Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.06.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-17081
Tsiviilasi
A L hagi Tallinna Vangla tekitava tegevuse keelamise nõudes
Hagihind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A L (isikukood XXX) Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Leino Biin (e-post [email protected]) Kostja: Tallinna Vangla (reg. kood 70001113) Kostja lepinguline esindaja: (e-post [email protected])
Kohtuistung
vastu
Irene
kahju
Iskül
08.05.2019
Resolutsioon
kirjalikus
kui kaebuse
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
Hagiavalduse kohaselt kannab hageja vabaduskaotuslikku karistust Tallinna Vanglas. Hagejale on enne karistuse kandmisele asumist ordineeritud ravim Lyrica või Pragiola, mille toimeaine on pregabaliin. Pregabaliin on retseptiravim, mis ei ole kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Vangla keeldub hagejale väljastamast ravimist Lyrica või Pragiola ja on selle asendanud narkootilist toimeainet sisaldava ravimiga Tramadool (Tramadol, Tramadolum), mis on tsentraalse toimega kaasaegne narkootiliste ainete rühma kuuluv valuvaigisti. Tallinna Vangla kasutab tervishoiuteenuse osutamisel igasuguse mõistliku põhjenduseta ja meditsiiniliste näidustusteta hageja valu leevendamiseks narkootilist toimeainet sisaldavat ravimit ja seda olukorras, kus narkootilist toimeainet mittesisaldavad ravimid on olemas ja need on arstide poolt patsiendile ordineeritud. Hageja on seisukohal, et ta on saanud Tallinna Vanglas nõuetele mittevastavat tervishoiuteenust, sest narkootilist toimeainet sisaldav ravim võib rikkuda pideval tarvitamisel hageja tervist või tekitada sõltuvusprobleeme. Hageja palub keelata Tallinna Vanglal kasutada A L valuraviks narkootilist toimeainet sisaldavat ravimit tramadool ja kohustada Tallinna Vanglat kasutama hageja valuraviks ordineeritud ravimit toimeainega pregabaliin.
Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt saabus hageja Tallinna Vanglasse 23.08.2018. Hageja tervisekaardilt nähtub, et saabumisel on ta meditsiiniõele avaldanud, et tarvitab ravimitest pregabaliini. Hagejale selgitati, et Tallinna Vanglas sellist ravimit ei ole ja see asendatakse ravimiga Gabagamma. Samast tervisekaardi kandest nähtub, et „Isik ei soovi Gabagammat, kaupleb välja Tramadoli, selgitatud ravimite saamise korda“. 31.08.2018 on hageja viibinud arst vastuvõtul, kus on talle määratud ravim Tramadol 50 mg kaks korda päevas kokku kümme päeva. Samast kandest nähtub, et hageja on ise soovinud koheselt Tramadoli saada ja on seda pidevalt ka vabaduses kasutanud. 19.09.2018 on hagejale määratud valuravi 30 päevaks Diclopram. Samast tervisekaardi 19.09.2018 kandest nähtub mh, et „Aastaid kasutanud tramadoli“. 21.09.2018 keeldus hageja talle määratud ravimist Diclopram ning ravi lõpetati. 26.10.2018 on hageja uuesti viibinud arsti vastuvõtul ja talle on määratud ravim Tramadol kuni karistusaja lõpuni. Vanglale kui tervishoiutöötajale on antud kaalutlusõiguse tervishoiuteenuse osutamiseks, sh ka õigus valida ravimit. Vanglas ravitakse haigestunud kinnipeetavat vanglateenistuse võimaluse piires. Vanglal tuleb isikule tagada nõuetekohane ravi, vajalikud meditsiiniseadmed ja hooldus, kuid vanglal puudub kohustus võimaldada konkreetseid esemeid ja ravi, mida patsient nõuab või subjektiivsel hinnangul parimaks peab. Vangla arst näidustab patsiendile ravi, selleks vajalikud seadmed ja medikamendid vastavalt isiku terviseseisundile, arvestades seejuures ka vangla võimekust ning kinnipidamisasutusele pandud kohustusi siseriiklikus õiguses. Patsiendil puudub subjektiivne õigus hindamaks, milline ravi on talle asjakohane ja vajalik, nimetatud osas on volitused antud tervishoiuteenuse osutajale, kes lähtuvalt töökogemusest ja saadud väljaõppest on pädev otsused ravi näidustuse osas tegema. Seega ei ole hagejal õigus nõuda endale meelepärast ravimit pregabaliin. Ravim pregabaliin ei kuulu alates 2018 algusest Tallinna Vanglas kasutatavate ravimite nomenklatuuri, millest tulenevalt ei ole vanglal võimalik hagejale nimetatud ravimit ka väljastada. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle, et hagiavalduse esitamise ajal ei võimaldanud kostja hagejale hageja nõudel valuraviks mõeldud ravimit toimeainega pregabaliin (t.l. 6-32, 53-56). Vaidlust ei ole, et menetluse kestel on kostja hakanud väljastama hagejale ravimit toimeainega pregabaliin, mistõttu kostja ei kasuta enam hageja valuraviks narkootilist toimeainet sisaldavat ravimit Tramadol (t.l. 115-115p).
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 kohaselt kohustub tervishoiuteenuse osutamise lepinguga üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse VÕS § 759 järgi mh sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele. VÕS § 762 järgi peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Riigikohus on asunud seisukohale, et tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (vt Riigikohtu erikogu 07.04.2011 määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9). Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) alusel. VangS § 52 lg-st 1 tulevalt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. VangS § 52 lg 2 järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Tervishoiuteenus on TTKS § 2 lg 1 järgi tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. TTKS § 1 lg 21 järgi kohaldatakse seda seadust tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates koos vangistusseadusest tulenevate erisustega. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003 määruse nr 330 „”Vangistusseaduse” alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord” § 3 lg 2 kohaselt otsustab tervishoiuteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse vangla või arestimaja volitatud tervishoiutöötaja. Tervishoiutöötaja valib tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on rikkunud kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuna pooled ei vaidle, et kostja võimaldab hagejale ravimit toimeainega pregabaliin ning ei kasuta hageja valuraviks narkootilist toimeainet sisaldavat ravimit Tramadol, siis ei ole põhjendatud arvata, et kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud tervishoiuteenuselepingut, mille kohaselt hageja väidetel tuleb keelata kasutada hageja valuraviks narkootilist toimeainet sisaldavat ravimit tramadool ja kohustada kasutama ravimit toimeainega pregabaliin. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutab hageja valuraviks narkootilist toimeainet sisaldavat ravimit tramadool ning hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kostja ei kasuta hageja valuraviks ravimit toimeainega pregabaliin. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud hageja nõue, et kohustada kostjat hagejat ravima teistsuguse ravimiga, sest vaidlust ei ole, et kostja võimaldab hagejale ravimit, mida hageja on hagiavalduses nõudnud. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kostja on teatanud, et tal menetluskulud puuduvad, siis märgib kohus kohtuotsuse resolutsioonis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi, menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 järgi kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Harju Maakohtu 22.11.2018 kohtumäärusega rahuldas kohus A L taotluse riigi õigusabi saamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Harju Maakohtu 22.11.2018 kohtumäärusega käesolevas asjas on kohus rahuldanud hageja taotluse menetlusabi andmiseks ning vabastanud hageja kohustusest tasuda hagi tagamise taotluse ning hagi esitamise riigilõiv kokku 350 eurot. TsMS § 190 lg 7 kohaselt sama paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et seoses asjaoluga, et menetluslik olukord on menetluse kestel muutunud, mistõttu kohus jättis hagi rahuldamata ja ei ole võimalik iseenesest järeldada, et hageja pöördumine kohtusse oleks olnud ilmselgelt asjata, siis on kohtu arvates põhjendatud vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.