Kohtla-Järve linn, Endla tn 10 korteriühistu hagi K P vastu võla 1 264, 67 euro ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
1 356, 43 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
Kohtla-Järve linn, Endla tn 10 korteriühistu (registrikood 80050070, aadress: Endla tn 10, Kohtla-Järve)
Hageja esindaja:
Vandeadvokaat R G (xxx e-post: xxx) K P (isikukood xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
A P (isikukood xxx, elukoht: xxx, epost: xxx) E C (volikirja alusel, e-post: xxx)
Kostja seaduslik esindaja:
Kostja lepinguline esindaja:
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista K Plt Kohtla-Järve linn, Endla tn 10 korteriühistu kasuks võlg 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot 33 senti (millest põhivõlg on 640,48 eurot ja 4,85 eurot seisuga 31.08.2018. a sissenõutavaks muutunud viivis)
3.Välja mõista K Plt Kohtla-Järve linn, Endla tn 10 korteriühistu kasuks viivis põhinõudelt (640,48 eurolt) alates 01.09.2018. a võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
4.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale Kohtla-Järve linnas Endla tn 10 korterelamus korter nr xxx. Korteriomanike poolt on asutatud korteriühistu Endla tn 10, mille eesmärk on elamu ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine ning sellega seoses ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, sh ühistu liikmetele teenuste osutamine. K Pl on tekkinud võlg perioodil 30.09.2018. a kuni 31.08.2018. a teenuste ja majapidamiskulude eest. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arveid, milles on toodud korteriomanikule osutatud teenused ning omanikul tasumisele kuuluvad summad. Seisuga 31.08.2018. a on kostja põhivõlg hageja ees 1 257,03 eurot ning viivisevõlg 7,64 eurot. Hageja juhatuse liige on korduvalt püüdnud suhelda kostja vanemate ja vanavanematega võlgnevuse osas, andnud võla tasumiseks täiendavaid tähtaegu ning edastanud meeldetuletusi, kuid sellele vaatamata tasub kostja arveid ebaregulaarselt ja väiksemates summades kui esitatud arved.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 1 257,03 eurot, seisuga 31.08.2018. a sissenõutavaks muutunud viivise 7,64 eurot. Viivis põhinõudelt alates 01.09.2018. a võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
3.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot ning õigusabikulu 570 eurot.
4.Kostja lepinguline esindaja vastuse kohaselt on nõue tõendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kostja esindaja leiab, et hagile lisatud arved ei saa olla asjakohasteks tõenditeks. Kostja ei välista asja lahendamist kompromissiga.
5.Kostja esindaja esitas kohtule täiendavad tõendid, millest nähtub, et arved 2018. a juuni kuni september 2018. a (4 arvet) 567,60 eurot on tasutud. Kostja jääb varasemalt esitatud vastuväite juurde ja leiab et nõue ei ole tõendatud. Üldkoosoleku otsused ei ole TsMS mõistes tõendid, puuduvad allkirjad ja osalenute nimekiri. Esitatud arvetel nähtub, et prügiteenuse arvestamise aluseks on 3 isikut, mis ei ole õige ja puudub otsus, mille alusel saaks selliselt selle teenuse eest nõuet esitada. Teede remondi osas puudub üldkoosoleku otsus. Kostja on seisukohal, et arvetelt 170931 kuni 180431 tuleks maha võtta haldus, remondifond, prügi 2 isiku osas summas 218, 45 eurot.
6.Kostja esitas maksekorraldused, millest nähtub, et arved nr 180531, 180631, 180731 ja 180831 on tasutud hagejale xxx OÜ poolt. Kostja esindaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskulud antud tsiviilasjas 780 eurot.
28.03.2019. A KOHTUISTUNG
7.Hageja esindaja selgitas, et lõplikuks nõudeks jääb põhivõlgnevus summas 1 257,03 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 7,64 eurot. Võlgnevuse perioodiks on oktoober 2017. a kuni august 2018. a. Võlasumma on märgitud arvele 180831, so. põhinõue 1 257,03 eurot. Alates 2018. a maikuust elab korteris üürnik, kes tasub jooksvad arved, võlgnevus kogunes kuni maikuuni. Arvel nr 180531 on põhinõue 1 235,38 eurot. See on praktiliselt see nõue mida hageja esitas oma hagis. Arvestatud on viivised mille tõttu summa natuke suurenes. Kõik teenused ja tariifid on hageja poolt tõendatud, esitatud on kõik arvestused. Hageja leiab, et nõue on põhjendatud ja tõendatud, kompromissina näeb hageja võimaluse tasuda võlgnevus ja menetluskulud osade kaupa.
8.Kostja esindaja ei nõustu hageja nõudega. Kostja esitas maksekorraldused, millest on näha et osad arved on tasunud üürnik, märgitud on, mille eest on tasutud. Kostja on tasunud enamiku nõudest, seega tuleb tasutud arved nõudest maha arvata. Kostja vaidleb prügi, majahalduse ja remondifondi tasule vastu, nendel nõuetel puudub alus. Korter on hetkel müügis, kui ostja leitakse, siis maksab ostja selle võlgnevuse. Kostja on nõus sõlmima kompromissi, kui võtta põhisummast maha 567,60 eurot.
9.Kohus määras, tähtaja pooltele kompromissi sõlmiseks, kui pooled ei sõlmi kompromissi, siis kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
11.Hageja tugineb asjaolule, et kostja korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine hageja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. K P on xxx korteri omanik (tl 18).
8.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 65 sätestab, et korteriomanditele, mis on 15.01.2018. a seaduse jõustumisel kantud kinnistusraamatusse, kohaldatakse nimetatud seaduses korteriomandi kohta sätestatut.
9.KrtS § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 kohaselt korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
10.Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2).
11.KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.
12.KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest.
13.Arvestades võlgnevuse kujunemise aega, on hagi põhjendatud ka kehtetu korteriühistuseaduse § 13 lg 4 ja § 15-1 lg 1 ning kehtetu korteriomandiseaduse § 13 lg 1.
14.Kostja esitas vastuväite nõude osas. Kostja esitas kohtule maksekorralduse, millest nähtub, et arved on tasutud summas 567,60 eurot.
15.Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatust pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse.
16.Tulenevalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
17.Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu poolt esitatud arved nr 170931, 171031, 171231, 180131, 180231, 180331, 180431, 180531, 180631, 180731, 180831 (tl 2030) Korteriühistu üldkoosolekute protokollid (tl 61-65, 191-202). Elamu kulude jaotuse ajalugu, korterite kulude alajaotuse, xxx arved, xxx arved, xxx AS arved, xxx OÜ arved, xxxAS arved (tl 79- 169).
18.Arvete kohaselt on september 2017. a – august 2018. a ajavahemiku eest võlg 1 257,03 eurot.
19.Kohus selgitab, et kohus arvestab kostja võlgnevuse perioodil november 2017. a kuni august 2018. a hageja poolt esitatud arvete alusel järgmiselt:
Teenuse kasutamise kuu ja arve nr
Arve summa (eurot)
võlgnevus
Detsember 171231 Jaanuar 180131
190,03 179, 83
0,00 90,03
Tasuda iga kuu
kuupäevaks (2018) 190,03 269,86
Tasutud
100,00 0,00
Veebruar 180231 Märts 180331 Aprill 180431 Mai 180531 Juuni 180631 Juuli 180731 August 180831
193,22 140,89 136,51 135,52 129,36 166,61 136,11
269,86 363,08 503,97 640,48 640,48 640,48 640,48
463,08 503,97 640,48 776,00 769,84 807,09 776,59
100,00 0,00 0,00 135,52 129,36 166,61 136,11
Hagile on lisatud arved 170931 ja 171031. Arve nr 170931 on teenuste periood 2017. aasta september ja 171031 oktoobri kuu. Nimetatud arved on esitatud G M (eelmine korteromanik). Hageja poolt esitatud kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt on kostja alates 25.10.2017. a korteriomanikuks (tl 18). Seega ei saanud kostja kasutada eelpool nimetatud kuudel teenuseid. Kostja tõendas, et ta on osaliselt kohustused hageja ees täitnud (tl 177-180). Kostjale on esitatud arveid summas 1 408, 08 eurot, kostja on tasunud arveid summas 767,60 eurot. Eeltoodud alusel leiab kohus, et kostja võlgnevuse perioodil november 2017. a kuni 31.08.2018. a moodustab 640,48 eurot.
20.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
21.Hagiavalduse kohaselt on seisuga 31.08.2018. a sissenõutavaks muutunud viivis 7,64 eurot.
22.TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõuatavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni.
23.Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidid ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist.
24.Kuna kohus vähendab võlgnevuse suurust, loeb kohus põhjendatud viivise summaks 4,85 eurot.
25.Kuna kostja ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista vastavalt esitatud arvetele summas 4,85 eurot ning alates 01.09 2019. a kuni põhinõude ( 640,48) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
26.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
Menetluskulude jaotus
27.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esindaja menetluskulud moodustasid summas 770 eurot ja kostja esindaja menetluskulud summas 780 eurot. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.