viivis põhivõlalt 24.04.–17.06.2019 eest 3,19 eurot;
2.3.viivis tasumata põhivõlalt 0,05% päevas alates 18.06.2019 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta hagi rahuldamata põhivõla 27 eurot, viivise 16,03 eurot ning 27 euro suuruselt põhivõlalt TsMS § 367 alusel nõutava viivise osas.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta menetluskuludest 82% Marko Järva kanda ja 18% Elisa Teleteenused AS kanda.
7.Välja mõista Marko Järvalt menetluskulu 143,50 eurot Elisa Teleteenused AS kasuks.
8.Marko Järval tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Elisa Teleteenused AS-le käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on Elisa Teleteenused AS (hageja) hagi Marko Järva (kostja) vastu põhivõla 142,99 eurot, viivise 94,64 eurot ja alates 24.04.2019 lisanduva viivise 0,05% päevas põhivõlalt väljamõistmiseks. Hageja esitas 21.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võla väljamõistmiseks. Kohtunikuabi lõpetas 28.03.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 23.04.2019 hagiavalduse ja 26.04.2019 täienduse kohaselt sõlmisid pooled XX.XX.XXXX lepingu nr XXX, mille alusel osutas hageja kostjale teenust Starman ZUUM: L-ZUUMtv + S-ZUUMnet ning andis rendile teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Hageja on endale võetud kohustused täitnud. Kostja ei ole selle eest hagejale nõuetekohaselt tasunud. 30.06.–30.11.2015 maksetähtajaga arvetest tulenev põhivõlg koosneb järgmisest: kostjale osutatud teenused (sh hinnakirja alusel teenuse piiramise tasu 12 eurot ja võlahaldustasu 3*5 eurot); seadmete rendihind; tagastamata seadmete hind. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt alates arvete maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni 23.04.2019 üldtingimuste p 10.1 järgi 0,05% päevas.
2.Kostja sai hagiavalduse, menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude kätte posti teel allkirja vastu 27.05.2019. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Seega oli viimane päev vastamiseks 10.06.2019. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kostja ei ole tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati 2/4
kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
4.Hagi ei ole õiguslikult põhjendatud põhivõlas sisalduva teenuse piiramise tasu 12 eurot ja võlahaldustasu kokku 15 eurot (3*5 eurot) ning neilt nõutava viivise osas.
5.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh tüüptingimuste tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Pooltevaheline leping on sõlmitutud tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste ja hinnakirja näol tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagiavalduse täienduse kohaselt piiras hageja kostjale võla tõttu teenuse osutamist, mille eest tuli tasuda hinnakirja alusel 12 eurot, ning rakendas võla tasumisega viivitamise tõttu kolmel korral kaabelteenuste teenustasude hinnakirjast tulenevat võlahaldustasu 5 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimused näevad tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi ning tarbijalt on võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Võla tõttu teenuse piiramise tasu ja võlahaldustasu puhul on sisuliselt tegemist ebamõistlikult suure leppetrahviga. Kohtule esitatust ei nähtu, et need oleksid seotud hageja tegelike kuludega, samuti on hagejal õigus nõuda üldtingimuste p 10.1 järgi viivist 0,05% tasumata summalt päevas. Kohus on seisukohal, et hinnakirjad teenuse piiramise tasu ja võlahaldustasu osas on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühised. Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg 27 euro ulatuses (võla tõttu teenuse piiramise eest 12 eurot ja võlahaldustasu kokku 3*5 eurot). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 115,99 eurot (142,99-27).
6.Eelmisest punktist tulenevalt on ka hageja viivisenõue osaliselt põhjendamatu. Kuna kohus peab teenuse piiramise tasu 12 eurot (arvel nr XXX) ja võlahaldustasu 3*5 eurot (arvetel nr XXX, XXX ja XXX) põhjendamatuks, on põhjendamatu nõuda sellelt ka viivist.
3/4
Hageja 23.04.2019 seisuga esitatud viivisenõue tuleb jätta rahuldamata 16,03 euro ulatuses (3,48 eurot (0,05% päevas 5 eurolt 1393 päeva eest) + 3,41 eurot (0,05% päevas 5 eurolt 1362 päeva eest) + arvelt nr XXX arvestatud viivis 9,14 eurot) ja rahuldada 78,61 euro ulatuses (94,64 – 16,03). TsMS § 367 alusel esitatud viivisenõue tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja nõuab viivist 27 eurolt. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis perioodi 24.04.–17.06.2019 eest 3,19 eurot (115,99 eurolt 0,05% päevas 55 päeva eest) ning tasumata põhivõlalt 0,05% päevas alates 18.06.2019 kuni põhivõla tasumiseni.
7.TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust (hagihind 263,73 eurot, hagihind nõude rahuldamise ulatusest lähtudes 215,77 eurot) arvestades tuleb jätta menetluskuludest 82% kostja kanda ja 18% hageja kanda.
8.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu 240 eurot (2 t, 120 eurot / t, käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 175 euro ulatuses – riigilõiv 75 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 100 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sellest 143,50 eurot (82% 75 eurost ja 100 eurost). TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.