A. S. hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju nõudes
Tsiviilasja hind
25 000 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
31. mai 2019
Menetlusosalised
Hageja:
A. S. (ik xxxxxxxxxxxx; elukoht xxx xx-xx, xxx)
Hageja esindaja:
vandeadvokaat Robert Sprengk (epost xxx)
Kostja:
Eesti Vabariik (Viru Vangla kaudu, e-post xxx)
Kostja esindaja:
Agu Rillo (volikirja alusel)
RESOLUTSIOON
1.Jätta A. S. hagi Eesti Vabariigi vastu mittevaralise kahju 25 000 euro hüvitamise nõudes rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta riigi õigusabi tasu ja õigusabikulud Eesti Vabariigi kanda. Eesti Vabariigil (Viru Vangla) kaudu hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.A. S. kandis karistust Viru Vanglas alates 03.07.2008 kuni 02.11.2018. a.
2.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kohtul mõista kostjalt välja tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju 25 000 eurot. Hagi asjaolude kohaselt on hageja alumisel lõualuul on ainult üks purihammas. Hageja ei saa seetõttu toitu närida, on näljas ning kannatab sellest tulenevalt psüühilist stressi. Toidu söömise vajaduse tõttu on hageja vähemalt mingilgi määral sunnitud toitu närima ja see on hammaste puudumise tõttu valus. Hageja on 29.12.2017 pöördunud Viru Vangla poole alumise hambaproteesi saamiseks, kuid kostja vastas 24.01.2018 vastusega sellele eitavalt tuues põhjuseks, et kinnipeetavatele paigaldatakse ainult totaalproteese, kuid hagejal see vajadus puudub. Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 punktide 1269-1282 kohaselt kuulub vanglas osutavate hambaraviteenuste hulka proteeside paigaldamine ja seda ka osalise proteesina ja ühe hamba kaupa. Seega kostja väide ainult totaalproteeside paigaldamise kohta ei ole õige. Hageja ja kostja vahel oli tervishoiuteenuse osutamise leping VÕS § 758 lg 1 mõttes. Kostja poolt osutatud tervishoiuteenus ei vastanud VÕS § 762 ette nähtud arstiteaduse üldisele tasemele. Kostja ei ole osutanud hagejale piisavat ja asjakohast ravi. Hagejal puuduvad alumised purihambad (peale ühe) ja hagejale on vaja paigaldada nende asendamiseks protees. Hambaproteesi paigaldamata jätmise tõttu on hageja olnud näljas, kannatanud ilma proteesita närimise tõttu valu. Kui kostja oleks koheselt osutanud hagejale õiget ravi ja paigaldanud proteesi, siis poleks hageja nälga ega valu tundnud. Pidevas näljas olemine ja valu kannatamine mõjusid hageja psüühikale ning on tekitanud hagejale jäädava terviserikke psüühikahäire näol. Kostjapoolne raviteenuse osutamine ei vastanud arstiteaduse üldisele tasemele ning seda ei osutatud tavaliselt oodatava hoolega. Hagejale ei osutatud kvaliteetset ravi. Kostja on põhjustanud sellega hagejale nii füüsilist kui hingelist valu ning kannatusi. Hageja on seisukohal, et kostja on kohustatud seetõttu hüvitama hagejale põhjustatud mittevaralise kahju, mille minimaalseks suuruseks hindab hageja 25 000 eurot ja palub kohtul see kostjalt välja mõista. Hageja on seisukohal, et mittevaralist kahju ei ole võimalik rahas kunagi täies ulatuses hüvitada.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ei nõustu kostja hageja väitega, et hagejale on jäetud raviteenus osutamata. Hagejale on vanglas osutatud pidevat ja asjakohast tervishoiuteenust. Hageja on hagis viidanud Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 „"Vangistusseaduse" alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ punkidele 1269-1282, väites, et määruse kohaselt kuulub vanglas osutavate hambaraviteenuste hulka proteeside paigaldamine ja seda ka osalise proteesina ja ühe hamba kaupa. Kostja juhib aga hageja tähelepanu viidatud määruse § 3 lõike 2, mille kohaselt „Tervishoiuteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse otsustab vangla [---] tervishoiutöötaja. Tervishoiutöötaja valib tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest.“ Seega tuleb hagejal tõendada, et vangla meditsiiniosakonna otsus hagejale uusi proteese teha oli meditsiinilisest aspektist vale. Kostja on seega seisukohal, et hageja ei ole hagis esitanud tõendeid ühegi hagi aluseks oleva asjaolu kohta – hageja ei ole tõendanud, et vangla tervishoiuteenus ei vastaks üldisele tasemele, samuti, et tervishoiuteenuse osutaja väidetav rikkumine oleks süüline.
Vaidluse on põhjustanud hambaproteeside tegemise nõue. Seega tuleb käesoleval juhul paratamatult vaadata, milline oleks hageja positsioon väljaspool vanglat – kuidas hinnatakse riigi üldises tervishoiusüsteemis hageja proteeside vajadust ning kas hagejaga võrreldavale isikule tehtaks hageja soovitavad proteesid riigipoolse rahastusega. Teiseks ei saa jätta kõrvale ajalist aspekti. Hageja heitis vanglale ette, et talle ei valmistatud proteese peale tema 29.12.2017. a taotluse esitamist. Kui hüpoteetiliselt eeldadagi, et hageja oleks olnud isik, kellel oleks olnud õigus riigi kulul proteeside saamiseks, tuleks arvestada üldteadaoleva asjaoluga, et plaaniline tervishoiuteenuse osutamine toimub ravijärjekorra alusel. Hageja ei ole ka väitnud ega tõendanud, et tema proteesivajadus oleks olnud kuidagi erakorraline, hageja tervises ei ole olnud ka vahetult taotluse esitamisele eelnevalt selliseid märke, mis viitaksid tervise halvenemisele. Kuna plaanilist ravi teostatakse järjekorra alusel, oleks hageja pidanud tõendama (peale seda, kui ta on tõendanud enda õigust tasuta proteesidele), et taotluse esitamisest kuni hageja vabanemiseni 02.11.2018 möödunud aeg oleks olnud ebamõistlikult pikk. Hageja ei ole seda teinud. KOHTUISTUNG 31.05.2019
4.Kohtuistungil hageja ja tema esindaja toetasid hagi. Hageja esindaja selgitas, et kostja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks kostja proteese paigaldada ei soovinud. Hageja on seisukohal, et purihammaste puudumine teeb sisuliselt närimise võimatuks ning närimine ja neelamine nõ ilma hammasteta põhjustab valu. Valu ja näljatunne põhjustavad psüühilisi häireid. Kostja esindaja hagi ei tunnistanud, selgitades, et hageja ei ole tõendanud, et reaalne kahju on tekkinud. Ainuüksi ravi osutamata jätmine ei tähenda seda, et kahju tuleks hüvitada, selleks peab kahju ikkagi olema tekkinud. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajana ära A. K., kelle ütluste kohaselt töötab ta vanglas ning hageja on tema juures ravil olnud aastatel 2017 kuni 2018. Ta on hagejale täidiseid pannud. Hagejal on all puudu 5 hammast ja üleval 7 hammast. Hageja on 2010 saanud ülemised proteesid, kuid ta pole neid kordagi hagejal suus näinud. Hageja ei ole nende poole taotlusega pöördunud. Tavaliselt on nii, et patsient ütleb, et soovib proteese ja õde paneb selle kaustikusse kirja. See nimekiri läheb järjekorra alusel medosakonna juhataja kätte. Proteeside saamist ei
otsusta hambaarst. Peab olema puudu teatud hulk hambaid. Kui ta tööle tuli, öeldi, et puudu peab olema 50 % hammastest. All reas peab olema 14 hammast, hagejal puudu olevad 5 hammast on vähem kui 50 %. Tarkusehambaid ei loeta, inimesel peaks olema suus 28 hammast. Hageja tema ega dr Tuisu poole sooviga proteese saada pöördunud ei ole. Purihammaste puudumine takistab mälumist ja lõikehammaste puudumine hammustamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab , et hagi on põhjendamatu ja kuulub rahuldamata jätmisele.
6.Hageja nõuab tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva mittevaralise kahju summas 25 000 eurot hüvitamist. Hageja väitel tekkis tal mittevaraline kahju seetõttu, et kostja keeldus raviteenust osutamast (VÕS § 770 lg 1). Kostja keeldus hagejale alumiste purihammaste proteeside valmistamisest ja paigaldamisest. Hageja on seisukohal, et kui talle oleks õigeaegselt arstiabi osutatud, ei oleks hageja pidanud taluma valu ja hingelisi kannatusi.
7.Kostja hagi ei tunnista, leides, et hagi, sh kostja süü tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisel, ei ole tõendatud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole esitanud tõendeid ühegi hagi aluseks oleva asjaolu kohta – hageja ei ole tõendanud, et vangla tervishoiuteenus ei vastaks üldisele tasemele, samuti, et tervishoiuteenuse osutaja väidetav rikkumine oleks süüline.
8.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et:
1) hageja viibis alates 03.07.2008 kuni 02.11.2018 kinnipeetavana Viru Vanglas ja tema puhul kohaldub Vangistusseaduse 49 lg 1, so kostjal oli kohustus osutada hagejale tervishoiuteenust, sh hambaraviteenust (VÕS § 758 lg 1). 2) Hagejale on 29.12.2017 pöördunud taotlusega kostja poole sooviga, et talle valmistatakse ja paigaldatakse alumised hambaproteesid, põhjusel, et tal on alalõuas vähe hambaid ja on raskusi söömisel. 3) Kostja vastas 24.01.2018 hageja taotlusele, et kinnipeetavatele paigaldatakse ainult totaalproteese. Hambaravikaardi andmetel hagejal totaalproteeside vajadus puudub.
9.Tervishoiuteenus on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 järgi tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Vangistuseaduse (VangS) § 49 lg 1 ja (TTKS) § 1 lg 21 kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, arvestades vangistusseadusest tulenevaid erisusi.
10.Üldjuhul osutatakse isikule tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel. Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 järgi üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest, sh hõlmab tervishoiuteenuse osutamine ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse VÕS § 759
järgi mh sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele.
11.Kuna Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 „"Vangistusseaduse" alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ punkidele 1269-1282 kohaselt kuulub vanglas osutavate hambaraviteenuste hulka proteeside paigaldamine ja seda ka osalise proteesina ja ühe hamba kaupa, on kostja viidates ainuüksi asjaolule, et kinnipeetavatele paigaldatakse ainult totaalproteese, keeldunud hagejale põhjendamatult alumistele lõualuudele vajalike proteeside paigaldamisest. Kostja 24.01.2018 vastuses puuduvad viited raha otstarbeka kasutamise põhimõttele ning sellele, et hagejal puudub meditsiinilisest aspektist lähtuvalt vajadus osaliste proteeside järele.
Kohus leiab, et tervishoiuteenuse osutamise raames 24.01.2018 vastuses viidatud põhjusel võib lugeda tervishoiuteenuse osutamise eesmärgist tulenevalt sellest lepingust tuleneva kohustuse rikkumiseks. Samas toob kohustuste rikkumine endaga kaasa tervishoiuteenuse osutaja varalise vastutuse üksnes juhul, kui selle tagajärjel tekib patsiendile kahju.
12.Kuna vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole hagejat hambaproteeside valmistamiseks järjekorda pannud, on kostja väide, et hageja oleks pidanud tõendama, et taotluse esitamisest kuni hageja vabanemiseni 02.11.2018 möödunud aeg on olnud ebamõistlikult pikk, asjakohatu.
13.Hüvitamisele kuuluv kahju võib VÕS § 128 lg 1 järgi olla varaline või mittevaraline, millest viimane hõlmab VÕS § 128 lg 5 järgi eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma.
14.VÕS § 134 lg 1 järgi võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.
15.Tervishoiuteenuse osutaja vastutab VÕS § 770 lg 1 järgi üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest. Kui tervishoiuteenuse osutaja rikkumine seisneb raviveas, tähendab see eelkõige seda, et tervishoiuteenuse osutaja hooletult või tahtlikult jättis õigeaegselt ravi määramata. Seejuures tuleb kerge hooletuse puhul hüvitada VÕS § 127 lg 3 järgi üksnes kahju, mida kahju tekitaja nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal.
16.Hageja väitel tekkis tal mittevaraline kahju seetõttu, et kostja keeldus talle 24.01.2018 alumise hambaproteesi valmistamisest ja paigaldamisest, mistõttu hageja pidi kannatama nälga ja valu. Pidevas näljas olemine ja valu kannatamine mõjusid hageja psüühikale ning on tekitanud hagejale jäädava terviserikke psüühikahäire näol. Seda oleks saanud ära hoida, kui kostja oleks
õigeaegselt raviteenust osutanud.
17.Tervisehoiuteenuse osutamisest tekkinud kahju korral peab kahjustatud isik tõendama neid asjaolusid, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
18.Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit talle väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju kohta. Kohus möönab, et söömine puuduvate purihammasteta võib olla raskendatud ja isegi valulik, kuid see, et näljatunne ja valu söömisel tekitaksid püsivaid terviserikkeid psüühikahäirete näol, ei ole üldiselt teadaolev fakt, mis ei vajaks tõendamist. Püsivat psüühikahäiret saab diagnoosida siiski vastava ala spetsialist (psühhiaater). Asjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid, et kostjapoolne hageja proteeside taotluse rahuldamata jätmine, tekitas hagejale püsiva tervisekahjustuse psüühikahäire näol. Seega ei ole hageja tõendanud väidetava mittevaralise kahju olemasolu.
19.Kohus ei välista, et puuduvate puruhammaste võib hagejale tekitada söömisel (närimisel) raskusi ja ta võib seoses sellega ebamugavust ning valu tunda, kuid asjas puuduvad tõendid, mis annaksid seda olukorda ei saa lugeda raviveaks TTKS § 2 lg 1 mõttes.
20.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja kui tervishoiuteenuse osutaja ravivea ja endal väidetava kahju tekkimise vahelist põhjuslikku seost.
21.Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida, et hageja poolt taotletav mittevaralise kahju hüvitis summas 25 000 eurot ei ole kooskõlas Eesti ühiskonna üldise heaolu tasemega ning võrreldav sarnastel asjaoludel võrreldavate juhtumitega.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
22.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (lg 4).
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
24.Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 kohaselt riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamiselt. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagis.
25.Viru Maakohtu 22.08.2018.a määrusega anti hagejale riigi õigusabi riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. Kuna hagejale on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, jäävad riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud määratakse kindlaks eraldi määrusega.
26.Eesti Vabariigil (Viru Vangla) kaudu hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
/ allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.