Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud. Esialgne võlausaldaja Mogo OÜ on sõlminud kostjaga XX.XX.XXXX lepingu majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandusvõi kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingud tarbijana võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja TsMS § 438 lg-st 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-66-05, p 24; Riigikohtu määrus nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohus on seisukohal, et lepinguline viivis määraga 0,11% tasumata summast päevas, mis tuleneb kokkulepitud intressist 41,40% aastas, on ebamõistlikult suur ja kostjat oluliselt kahjustav ning seetõttu tühine VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel. Viivis 0,11% päevas

ületab seadusjärgset viivise määra (0,022% päevas) enam kui viiekordselt. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr. Kohtu arvutuste kohaselt, kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee), on seadusjärgne viivis hagis nõutud perioodi 10.10.2018 kuni 02.05.2019 eest 264,56 eurot. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue rahuldamisele summas 6963,19 eurot, millest põhivõlg on 5888,08 eurot, intress 760,55 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis seadusega sätestatud määras 264,56 eurot. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Toimiku materjalide põhjal on hageja menetluskuluks riigilõiv 475 eurot. Hagi rahuldatakse ligikaudu 93% ulatuses. Kohus jätab hageja menetluskuludest 93% kostja kanda ja 7% hageja kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 442 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.