Pelgalt võlgniku väide, et ta nüüd edaspidi täidab ümberkujundamiskava, ei tähenda, et ta ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi oluliselt ei rikkunud. Samuti ei ole määruskaebuses avaldaja veenvalt ära näidanud, et ta edaspidi täidab ümberkujundamiskava kohaselt, s.t tasub vastavalt ümberkujundamiskavale õigeaegselt ja õiges ulatuses võlausaldajate nõuded ning esitab kohtu poolt nõutud sisuga aruanded. Sõltumata maakohtu 06.03.2018.a, 04.05.2018.a, 23.05.2018.a meeldetuletuskirjadest, sh tähtaja pikendamisest, ning telefoni teel võlgniku kättesaamise proovimisest, ei kõrvaldanud avaldaja maakohtu 06.03.2018.a kirjas osundatud puudusi. Samuti ei toonud avaldaja määruskaebuses välja, et maakohtu poolt osundatud aruandega seonduvad puudused oleksid võlgniku poolt kõrvaldatud. Ringkonnakohus selgitab, et võlgnikul oli kohustus kõrvaldada maakohtu 06.03.2018.a kirjas nimetatud puudused, kuna need seondusid varalise seisundi kohta teabe esitamisega, mis oli vajalik võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimiseks (VÕVS § 21 lg 1). Varalise seisundi kohta esitatud täpse teabe ja aruande alusel saab kohus hinnata, kas võlgnik suudab ümberkujundamiskava täita, kas võlgnik teeb põhjendamatud kulutusi või kas võlgnik on üleüldse enam makseraskustes. Kui võlgnik kohtule vajalikku informatsiooni ei esita, pole kohtul võimalik hinnata võlgade ümberkujundamise menetluse eeldusi ja menetlust läbi viia (VÕVS § 39 lg 2 p 6).
12.Järgnevalt väidab avaldaja, et võlgade ümberkujundamise menetluses tuleb rohkem arvestada võlgniku huvidega, kui võlausaldajate huvidega, viidates Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.04.2013.a kohtumäärusele tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13. Ringkonnakohtule ei nähtu toimiku materjalidest ning määruskaebusest, et võlgniku huvidega ei arvestatud piisavalt. Võlgniku huvidega arvestati olulises ulatuses, kuna kohus kinnitas võlgniku poolt esitatud ümberkujundamiskava, millega vähendati võlgniku kohustusi kõikide võlausaldajate ees 50% ulatuses ning määrati pikad maksetähtajad (vt t I kd lk 162). Võlgniku huvid ei oma alati prioriteeti, sh käesoleval juhul, kus võlgnik ei täitnud enda esitatud ümberkujundamiskava kohaselt, kohtuga koostööd ei teinud ja menetluse läbiviimiseks vajalikku teavet ei esitanud.
13.Määruskaebuses väidab avaldaja, et ei vastanud kohtu kirjadele õigeaegselt, kuna tal puudub piisav arvuti kasutamise oskus. Sellest tulenevalt leiab avaldaja, et piisava arvutioskuse puudumine ei saa olla alus ümberkujundamiskava tühistamiseks. Eeltoodu väide ei põhjenda ümberkujundamiskava täitmata jätmist. Ümberkujundamiskava tühistamise põhjus oli selle mittekohane täitmine ning avaldajapoolne teabe andmise kohustuse rikkumine ja koostöö puudumine. Avaldaja teadis ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi. Samuti oli tal piisavalt aega, et aruandeid õigeaegselt esitada ja puudusi kõrvaldada. Lisaks e-postile ei olnud avaldaja kättesaadav telefoni teel ning ei võtnud ka ise kohtuga ühendust. Samuti on ebausutav avaldaja arvutikasutamise oskamatus, arvestades, et avaldaja on teostanud e-makseid (t I kd lk 195-198) ja kasutanud enda e-posti aadressi juba alates 2016.a, et suhelda kohtuga ning esitada menetlusdokumente (t I kd lk 87, lk 194).
4(5)
Tsiviilasi nr 2-16-4891
14.Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse tühistamiseks ning määruskaebuse rahuldamiseks. Maakohus ei ületanud enda diskretsioonipiire ümberkujundamiskava tühistamisel.
15.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna puudutatud isikud ei esitanud menetluskulusid, ei ole põhjust menetluskulusid kindlaks määrata.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.