Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2019 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-16011
Tsiviilasi
Seicom OÜ hagi Natural Ehitus OÜ vastu võla nõudes
hagi hind 36 178,41 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Seicom OÜ (registrikood 10853494, Karjamõisa tee 3, Äksi küla 60543 Tartumaa); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Triin Reinmaa (Creditreform Eesti OÜ, Pirita tee 20, Tallinn 10127; e-post: [email protected]); Tsiviilasja hind
Menetluse liik
Kostja: Natural Ehitus OÜ (registrikood 11879024, Saeveski tn 93, Tallinn 11214). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja taotlus tagastada kostjale 22.04.2019 esitatud tõendid.
2.Jätta hagi põhinõudes 31 186,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 2457,47 eurot, sissenõutavaks muutuva viivise nõudes ning võla sissenõudmise kulude nõudes 40 eurot rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja Seicom OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 31 186,80 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2457,47 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutunud viivise. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 07.02.2017 hagejale hinnapäringu akende ja uste tellimiseks ning paigaldamiseks kahe elamule xxxx asukohaga xxxx ja xxxx. Hageja saatis kostjale 07.02.2017 hinnapakkumise, mille kohaselt oli kahe maja akende ja uste tellimuse kogumaksumuseks 37 000 eurot + km. Hageja edastas kostjale pakkumise teise objekti akende ja uste kohta 23.05.2017, mille kostja kinnitas summas 23 800 eurot + km.
2.Hageja tellis kolmandalt isikult kostja soovitud aknad ja uksed ning teostas nende paigalduse. Kostja jättis tehtud tööde eest nõuetekohaselt tasumata, mistõttu ei saanud hageja pooleliolevaid töid lõpetada. Tellitud kauba ja paigalduse teenuste eest esitas hageja kostjale arved, millised viimane jättis osaliselt tasumata. Hageja esitas kostjale arve nr 217004104 summas 696 eurot maksetähtajaga 26.04.2017, millest kostja jättis tasumata 328,80 eurot. Hageja esitas kostjale arve nr 217005057 summas 528 eurot maksetähtajaga 21.05.2017, mille kostja jättis tasumata. Hageja esitas kostjale arve nr 217010067 summas 24 120 eurot, maksetähtajaga17.10.2017, millest kostja jättis tasumata 21 672 eurot. Hageja esitas kostjale arve nr 217010225 summas 4 400 eurot maksetähtajaga 31.10.2017, mille kostja jättis tasumata. Hageja esitas kostjale arve nr 218001049 summas 4 218 eurot maksetähtajaga 24.01.2018, mille kostja jättis tasumata. Kogumis jättis kostja tasumata 31 186,80 eurot.
3.09.07.2018 alustas hageja soovil Xxxx OÜ kostja suhtes inkassomenetluse ning nõudis kostjalt võla tasumist kohtuväliselt. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja viitas VÕS §-le 635, § 636 lõikele 1, § 637 lõikele 3. Hageja on töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud. Ta on tellinud aknad ja uksed, teostanud nende paigalduse ning kostjale üle andnud. Kostja on jätnud tasu maksmise kohustuse täitmata. Hageja viitas VÕS § 8 lõikele 2 ja § 76 lõikele 1. Samuti viitas hageja VÕS § 101 lg 1 punktile 6 ja § 113 lõikele 1.
4.Kostja jättis võlgnevuse õigeaegselt tasumata, mistõttu on ta kohustatud tasuma viivist. Hageja esitas kohtule viivise arvestuse. Arve nr 217004104 maksetähtaeg oli 26.04.2017 ja sissenõutavaks muutunud viivis on 39,28 eurot. Arve nr 217005057 maksetähtaeg oli 21.05.2017 ja sissenõutavaks muutunud viivis on 60,18 eurot. Arve nr 217010067 maksetähtaeg oli 17.10.2017 ja sissenõutavaks muutunud viivis 1762,26 eurot. Arve nr 217010225 maksetähtaeg oli 31.10.2017 ja sissenõutavaks muutunud viivis on 344,39 eurot. Arve nr 218001049 maksetähtaeg oli 24.01.2018 ja sissenõutavaks muutunud viivis on 251,46 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis 2457,47 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutuva viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras.
5.Hageja viitas VÕS § 1131 lõikele 1. Kuna kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega, tekkis hagejal viivise nõudeõigus ja hageja kasutas võlgnevuse sissenõudmiseks Xxxx OÜ inkassoteenust. 09.07.2018 edastas Xxxx OÜ kostjale esimese nõudekirja ning oli kostjaga korduvalt nii telefoni- kui e-posti teel ühenduses eesmärgiga leida vaidlusele kohtuväline lahendus. Seetõttu palus hageja kostjalt sissenõudmiskuludena välja mõista 40 eurot.
6.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu ja õigusabikulud summas 315 eurot, samuti viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras. Hageja palus õigusabikulud välja mõista ilma käibemaksuta.
7.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja viivise arvestust. Kostja jättis arvete alusel tasumata põhivõlgnevusena 31 186,80 eurot. Arve nr 217004104 alusel jättis kostja tasumata 328,80 eurot. Kostja viivitas 27.04.2017 kuni 23.10.2018 545 päeva ja viivise summa on 39.28 eurot. Arve nr 217005057 alusel jättis kostja tasumata 528 eurot. Kostja viivitas 22.05.2017 kuni 23.10.2018 520 päeva ja viivise summa on 60,18 eurot. Arve nr 217010067 alusel jättis kostja tasumata 21 672 eurot. Kostja viivitas 18.10.2017 kuni 23.10.2018 371 päeva ja viivise summa on 1762,26 eurot. Arve nr 217010225 alusel jättis kostja tasumata 4400 eurot. Kostja viivitas 01.11.2017 kuni 23.10.2018 357 päeva ja viivise summa on 344,29 eurot. Arve nr 2180011049 alusel jättis kostja tasumata 4218 eurot. Kostja viivitas 25.01.2018 kuni 23.10.2018 272 päeva ja viivise summa on 251,46 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivise summa 2457,47 eurot.
8.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei ole saanud paigaldust lõpetada, kuna kostja ei ole tehtud tööde eest tasunud. Tööde lõpetamata jätmise on kostja ise põhjustatud. Kostja on teinud tasumisi nii, et saada tellitud kaup kätte, tasudes vaid osa tellitud kaubast ja jättes suurem osa tasumata, põhjendades seda puudustega töös. Kuna kostja on äriühing, oleks ta pidanud tööd viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma ning teatama hagejale piisavalt täpse kirjeldusega töö mittevastavusest. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Hageja leidis, et kuna kostja teatas puudustest pool aastat hiljem, on see ebamõistlikult pikk aeg. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hageja arveid vaidlustanud. Kostja on maininud vaid 29.01.2018 esitatud pretensiooni hagejale.
9.Kostja on väitnud, et ta jättis osaliselt tasumata akende eest põhjusel, et alates esimesest paigaldamise päevast on töödes olnud suured puudused. Kostja ei ole väidete tõendamiseks tõendeid esitanud. Seega hageja on kostjale teenust osutanud ning kostjal oli kohustus teenuse eest hagejale tasuda. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale teenuse eest esitatud arved tasunud. Hageja viitas VÕS §-le 643 ja §-le 644.
10.01.04.2019 seisukohtades tõi hageja välja, et pooled leppisid kokku kahe objekti akende tellimuse kogumaksumuses 37 000 eurot + km, mis ei sisaldanud paigaldamise teenust. Koos paigaldusega tegi hageja esimesele objektile Xxxx 24.05.2017 pakkumuse koos käibemaksuga summas 28 560 eurot, mille kostja kinnitas 25.05.2017. Töid alustati 26.07.2017 ja lõpetati 2017. a septembris.
11.Hageja edastas kostja teise objekti tellimuse kinnituse 19.07.2017 koos tähtajaga 36-l nädalal ehk septembri alguses 2017. Sama kirja koos manusega edastas hageja uuesti kostjale 13.11.2017, mille kostja kinnitas 04.12.2017 ning teavitas teise maja xxxx akende paigaldamise töödega alustamiseks kuupäevaks 07.12.2017. Koos paigaldusega tegi hageja teisele objektile xxxx 19.07.2017 pakkumuse koos käibemaksuga summas 28 560 eurot. Teise objekti töid alustati 21.12.2017 ja lõpetati 09.01.2018, kuna objekt ei olnud kostja poolt ettevalmistatud ja kostja poolt lubatud tasud olid tähtaegselt tasumata.
12.Töid teostas kostja objektidel paigaldaja Xxxx OÜ. Paigaldaja edastas 31.07.2017 mõned tutvustavad pildid akende avadest objektil xxxx. Piltide ja selgituste kohaselt oli objektil akende avad valesti ettevalmistatud ning aknad ei oleks hakanud lahti käima. Paigaldaja selgituste kohaselt olid need ainult mõned näited objektil toimuvast. Paigaldaja 02.08.2017 selgituste
kohaselt paigaldati samu aknaid kolm korda, kuna kostja soovis pidevalt aknaavasid muuta. Tänu eeltoodule ületati paigaldamise eelarve. Kostja tegevuse tõttu tõusis kokku lepitud hind.
13.Teisel objektil xxxx tööde lõpetamist kinnitab paigaldaja 31.12.2017 e-kiri, mille kohaselt olid uste avad valed. Puudused, mis objektidel leiti, tehti ümber. Kostja viidatud puudused ei ole hageja põhjustatud. Hageja väljastatud arvete aluseks olevad tellimused ehk aknad on hageja poolt kostjale üle antud, samuti on tehtud töid arvetel märgitud ulatuses, mis oli eelnevalt kokkulepitud. Kostja ei ole allkirjastanud tööde üle andmiste akte.
14.Lõplikes seisukohtades leidis hageja, et kostja on esitanud koos 22.04.2019 menetlusdokumendiga 18 faili, kuid ei ole põhjendanud, milliseid asjaolusid ta soovib tõendada. Kostja ei ole tõendite asjakohasust põhistanud ka kohtu poolt täiendavalt antud tähtaja jooksul, mistõttu tuleb asjakohatud tõendid kostjale tagastada.
15.Hageja leidis, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja tellis hagejalt kahele ehitusobjektile aknad ning nende paigalduse. Kostja on kinnitanud, et aknad on paigaldatud. Seega on kostja saanud hagejalt tellitud aknad ning hageja on teostanud akende paigalduse vastavalt hinna pakkumisele nr 736 ja hinnapakkumisele nr 737. Üle antud tööde kohta esitas hageja kostjale arved, millised kostja jättis osaliselt või täielikult tasumata. Pakkumuse nr 736 alusel jättis kostja tasumata akende maksumusest 20 100 eurot summa 856,80 eurot (arve nr 217004104 ja 217005057). Kostja jättis täielikult tasumata paigalduse maksumuse 2 600 eurot (arve nr 217010225). Kostja jättis täielikult tasumata teipide maksumuse 1 100 eurot (arve nr 217010225). Puitakende tellimuse ettemaksust 696 eurost jättis kostja tasumata 328,80 eurot (arve nr 217004104). Puitakende tellimuse ja paigalduse arve nr 217005057 summas 528 eurot jättis kostja täielikult tasumata. Samuti jättis kostja täielikult tasumata arve nr 217010225 summas 4 440 eurot, mis esitati puitakende paigalduse ja teipide eest.
16.Pakkumise nr 737 alusel jättis kostja tasumata akende maksumuse summas 21 672 eurot (arve nr 217010067). Kostja jättis täielikult tasumata paigalduse 2600 eurot (arve nr 218001049) ja teipide maksumuse 1100 eurot (arve nr 218001049). Samuti jättis kostja tasumata paigalduse eest summas 4 218 eurot (arve nr 218001049).
17.Kostja ei ole tõendanud, et ta on puudustest töödes hagejat mõistliku aja jooksul teavitanud. Kostja teavitas puudustest alles 17.01.2019 vastuses. Akende paigaldus lõpetati 2017. a sügisel ja 2018. a alguses. Kostja ei teavitanud puudustest mõistliku aja jooksul. Hageja viitas VÕS §-le 644 ja leidis et kostja on kirjeldanud puudusi väga üldsõnaliselt. Vastavalt pakkumisele nr 736 anti üle ja paigaldati esimesele objektile 26 erineva mõõdu ja kujuga akent ja pakkumise nr 737 alusel 29 erineva mõõdu ja kujuga akent. Kostja ei ole välja toonud, millistel paigaldatud ja üleantud akendel olid missugused puudused. Kuna kostja ei teavitanud puudustest õigeaegselt ega kirjeldanud neid täpselt, ei või kostja VÕS § 644 lg 3 alusel neile tugineda.
18.Menetluskuludena palus hageja välja mõista riigilõivu 1000 eurot ja õigusabikulud. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 90 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamisele kulus 3,5 tundi ja 315 eurot. Täiendavate tõendite kogumisele ja hageja seisukohtade esitamisele kulus 3 tundi ja 270 eurot. Kostja vastusega tutvumisele ja lõplike seisukohtade esitamisele kulus 3,5 tundi ja 315 eurot. Hageja palus õigusabikulud hüvitada ilma käibemaksuta. Kogumis palus hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista 1900 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
19.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on jätnud xxxx objektile paigaldatud akende eest osaliselt tasumata, sest alates esimesest paigaldamise päevast on töödes olnud suured puudused. Aknad on nii seest kui väljast kahjustustega. Lükanduksed ei avane ega sulge. Välisuste klaasiosa kinnitamata ja ustel on ebaühtlane käiguvahe. Akendel ja ustel on valed käepidemed. Aknad ei avane korralikult. Lükanduksed on ära vajunud. Esinevad viimistlusdefektid. Aknad ei pea tuult. Aknad ja lükanduksed on ebakvaliteetselt paigaldatud ning loodist väljas. Aknad, uksed ja lükandukse raamid on kõverad. Veeplekid on vale kaldega.
20.Esimese etapi aknaid hakati paigaldama juunis 2017 ja lõpetati alles novembris. Tööd on siiani väga suurte puudustega. Tänu sellele viibisid muud tööd ja ettevõttel tekkisid seoses sellega väga suured kahjud. Teise etapi akende paigaldust alustati detsembris 2018. Tööd on samuti defektidega, aknad ei sulgu ega avane korralikult, esinevad praod jne. Kuni puudused ei ole likvideeritud ja aktid ei ole allkirjastatud, ei toimu tasumist.
21.Hagejale on 29.01.2018 esitatud pretensioon, mis siiani allkirjastamata ja puudused on likvideerimata. Kostja ei ole tagasisidet saanud. Kostja on ise asunud puudusi likvideerima ja nõuab hagejalt kulusid.
22.22.04.2019 seisukohtades tõi kostja välja, et xxxx tööd algasid 20.07.2017. Puudused on siiani likvideerimata. Kostja esitas e-kirja teel lisatud pretensioonid 29.01.2018. 19.08.2018 ja 17.09.2018. Hageja aktide ettepanekud on allkirjastamata. Kostja esitas fotod defektidest. Kostja kordas varasemaid väiteid töödes esinevate puuduste kohta. Akende reguleerimise kulud xxxx objektil nähtuvad lisatud failist, need kulud esitab kostja hagejale. Lisaks on hoone xxxx akende värviparandused koos tihendite ja projektikohaste käepidemete paigalduse maksumusega 7450,00 eurot. Kulud esitab kostja hagejale. Teiste puuduste kõrvaldamist ei ole veel alustatud, aga kostja esitab kulud hagejale.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
24.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja esitas kostjale pakkumuse xxxx objekti esimesele majale uste ja akende paigaldamiseks summas 28 560 eurot koos käibemaksuga, millega kostja nõustus; 2) hageja esitas kostjale pakkumuse xxxx objekti teisele majale uste ja akende paigaldamiseks summas 28 560 eurot, millega kostja nõustus 04.12.2017, teatades tööde alustamise tähtaja; 3) hageja ei jätkanud objektil tööde teostamist alates 09.01.2018; 4) kostja jättis hageja esitatud arved osaliselt või täielikult tasumata kokku summas 31 186,80 eurot; 5) kostja ei ole allkirjastanud ühtegi akti tööde vastuvõtmise kohta.
25.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hageja töövõtu tasunõue summas 31 186,80 eurot on muutunud sissenõutavaks või mitte ning kas kostjal tuleb lisaks tasuda hagejale viivist ja võla sissenõudmise kulu.
26.Hageja leidis, et ta on töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud. Töid ei saanud hageja lõpetada, sest kostja ei tasunud tehtud tööde eest. Kostja oleks pidanud tööd viivitamatult üle vaatama ja saatma hagejale täpse kirjelduse puudustest. Kostja oleks pidanud välja tooma, millistel akendel on millised puudused. Kostja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul olukorras, kus akende paigaldus lõpetati 2017. aasta sügisel ja 2018. a alguses. Kuna kostja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul, on ta minetanud õiguse puudustele tugineda.
27.Kostja leidis, et tal oli õigus jätta tööde eest osaliselt tasumata, sest töödes esinesid puudused, milliseid ta kirjeldas menetlusdokumendis ja kohtueelselt saadetud e-kirjades. Esimese maja tööd lõpetas hageja alles novembris. Teise maja töid alustati detsembris 2017. Kuna töödes esinesid puudused, ei allkirjastanud kostja akte. Kostjal oli õigus keelduda tasumisest seni, kuni puudused on kõrvaldatud.
28.22.04.2019 menetlusdokumendiga koos esitas kostja e-kirjad, fotod ja kaetud tööde aktid. Kostja ei põhistanud iga esitatud tõendi osas, millist väidet ta soovib tõendiga tõendada, kuigi kohus andis talle selleks täiendavalt aega. Kuna kostja iga esitatud tõendi asjakohasust ei põhistanud, palus hageja kostjale tõendid tagastada kui asjakohatud.
29.Kohus leiab, et hageja taotlus tagastada kostjale kõik esitatud tõendid ei kuulu rahuldamisele. Kostja ei ole vaatamata kohtu palvele selgitanud iga tõendi osas, millist väidet ta tõendiga tõendada soovib. Samas nähtub kostja 22.04.2019 menetlusdokumendist, et kostja teavitas hagejat korduvalt töödes esinenud puudustest. Menetlusdokumendis on kostja viidanud oma ekirjadele ja pretensioonidele, mis on kohtule tõenditena esitatud. Samuti väitis kostja, et esitatud aktid ja fotod tõendavad puuduste olemasolu. Seega on kostja üldjoontes siiski põhistanud, mida ta tõenditega tõendada soovib. Tegemist on asjakohaste tõenditega, mille alusel saab kohus hinnata, kas kostja väited töödes esinevatest puudustest teavitamise kohta on tõendatud või mitte.
30.Asjas kogutud tõendeid hinnates leiab kohus, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud töövõtutasu sissenõutavaks muutumist. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Iseenesest ei vaidle pooled käesolevas asjas selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping.
31.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Käesolevas asjas ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, kas tema tasunõue pidi muutuma poolte kokkuleppe kohaselt sissenõutavaks alates töö valmimisest või alates selle vastuvõtmisest kostja poolt. Kostja on eitanud töö valmimist ning vastuvõtmist.
32.VÕS § 638 näeb ette, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Käesolevas asjas ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et kostja keeldus tööde vastuvõtmisest alusetult. VÕS § 76 lg 4 näeb ette, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuna kostja ei ole töid vastu võtnud, ei saa käesoleva vaidluse lahendamisel lähtuda eeldusest, et tööd olid nõuetekohased ja lepingule vastavad vaatamata kostja viidatud puudustele. Hagejal tuli töövõtu tasunõude sissenõutavaks
muutumiseks tõendada, et tema teostatud tööd olid nõuetekohased ja puudusteta. Tõendamiskoormus ei ole puuduste osas kostjale üle läinud.
33.VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 kohaselt ei vasta töö muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Seega oleks hagejal tulnud tõendada, et tööd vastasid kokku lepitud lepingutingimustele. Kuna aknad ja uksed paigaldati elamule, oleks hagejal tulnud tõendada, et teostatud tööd vastasid tavapäraselt otstarbeks, milleks elamule aknaid ja uksi paigaldatakse ehk aknad ja uksed olid muuhulgas ilma väliste defektideta, avatavad ja reguleeritud.
34.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 644 lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Seega tuleb kohtul asjas kogutud tõendeid hinnates tuvastada, kas kostja teavitas puudustest hilinemisega ning kas puudustest teavitamine oli liialt üldsõnaline, nagu väitis hageja.
35.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Seega on tellijal juhul, kui töö on puudustega, õigus nõuda puuduste kõrvaldamist. VÕS § 111 lg 1 näeb ette, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Eeltoodust tuleneb, et tellijal on õigus iseenesest keelduda töövõtjale tasu maksmisest seni, kuni töövõtja on täitnud oma lepingust tuleneva kohustuse kõrvaldada töödes esinevad puudused.
36.Riigikohus on selgitanud, et töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine või töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (RK TKo 3-2-1-41-17, p 12.4, 3-2-1-93-15, p 10, 3-2-1-44-15, p 13, 2-16-5851, p 16). Tellija ei või tööde vastuvõtmisest tervikuna keelduda üksnes ebaoluliste puuduste korral (RK TKo 3-2-180-08, p 22, 2-16-5851, p 19). Tellija võib keelduda tasunõude maksmisest kuni kohase täitmiseni (RK TKo 3-2-1-80-08, p 21, 31, 2-16-5851, p 21). Kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseid, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22, 24, 2-14-61484, p 18, 2-165851, p 23).
37.Kohus selgitas hagejale 08.03.2019 pöördumises vajadust põhistada ja tõendada tasunõude sissenõutavaks muutumist (toimiku lk 62-63). Kohus selgitas, et hageja ei ole välja toonud selgelt, milliste tööde tegemises pooled kokku leppisid ja milliseks tähtajaks pidi hageja tööd tegema. Kohus selgitas hagejale, et viimane ei ole välja toonud, millal ja millised tööd ta tegi. Kohus osundas, et hagi aluseks olevad asjaolud on välja toodud puudulikult. Kohus selgitas
hagejale VÕS § 637 lõiget 3 ja lõiget 4. Kohus selgitas, et hageja ei ole tõendanud tööde nõuetekohast teostamist ega seda, millal ta soovis kostjale töid üle anda ning kas või millal kostja tööd vastu võttis. Kohus selgitas, et kui kostja ei ole töid vastu võtnud, tuleb hagejal tõendada, et töö oli nõuetekohane ja ilma puudusteta ning kostjal puudus alus keelduda tööde vastuvõtmisest. Kuigi kohus selgitas samas pöördumises ka kostjale vajadust põhistada, milliseid vastuväiteid viimane hageja tasunõudele esitab ja milliseid õiguskaitsevahendeid kasutab, lasus tasunõude esmase tõendamise koormus hagejal. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele töövõtu tasunõude sissenõutavaks muutumist põhistanud ja tõendanud. Kohtu hinnangul ei saa töövõtja tasunõuet lugeda sissenõutavaks muutunuks ja põhjendatuks ainuüksi seetõttu, et töövõtja on tellijale esitanud arved.
38.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja vahetasid 2017. aasta veebruaris ja märtsis e-kirju lepingu sõlmimise osas (toimiku lk 5-7). Kostja soovis hagejalt saada pakkumist akendele ja ustele ning hageja esitas kostjale vastava pakkumise. 24.05.2017 saatis hageja kostjale tellimuse kinnituse nr 736 (toimiku lk 8-14). Tellimus puudutas akende transporti ja paigaldust objektile xxxx. Tellimuse kinnituses on detailselt kirjeldatud paigaldatavaid aknaid ja välisuksi. Samuti on kinnituses toodud ära paigalduse tasu ja tasu teipide eest. Kokku on tellimuse kinnituse kohaselt tööde maksumuseks koos käibemaksuga 28 560 eurot. Tellimusest ei nähtu, milliseks tähtajaks pidid tööd valmima. Tellimus ei näinud kostjale ette kohustust tasuda ettemaksu. Poolte e-kirjade vahetusest 2017. aasta mais (toimiku lk 15-17) nähtub, et hageja saatis kostjale oma tellimuse kinnituse e-posti teel. Kostja kinnitas tellimuse 25.05.2017, kuigi palus hagejal endiselt proovida hinda paremaks saada.
39.19.07.2017 saatis hageja kostjale e-posti teel ka tellimuse kinnituse nr 737 (e-kiri toimiku lk 70 pöördel, tellimuse kinnitus lk 71-77). Antud tellimuse kinnitus puudutas samuti akende tarnet ja paigaldus ning transporti objektile Xxxx. Kinnituses on eraldi välja toodud tasu paigalduse ja teipide eest. Kokku tuli kinnituse kohaselt tööde maksumuseks koos käibemaksuga 28 560 eurot. Kostja teatas 04.12.2017 e-kirjas (toimiku lk 78), et teise maja akende paigaldusega saab alustada 07.12.2017. Seega kostja nõustus esitatud pakkumusega. Samas ei tulenenud ka tellimuse kinnitusest nr 737, milliseks ajaks pidid tööd valmis olema. Tellimuse kinnitus ei näinud kostjale ette kohustust tasuda ettemaksu.
40.Hageja esitas kostjale 21.04.2017 arve nr 217004104 viidates tellimusele nr 751. Arve kohaselt tuli kostjal tasuda 50% ettemaksuna 696 eurot (toimiku lk 18). 16.05.2017 esitas hageja kostjale tellimusele nr 751 viidates ka arve nr 217005057, mille alusel tuli kostjal tasuda 528 eurot (toimiku lk 19). Tellimuse kinnitust numbriga 751 hageja kohtule ei esitanud. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele välja toonud, milliseid töid ja millisel objektil puudutas tellimus nr
751.Hageja esitas kohtule väljavõtte oma raamatupidamise arvestusest (toimiku lk 23), mille kohaselt oli kostja tasunud osaliselt arve nr 217004104 ja jätnud tasumata arve nr 217005057. Kuna hageja ei toonud vaatamata kohtu selgitustele välja, millise töö osas sõlmisid pooled tellimuses nr 751 kokkuleppe, hageja ei tõendanud antud töö tegemist ja valmimist ega kostja poolt vastuvõtmist, ei kuulu rahuldamisele hageja tasunõue arvete nr 217004104 ja nr 217005057 alusel. Hageja ei ole tõendanud ühtegi tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldust. Ilma täiendavate põhistuste ja tõenditeta ei saa kohus rahuldada hageja tasunõuet tellimuse nr 751 alusel ainuüksi põhjusel, et kostja on ühe arve osaliselt tasunud.
41.10.10.2017 esitas hageja kostjale arve nr 217010067 viidates tellimusele nr 737 ning arve alusel tuli kostjal tasuda 24 120 eurot (toimiku lk 20). 31.10.2017 esitas hageja kostjale arve nr 217010225 viidates tellimusele nr 736 ning arve alusel tuli kostjal tasuda 4 440 eurot (toimiku lk 21). 17.01.2018 esitas hageja kostjale arve nr 218001049 viidates tellimusele nr 737 ning arve alusel tuli kostjal tasuda 4218 eurot (toimiku lk 22). Hageja raamatupidamise arvestuse
väljavõttest (toimiku lk 23) nähtub, et kostja tasus arve nr 217010067 osaliselt ja jättis teised kaks arvet tasumata.
42.Arve nr 217010067 oli esitatud ettemaksuarvena tellimuse nr 737 alusel oktoobris 2017, mil kostja asjas kogutud tõendite pinnalt ei olnud veel hageja teist hinnapakkumist kinnitanud. Lisaks ei tulenenud hageja pakkumisest kostjale kohustust tasuda ettemaksu. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele põhistanud ega tõendanud, kuidas ja millega seoses muutus sissenõutavaks tema tasunõue antud arve alusel. Kohtu hinnangul tuli hagejal tõendada tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi vaatamata sellele, et kostja oli arve osaliselt tasunud. Hageja on ise avaldanud kohtule, et teise objekti osas, mida puudutas tema pakkumine nr 737, ta töid ei lõpetanudki. Seega oleks hagejal tulnud põhistada ja tõendada, et ta teostas tööd vähemalt ulatuses, milles ta esitas arve, kuid hageja ei esitanud kohtule täiendavaid põhistusi ega tõendeid. Sama moodi ei põhistanud ega tõendanud hageja seda, kuidas ja millega seoses muutus sissenõutavaks tema teine tasunõue sama maja eest, mis kajastus 17.01.2018 esitatud arves nr 218001049. Ka esimese objekti eest esitatud arves nr 217010225 toodud tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi ei ole hageja põhistanud ega tõendanud.
43.Kohus leiab, et hageja tasunõue hagiavaldusele lisatud arvete alusel ei kuulu rahuldamisele juba ainuüksi seetõttu, et hageja ei ole ühegi arve osas välja toonud ega tõendanud, milliseid töid ja millal ta teostas ning kas või millal kostjale üle andis. Kohus ei saa hageja tasunõuet rahuldada ainuüksi hageja üldsõnaliste väidete ja arvete alusel.
44.Kohus leiab, et kostja on käesolevas asjas tõendanud, et ta teavitas hagejat töödes esinevatest puudustest ning nõudis nende kõrvaldamist. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul ning teavitustest ei selgunud, milles puudused seisnesid. Hageja ei ole ühegi kostja viidatud puuduse osas tõendanud, et need oleksid olnud kõrvaldatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostja pöördumistele üldse sisukohaselt vastanud. Seega ei ole hageja ka tõendanud, et tema teostatud töö oleks vastanud lepingutingimustele.
45.Kostja ja hageja e-kirjadest 2017. aasta augustis (toimiku lk 90-91) nähtub, et kostja heitis esmalt ette tööde aeglust. Kuna ka kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, millistes tähtaegades pooled kokku leppisid, ei ole kostja viited tööde aeglusele iseenesest asjakohased. 14.08.2017 teatas aga kostja hagejale juba katkistest pakettidest. Sama teadet kostja kordas 15.08.2017. Samuti esitas kostja küsimusi seoses paari konkreetse akna paigaldamise ja reguleerimisega. Hageja lubas 16.08.2017 e-kirjas enamuse probleeme lahendada. 21.08.2017 soovis kostja teada, millal alustatakse akende teipimist. 21.08.2017 teatas kostja, et rõdupinna kate oli saanud kahjustada ja klaasikillud jäid koristamata seoses osade akende transportimisega kolmandale korrusele. Kohus leiab, et esitatud e-kirjades selgitas kostja puudusi piisavalt täpselt. Kuna ekirjade saatmise ajal hageja alles teostas töid, ei saa olla põhjendatud hageja väide, et kostja teatas puudustest hilinemisega.
46.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest 2017. aasta oktoobris, novembris ja detsembris (toimiku lk 92-94) nähtub, et 31.10.2017 soovis kostja teada, millal algab kahe e-kirjas viidatud akna paigaldus. Sama kordas kostja 06.11.2017 e-kirjas ja 07.11.2017 e-kirjas. Hageja teatas 09.11.2017, et kui ta saab 14.11.2017 objektile tõstetehnika, saab tulla kostja viidatud aknaid paigaldama. 21.11.2017 e-kirjas teatas kostja, et kirja saatmise nädalal on kindlasti vaja paigaldada veeplekid ning sama nõuet kordas kostja 28.11.2017. 29.11.2017 saatis kostja e-kirja, kus teatas, et 5 veeplekki on paigaldatud ning 10 paigaldamata. 01.12.2017 saatis kostja teise ekirja, kus nõudis kirja saatmise päevaks tööde lõpetamist. Samuti teatas kostja 04.12.2017 e– kirjaga, et 07.12.2017 saab hageja alustada teise maja akende paigaldusega. Hageja teatas 04.12.2017, et ta ei anna aknaid välja enne, kui kostja on rahad tasunud. Kohus leiab, et ka
nendes e-kirjades on kostja piisavalt täpselt kirjeldanud töödes esinenud puudusi ja on nõudnud nende kõrvaldamist. E-kirjade saatmise ajaks ei olnud hageja järelikult veel lõpetanud esimese maja töid. Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud, et ta oleks kõrvaldanud e-kirjades viidatud puudused.
47.Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest 2017. aasta augustis ja septembris (toimiku lk 95-97) nähtub, et 24.08.2017 soovis kostja teada, millal on valmis kolmanda korruse rõduakende postid ja algab akende paigaldus. 31.08.2017 saatis kostja e-kirja, kus viitas, et lubatud rõduakende paigaldus ei ole alanud. Hageja lubas tulla järgmisel päeval. 01.09.2017 saatis kostja kirja, kus teatas, et akende paigaldust ei alustatud ja paigaldus on endiselt lõpetamata. Hageja viitas kellelegi V, kes pidi kostjale vastuse andma ning lubas kahe akna uued paketid tuua 12.09. Kostja soovis 28.09.2017 e-kirjas teada, millal hageja lubatud akende paigaldus toimub ja millal algab teise maja akende paigaldus. Seega nähtub ka nendest e-kirjadest, et hageja ei olnud esimese maja töid lõpetanud. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et ta lõpetas tööd ja kõrvaldas kostja osundatud puudused. Kostja teavitas kohtu hinnangul hagejat puudustest õigeaegselt ja kirjeldas puudusi piisava täpsusega.
48.04.12.2017 saatis kostja e-kirja, kus teatas, et kõik paigaldatud aknad on defektidega ja ta ei saa neid seetõttu akteerida. Kostja soovis teada, millal need korda tehakse. Kostja samuti avaldas, et A16 aken on valede mõõtudega ja enamus veeplekke negatiivse kaldega. Kostja palus teatada, millal hageja tööd lõpetab ja puudused kõrvaldab. Kostja palus esimesel hoonel aknad korrektselt paigaldada, misjärel oli kostja valmis akteerima ja tasuma. 12.12.2017 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 103), milles taas teavitas puudustest ja palus need kõrvaldada. Kohus leiab, et järelikult keeldus kostja tööde vastuvõtmisest nendes esinevate puuduste tõttu. Kostja avaldas hagejale selgelt, et ta keeldub oma tasu maksmise kohustusest seni, kuni puudused on kõrvaldatud. E-kirjas on puudusi piisavalt selgelt kirjeldatud ning tegemist ei olnud hilinenult teatamisega, sest e-kirja saatmise ajaks ei olnud teise maja töödega veel alustatudki. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks puudused kõrvaldanud ja tööd lõpetanud. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja viidatud puudused oleksid olnud ebaolulised, mistõttu oleks kostja keeldumine esimese maja tööde vastuvõtmisest tervikuna olnud alusetu.
49.29.01.2018 saatis kostja hagejale pretensiooni (toimiku lk 99 pöördel, lk 100 pöördel, lk 103), milles loetles mõlema objekti puhul üles teostamata tööd. Pretensioonis viitas kostja konkreetsetele akendele ja ustele ning nendega seotud probleemidele. 20.03.2018 saatis kostja hagejale e-kirjaga koos aktid koos kommentaaridega (toimiku lk 99, lk 102). Kostja esitas kohtule kaks kaetud tööde akti 20.03.2018 (toimiku lk 104-105), milles on samad puudused loetletud. E-kirjadest ei nähtu, mida hageja kostja pöördumistele vastas. Hageja on ise väitnud, et ta lõpetas 2018. aasta jaanuaris objektil tegevuse töid lõpetamata. Kuna pretensiooni saatmise ajaks ei olnud teise maja tööd veel valmis ning hageja tegeles esimese maja töödega veel 2017. aasta lõpus, ei saa kohus nõustuda hageja väitega, et kostja teavitas puudustest hilinemisega. Kostja oli hagejat pidevalt teavitanud töödes esinenud puudustest ning 29.01.2018 jaanuari pretensioon oli saadetud mõistliku aja jooksul. Pretensioonis on kohtu hinnangul töödes esinevaid puudusi piisava täpsusega kirjeldatud.
50.Kostja saatis hagejale ka e-kirja nõudega tulla paigaldama puuduvaid uksi koos paigaldusega ning hageja vastas kostjale 21.05.2018, et ta neid paigaldama ei tulnud (toimiku lk 99 pöördel, lk 101 pöördel, lk 102). Miks hageja puudusi ei kõrvaldanud ega töid lõpetanud, e-kirjast ei nähtu. Kohus leiab, et hagejal puudus õigus peatada enda tööd objektil kostja maksekohustuste täitmata jätmise tõttu, sest asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et 2018. a jaanuariks oleksid hageja tasunõuded hagiavalduses loetletud arvete alusel sissenõutavaks muutunud.
51.18.07.2018 saatis kostja uuesti hagejale e-kirja, millega koos edastas allkirjastamata aktid (toimiku lk 99, lk 102). Kostja leidis, et hageja tuleb esmalt puudused kõrvaldada ja tööd lõpetada. Kostja viitas täiendavatele puudustele seoses uste ja akendega. 19.08.2018 saatis kostja hagejale uue pretensiooni (toimiku lk 98, 101), milles viitas 29.01.2018 pretensioonile ning puudustele. Mõlema objekti osas loetles kostja üles teostamata tööd. Kostja teatas, et ei võta töid vastu enne ega tasu nende eest enne, kui puudused on kõrvaldatud. Samuti esitas kostja fotod (toimiku lk 107-116), kuid neist ei nähtu, millal ning millisel objektil on fotod tehtud. Kostja ei ole selgitanud, mis tema hinnangul fotodest nähtub. Vaatamata sellele on kostja tõendanud, et ta teavitas hagejat mõistliku aja jooksul töödes esinevatest puudustest ja nõudis nende kõrvaldamist.
52.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostjal oli õigus keelduda töödes esinevatele puudustele viidates tööde vastuvõtmisest ja hagejale tasu maksmisest. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et ta oleks kõrvaldanud kostja viidatud puudused. Hageja ei ole sisukohaselt selgitanud ühegi puuduse osas, kas see esines või mitte ning kas see kõrvaldati või mitte.
53.Hageja esitas kohtule akende paigaldaja O M K e-kirja talle 31.07.2017 koos sellele lisatud fotodega (toimiku lk 79-81). E-kirjas on märgitud, et piltidel on kujutatud avad objektil ning esimesel kahel pildil ei hakka raam isegi lahti käima, sest läheb seestpoolt vastu lage. Kohus osundab, et e-kiri ei ole seostatav ühegi kostja pretensiooniga ning on saadetud varem, kui kostja hakkas hagejat töödes esinevatest puudustest teavitama.
54.02.08.2017 saatis sama isik hagejale teise e-kirja (toimiku lk 82) ning teatas, et ta on pidanud paigaldama aknaid objektile tellija soovil juba kolmel korral, sest tellija on pidevalt soovinud muuta avade suurust. Sellest tulenevalt ületas hageja paigaldaja oma eelarvet ja soovis teada, kas ta saab edasi töötada tunnitasu või tükitöö tasu alusel. Kohus leiab, et antud e-kirja alusel ei ole võimalik tuvastada, kas või millised kostja osundatud puudused töödes kõrvaldati ning kas või millal tööd valmis said.
55.31.12.2017 saatis hageja akende paigaldaja hagejale 31.12.2017 e-kirja (toimiku lk 83), milles teatas, et Kauna objektil on paigaldatud kõik aknad, kuid ustega on probleem, sest kelder ei ole ehitaja poolt valmis ja esimene korrus on valesti paigaldatud ukse suhtes. E-kirjale oli lisatud foto (toimiku lk 83 pöördel). Mis antud fotost peaks nähtuma, ei ole hageja põhistanud. Kohus leiab, et ainuüksi viidatud üldsõnalise e-kirja alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks, et kõik tööd olid valmis ja teostatud nõuetekohaselt ning kostja viidatud puudused olid kõrvaldatud. E-kirjast ei nähtu isegi see, kas aknad olid paigaldatud esimesel või teisel majal.
56.Täiendavalt esitas hageja kohtule oma töötaja R R e-kirja (toimiku lk 85), kus kostja loetletud puudusi on peetud otsituteks ning mitte hageja tekitatuteks. Kohtu hinnangul on tegemist hageja üldsõnalise seletuse ning mitte tõendiga. E-kiri ei tõenda seda, et kostja viidatud puudusi ei eksisteerinud või et väidetavate puuduste eest ei vastutanud hageja. Sisukohaselt ühelegi puudusele e-kirjas viidatud ei ole. Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud, et ta teostas tööd täielikult ja nõuetekohaselt. Kuna hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, ei kuulu tema tasunõue rahuldamisele. Kuna tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused on tõendamata, jätab kohus rahuldamata hageja põhinõude 31 186,80 eurot. Kuna hageja põhinõue ei kuulu rahuldamisele, ei kuulu rahuldamisele ka hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue 2457,47 eurot, sissenõutavaks muutuva viivise nõue ning võla sissenõudmise nõue.
57.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1
näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja ei esitanud kohtule taotlust rahaliselt hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramiseks, mistõttu ei määra kohus kindlaks hageja poolt rahaliselt hüvitatavaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.