Harju Maakohus
Kohtunik
Marget Henriksen
Kohtujurist
Kaia Hälvin
Määruse tegemise aeg ja koht
14. juuni 2019, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-9268
Tsiviilasi
S Je avaldus Terezwaros Diofa OÜ vastu pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: S J (isikukood xxx), lepinguline esindaja: K K (e-post: xxx) Võlgnik: Terezwaros Diofa OÜ (reg.kood: 12424900, asukoht Rävala pst. 8 - C241, Tallinn 10143), juhatuse liige D-M S
S J esitas avalduse Terezwaros Diofa OÜ vastu pankroti väljakuulutamiseks.
PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et antud tsiviilasjas uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 11 lg 1 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas töötajat tasuma PankrS § 11 alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti. Töötaja deposiiti ei tasunud.
Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjoni 06.03.2018.a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/7/18 mõisteti võlgnikult avaldaja kasuks välja töötasu summas 3 366,19 eurot (bruto), puhkusehüvitis 845,50 eurot (bruto), hüvitis summas 950,46 eurot (bruto). PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. PankrS § 15 lg 41 14.05.2018. a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus on tuvastanud, et võlgnik ei ole enam aastaid esitanud majandusaasta aruandeid. Äriseadustiku § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võlgniku juhatus on kohtu hinnangul rikkunud ÄS § 179 sätestatud kohustust koostada pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Võlgniku seaduslik esindaja D-M S (määratud juhatuse asendusliikmeks tsiviilasjas nr 2-1810520) on 21.05.2019 istungil öelnud, et ta on äriühingu olukorraga tutvunud, viimastel aastatel on tegemist 0 käibega ettevõte, mis on pankrotis. Avaldaja lepinguline esindaja K K on 21.05.2019 istungil öelnud, et avaldaja on proovinud täitemenetluse raames võlgnevust sisse nõuda, kuid tulemusteta. Avaldaja huvi on see, et saada Töötukassast mingi osa palgast kätte. Avaldajal ei ole võimalik deposiiti tasuda. Võlausaldaja on tuginenud PankrS § 10 lg 2 punktile 1 - võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Kohtu arvates on võlausaldaja võlgniku maksejõuetust veenvalt põhistanud ning tõendanud nõude olemasolu. Võlgnikul on tööõigussuhtest tulenev täitmata kohustus avaldaja ees summas 5 162,15 (bruto) eurot. Kohus leiab, et seega on pankrotiavalduses olemas PankrS § 10 lg 2 p 1 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu. Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.