2-19-100105/6 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-19-100105 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja P OÜ rentis kostja D V’ile sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx perioodiks 21.11.2017 kuni 21.12.2017. Rendilepingu tingimuste kohaselt tohtis sõidukit juhtida üksnes rentnik D V (p 1.5). Eeltoodule vaatamata ning rendileandja kirjaliku nõusolekuta andis kostja I sõiduki juhtimise üle kolmandale isikule, kes põhjustas 09.12.2018 liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetuse põhjustaja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Hagejal oli kaskokindlustus, kuid kindlustusandja keeldus tekkinud kahju hüvitamast, kuna kindlustuslepingu tingimused nägid ette liiklusõnnetuse fikseerimise sündmuskohal ja politsei teavitamise. Samasugused nõuded liiklusõnnetuse sündmuskohal käitumiseks sätestavad ka liiklusseaduse § 169 ning hageja ja kostja vahel sõlmitud rendileping. Kuna kindlustusandja kahju ei hüvitanud, siis on kogu kahju jäänud seni hageja kanda. Liiklusõnnetuse põhjustaja F T allkirjastas hagejaga võlatunnistuse kahju hüvitamiseks summas 8500 eurot. D V’iga on peetud läbirääkimisi, kuid kirjalikku kokkulepet ta sõlminud ei ole. F T on hüvitanud 1200 eurot. Hageja palub 1. rahuldada hagi; 2. mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 7294,94 eurot; 3. mõista kostjalt solidaarselt välja viivised alates hagi kohtu menetlusse võtmisest kuni nõude täitmiseni seadusjärgses määras (hagiavalduse esitamise aja seisuga 1,60 eurot päevas); 4. menetluskulud jätta kostja kanda.

2-19-100105 Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib menetluskulude jätmist kostjate kanda, kuid ei ole eraldiseisvalt välja toonud, millised on hageja menetluskulud ega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Hagiavaldusest nähtub vaid, millises ulatuses kulusid on hageja kandnud seoses riigilõivu tasumisega. Kohus on 02.04.2019.a menetlusse võtmise määruses kohustanud hagejat esitama enda menetluskulude nimekiri ning selle aluseks olevad tõendid kohtule 20 päeva jooksul nimetatud määruse kättesaamisest, kuid hageja nimekirja esitanud ei ole. Hageja esindaja sai menetlusse võtmise määruse kätte 05.04.2019.a. Kuivõrd hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ega kulude nimekirja kohtule esitanud ei ole, määrab kohus tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 475 eurot. Kohus peab hageja kulutusi riigilõivule summas 475 eurot põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud summas 475 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.