Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Malle Seppik
Kohtuasi
Janek Nõmme võlgade ümberkujundamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 22. novembri 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Janek Nõmme määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Janek Nõmm, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Võlausaldaja kohtutäitur Virge Välb Võlausaldaja kohtutäitur Igor Prigoda
Asja läbivaatamise kuupäev
18. märts 2019, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. novembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-4891 ja saata asi Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
1.Janek Nõmm (avaldaja, võlgnik) esitas 21. aprillil 2016 Pärnu Maakohtule võlgade ümberkujundamise avalduse.
2.Pärnu Maakohus kinnitas 13. oktoobri 2016. a määrusega võlgniku esitatud võlgade ümberkujundamise kava. Kava kohaselt kujundati ümber kolme võlausaldaja nõuded järgmiselt: - Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu, võlausaldaja I) nõue kujundati ümber nõude 50%-lise vähendamisega, intressi 100%-lise vähendamisega ning maksegraafikuga 56 kuuks (igakuine osamakse 248 eurot 82 senti);
2-16-4891 - kohtutäitur Virge Välbi (võlausaldaja II) nõue kujundati ümber nõude 50%-lise vähendamisega ning maksegraafikuga 24 kuuks (igakuine osamakse 52 eurot 88 senti); - kohtutäitur Igor Prigoda (võlausaldaja III) nõue kujundati ümber nõude 50%-lise vähendamisega ning maksegraafikuga 10 kuuks (igakuine osamakse 40 eurot 51 senti). Sama määrusega kohustati võlgnikku esitama kord aastas 1. novembriks (alustades 2017. aastast) aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta.
3.Võlgnik ei esitanud esimest aruannet ettenähtud tähtpäevaks. Pärast kohtu 29. detsembri 2017. a kirja esitas võlgnik 12. jaanuaril 2018 aruande, milles kinnitas, et tema vara ei ole vähenenud, ning filtreeritud konto väljavõtte võlausaldajatele tehtud maksete kohta ja 2016. a tuludeklaratsiooni. Ühtlasi palus võlgnik lubada järgnevatel aastatel esitada aruanne tuludeklaratsiooni valmimise ajaks ehk märtsi lõpuks.
4.Pärnu Maakohus tutvus esitatuga ning leidis, et võlgnik ei täida ümberkujundamiskava kohaselt, sest võlausaldajatele II ja III oli makseid tehtud oluliselt vähem (mõlemale vaid kolm makset), maksed võlausaldaja I kontole lõppesid juulis 2017 ning ei olnud tehtud nendes summades ja kuupäevadel, mis ümberkujundamiskavas sätestatud. Maakohus saatis võlgnikule 6. märtsil 2018 märgukirja ja palus esitada selgitus ning konto täielik väljavõte hiljemalt 20. märtsil 2018.
5.Võlgnik ei reageerinud maakohtu märgukirjale. Võlgnik esitas 22. mail 2018 taotluse, milles selgitas, et on alates 17. aprillist 2018 vahi all, ning palus pikendada talle antud tähtaega põhjaliku selgituse esitamiseks 30. juunini 2018. Kohus seda 23. mai 2018. a kirjaga ka tegi, rõhutades, et tegemist on viimase tähtajaga, mille järgimata jätmise korral tühistab kohus ümberkujundamiskava viivituseta.
6.Võlgnik esitas 2. juulil 2018 selgituse, mille kohaselt ta ei ole täitnud ümberkujundamiskava ajavahemikus 1. detsembrist 2017 kuni 1. juulini 2018 ning tasumata on jäänud nõudesumma 1741 eurot 73 senti. Võlgniku viibimine vahi all ja muud põhjused ei ole võimaldanud võlgnikul ümberkujundamiskava täielikult täita. Nüüdseks on taastunud võlgniku võimalused sissetulekut teenida ja jätkata maksete tasumist ümberkujundamiskavas ettenähtu kohaselt. Võlgnik lubas tasuda 50% tasumata maksetest ehk 870 eurot 87 senti hiljemalt 5. juulil 2018 ja esitada sellekohase maksekorralduse kohtule. Teise osa tasumata maksetest lubas võlgnik tasuda hiljemalt 31. detsembril 2018. Samuti kinnitab ta, et tasub alates 1. juulist 2018 kõik osamaksed tähtaegselt ning esitab aruanded kohtumääruses märgitud tähtaegadel.
7.Pärnu Maakohus tühistas 10. juuli 2018. a määrusega ümberkujundamiskava ning lõpetas võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse. Maakohus leidis, et võlgniku käitumine annab aluse ümberkujundamiskava tühistada ja võlgade ümberkujundamise menetlus lõpetada. Võlgnik tegi menetluse esimese aasta jooksul kahele võlausaldajale (kohtutäiturid) ümberkujundamiskavas ettenähtud 12 makse asemel kolm, lõpetades maksmise veebruarist 2017. Ühtki põhjendust, miks maksed katkesid, võlgnik ei esitanud. Võlausaldajale I tegi võlgnik makseid suvalistes summades ja kuupäevadel. Võlgnik on maksnud kokkuvõttes kaheksa kuu jooksul isegi rohkem, kui oli ümberkujundamiskavas ette nähtud, kuid puudub igasugune selgitus, mille eest on maksed tehtud. Võlgnik jättis korduvalt esitamata aruande ja vastused kohtu nõuetele või esitas need puudulikult. Võlgnik ei esitanud oma konto täielikku väljavõtet, kuigi kohus nõudis seda juba 6. märtsil 2018 ja on hiljem pikendanud tähtaega veel kahel korral. Seetõttu ei saa hinnata, kas vastab tõele võlgniku väide, et tema varaline seisund ei ole muutunud. Kahtlusi selles tekitab juba iseenesest võlgniku enda 2. juulil 2018 antud kinnitus, et 2(5)
2-16-4891 ajavahemikus 1. detsembrist 2017 kuni 1. juulini 2018 ei olnud ta võimeline ümberkujundamiskava täitma. Põhjendused, nagu „erinevatel põhjustel“ või „viibimine vahi all“, ei ole kas arusaadavad või on tingitud võlgniku enda käitumisest, misläbi ei tohiks saada kahjustatud ümberkujundatavate nõuetega võlausaldajate huvid. Vaatamata oma 2. juuli 2018 selgituses antud lubadusele jättis võlgnik
5.juuliks 2018 esitamata maksekorralduse 870 euro 87 sendi ehk poole võlausaldajale I tekkinud võla tasumise kohta (rääkimata kohtutäituritele võlgnetavast). Seega ei ole mõistlik võlgade ümberkujundamise menetlusega jätkata, ümberkujundamiskava tuleb tühistada ning menetlus võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 36 kohaselt lõpetada. Maakohtul puudus veendumus, et võlgnik suudab ümberkujundamiskava ja seaduse ning kohtu määrusega pandud (aruande)kohustusi täita.
8.Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palus võlgnik maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi maakohtusse võlgade ümberkujundamise menetluse jätkamiseks. Praeguseks on võlgnik saavutanud taas stabiilsuse ja suudab jätkata ümberkujundamiskavaga võetud kohustuste täitmist. Võlgnik on tasunud 2. juulil 2018. a esitatud taotluses märgitud tähtajal (s.o 5. juulil 2018) 870 eurot 87 senti ja tasub ülejäänu vastavalt taotluses märgitule. Kuigi võlgnikul ei olnud võimalik õigel ajal kohtu kirjadele vastata põhjusel, et võlgnikul puuduvad piisavad oskused kasutada arvutit, on ta siiski ümberkujundamiskavas võetud kohustusi täitnud ega ole jätnud nõudeid olulisel määral tasumata (VÕVS § 39 lg 2 p 1).
9.Võlausaldaja I palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja II oma seisukohta määruskaebuse kohta ei esitanud. Võlausaldaja III ei vaielnud määruskaebusele vastu ja on nõus andma võlgnikule uue võimaluse, kui võlgnik esitab tõesed andmed oma sissetulekute kohta. Ühtlasi märkis võlausaldaja III, et võlgnik tasus juulis 2018 vähendatud nõude 405 eurot 6 senti.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
11.Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. novembri 2018. a määrusega võlgniku määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigust reguleerib TsMS § 660. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Samuti sätestab VÕVS § 7 lg 2 esimene lause, et võlgade ümberkujundamise menetluses tehtud kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. VÕVS § 17 lg 4 kohaselt saab määruskaebust esitada avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse, § 23 lg 7 alusel nõuete suuruse kindlaksmääramise või sellest keeldumise määruse, § 26 lg 2 järgi ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise määruse, § 28 lg 6 alusel avalduse läbi vaatamata jätmise määruse ning § 33 lg 6 järgi pankrotiavalduse lahendamise määruse peale. VÕVS ei sätesta õigust esitada määruskaebust määruse peale, millega kohus tühistab ümberkujundamiskava. Eeltoodust tulenevalt puudub võlgnikul kaebeõigus, maakohus on võtnud määruskaebuse valesti menetlusse ja ringkonnakohtul puudub määruskaebuse menetlemiseks seadusest tulenev alus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3(5)
2-16-4891
12.Võlgnik esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu ja maakohtu määrused tühistada ning saata asja tagasi maakohtule võlgade ümberkujundamise menetluse jätkamiseks. Võlgnik palub vastustajalt kassatsiooniastme menetluskuluna välja mõista 360 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt summalt. Kujunenud olukorda on võimalik lahendada jätkuvalt ümberkujundamiskavas esitatud viisil ning võlgniku olukord ei ole halvenenud, võrreldes ümberkujundamiskava kinnitamise ajaga. VÕVS-i seletuskirja kohaselt reguleerib VÕVS § 7 praktikas nt pankroti- ja saneerimismenetluses tekkinud probleeme, mis on tingitud määruste edasikaebamise ja lahendi tühistamisega kaasnevast segadusest, nt kui asi saadetakse tagasi uueks lahendamiseks või kui asi ootab veel lahendamist Riigikohtus, kes jõuab ringkonnakohtust erinevale seisukohale. Seetõttu on lg-s 1 ette nähtud üldine põhimõte, et ümberkujundamiskava kinnitamise määrust tuleb täita viivitamatult, selle kinnitamata jätmist või tühistamist aga alates jõustumisest, st edasikaebetähtaja möödumisest või kaebuse lahendamisest. Maakohus andis loa esitada määruskaebus ümberkujundamiskava tühistanud määruse peale põhjendatult, mitte ekslikult.
13.Võlausaldaja I leidis, et edasiste segaduste vältimiseks tuleb täpsustada kaebeõigust. Võlausaldaja I leidis vastusele lisatud tõenditele tuginedes, et võlgnik ei ole suuteline täitma ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi. Võlausaldaja II leidis, et tal puuduvad alused kaebusele vastu vaielda. Võlausaldaja III ei vaielnud kassatsioonkaebusele vastu. Ta teatas, et võlgnik on tasunud vähendatud nõude summa (405 eurot 6 senti) 2018. a juulis.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause ja § 695 alusel tühistada VÕVS-i ebaõige tõlgendamise tõttu ning asi tuleb saata uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
15.Kassatsiooniastmes lahendatav peamine õiguslik küsimus seisneb selles, kas kehtivatest õigusaktidest tulenevalt on võlgnikul õigus esitada ringkonnakohtule määruskaebus maakohtu määruse peale, millega tühistati ümberkujundamiskava ning lõpetati võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus. Erinevalt ringkonnakohtust vastab kolleegium sellele küsimusele jaatavalt ning põhjendab seda järgmiselt.
16.VÕVS § 5 kohaselt kohaldatakse võlgade ümberkujundamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui VÕVS-ist ei tulene teisiti. VÕVS § 7 lg 2 esimese lause järgi saab võlgade ümberkujundamise menetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. VÕVS § 7 lg 2 esimene lause ei piira kolleegiumi hinnangul edasikaebevõimaluse sätestamist väljaspool VÕVS-i, eelkõige TsMS-is. VÕVS § 7 lg 2 esimene lause ei sätesta, et määruskaebuse esitamine peab olema lubatud just VÕVS-i kohaselt. See erineb nt pankrotiseadusest, mille § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse, kui see on ette nähtud „käesolevas seaduses“, s.o pankrotiseaduses. 4(5)
2-16-4891
17.VÕVS-i alusel tehtavad kohtulahendid tehakse hagita menetluses. TsMS § 660 lg 3 esimese lause kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ümberkujundamiskava tühistamine ja võlgade ümberkujundamise menetlust lõpetav määrus on hagita menetlust lõpetav määrus. Määruskaebusest ringkonnakohtule nähtub, et võlgnik peab praeguses asjas tehtud maakohtu määrust oma õigusi kitsendavaks ja soovib selle tühistamist. Seega on kolleegium kokkuvõttes arvamusel, et võlgnikul on õigus esitada määruskaebus maakohtu määruse peale, millega tühistatakse ümberkujundamiskava ning lõpetatakse võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus.
18.Kolleegium ei pea võimalikuks vastata määruskaebuse sisulistele väidetele ümberkujundamiskava tühistamise ebaõigsuse kohta, kuna ringkonnakohus ei ole kaebeõiguse väidetava puudumise tõttu nende kohta seisukohta kujundanud. Seega ei saa ka rahuldada määruskaebuse taotlust saata asi maakohtule ümberkujundamise menetluse jätkamiseks.
19.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
20.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. Tambet Tampuu
Henn Jõks
Malle Seppik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.