2-18-11482 ALG Liisingu AS-i hagi XXX Xxx XXX vastu võlgnevuse 20 178,16 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 7805,30 euro, puuduste kõrvaldamise kulu 2100 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes 37 449,16 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: ALG Liisingu AS (registrikood 10308153; asukoht Pirita tee 20-T II korrus, Tallinn 10187; e-post: [email protected]), seaduslik esindaja A T Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Heikki Ojamaa (OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo; e-post [email protected]) Kostja: XXX Xxx XXX (registrikood xxx; asukoht xxx), seaduslik esindaja A K Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Aldo Vassar (Advokaadibüroo
3.Välja mõista kostjalt XXX Xxx XXX hageja ALG Liisingu AS-i kasuks viivis määras 20,18 eurot päevas alates 15.06.2019 kuni põhivõla (üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse kogusumma 20 178,16 euro) täieliku tasumiseni, kuid kogusummana mitte rohkem kui põhivõlgnevuse summa 20 178,16 eurot.
2-18-11482 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Välja mõista kostjalt XXX Xxx XXX hageja ALG Liisingu AS-i kasuks menetluskulude hüvitis summas 1 900 eurot.
7.Punktis 6 nimetatud hüvitis tuleb kanda ALG Liisingu AS-i arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is.
8.Jätta ALG Liisingu AS-i taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata 468 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, Ab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavalduse kohaselt on ALG Liisingu AS (edaspidi ka ALG või hageja) kui üürileandja ja XXX Xxx XXX (edaspidi ka XXX või kostja) kui üürniku vahel sõlmitud 01.03.2016 äriruumi üürileping nr xxx (edaspidi Leping), mille alusel (p 1.1) andis ALG XXX-le kasutusse korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr-ga xxx, aadressil xxx, üldpinnaga 254,30 m2 (edaspidi Äriruum). Äriruum anti XXX-le üle 02.03.2016 samal päeval koostatud Ruumide üleandmisevastuvõtmise aktiga.
2.Lepingu p 2.1 kohaselt oli see sõlmitud tähtajatult. Lepingu p 3.1 kohaselt lepiti kokku igakuises üüritasus 750 eurot (edaspidi Üür), Üür on käibemaksuvaba. Lepingu p 3.2 kohaselt üürnik tasub Üüri kord kuus hiljemalt 20-ks kuupäevaks ettemaksuna järgneva kuu eest. Lepingu p 3.1.3 kohaselt Üüri arvestatakse alates 01.03.2016. Lepingu p 3.2 kohaselt lisaks üürile tasub üürnik Äriruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, sealhulgas: elektrienergia, vesi ja kanalisatsioon, küte, haldus, hooldus, prügivedu, remondifond, maamaks (edaspidi Kõrvalkulud). Lepingu p 3.3 kohaselt Kõrvalkulude suurus määratakse teenuse osutajate arvete või makseteatiste alusel, mõõdikute olemasolu korral arvestades mõõdikute näite. Lepingu p 3.4 kohaselt üürnik kohustub tasuma Kõrvalkulud igal kuul vastavalt korteriühistu poolt väljastatud arvetele, hiljemalt arvel näidatud maksekohustuse kuupäevaks arve väljastaja arveldusarvele. Lepingu p 3.5 kohaselt Üüri, Kõrvalkulude tasumise või muu rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel maksab Üürnik viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Lepingu p 5.1 kohaselt pidi XXX
2-18-11482 tasuma tagatisraha 750 eurot, mida ta ka tegi. Lepingu p 5.2 kohaselt tagas tagatisraha üürniku Lepingust tulenevate kohustuste täitmise ja juhul, kui üürnik ei täida Lepingust tulenevaid kohustusi, on üürileandjal õigus rahuldada nõue tagatisraha arvelt. Kuna ALG-l on nõue XXX vastu, siis nimetatud tagatisraha ei ole XXX-le tagastatud, vaid selle võrra on vähendatud võlgnevuse suurust. Lepingu p 6.2.12 kohaselt XXX kohustus hüvitama tema süülisel rikkumisel ALG-le tekkinud kahju, sh Äriruumi või sisustuse hävimisest või kahjustumisest tuleneva kahju. Lepingu p 6.2.15 kohaselt Lepingu kehtivuse viimasel päeval oli XXX kohustatud tagastama Äriruumi ALG-le koos sisustusega seisundis, mis vastab Lepingujärgsele kasutamisele, arvestades harilikku kulumist.
3.Kuna XXX ei tasunud üüri nõuetekohaselt, ütles ALG erakorraliselt Lepingu üles 05.02.2018 avaldusega, mille kättesaamist on kinnitanud XXX juhatuse liige oma allkirjaga ülesütlemisavaldusel (ekslikult märgitud aastaks 2017). Ülesütlemise seisuga oli XXX-l tasumata 15 kuu üür summas kokku 11 191,59 eurot ja lisaks Kõrvalkulud summas kokku 8986,57 eurot, millest 464,50 eurot on maamaks ja 8522,07 eurot on kommunaalmaksed. XXX ei ole Lepingu ülesütlemist vaidlustanud.
4.Äriruum anti XXX poolt ALG-le üle 22.02.2018. Nimetatud akti punktis 1.4 on loetletud Äriruumis tuvastatud kahjustused ja puudused, mis väljuvad tavapärase kasutamisega kaasnevatest kahjustustest ja puudustest.
5.19.03.2018 ALG poolt XXX-le edastatud kirjaga esitati XXX-le ülevaade Lepingust tulenevatest võlgnevustest ja ühtlasi teatati, et XXX poolt ei antud Äriruumi üle sellises seisus nagu seda nõuab Lepingu punkt 6.2.15, so Äriruumi oli jäetud ehitusmaterjal ja vana mööbel, mille äraveo maksumuseks on 100 eurot ja Äriruumist on demonteerimata ripplaekarkass, mille demontaaž ja sellest tulenevate kruviaukude pahteldamine ja lae värvimistööde maksumuseks on 2000 eurot. Eelnimetatud puuduste kõrvaldamise kogumaksumuseks on 2100 eurot. XXX-le anti võimalus hiljemalt 29.03.2018 teostada need tööd (esemete äravedu, karkassi demontaaž, kruviaukude pahteldamine ja lae värvimine) või kui neid töid ei teostata etteantud ajaks, siis hiljemalt 29.03.2018 tasuda ALG-le 2100 eurot. Nimetatud kirjale olid lisatud vastavad fotod. Eelnimetatud kiri saadeti XXX juhatuse liikme poolt Lepingus näidatud aadressile tähitud postina, kuid tagastati märkega "Tagastatud hoiuaja möödumisel". Lisaks saadeti see kiri XXX juhatuse meiliaadressile 19.03.2018.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse 20 178,16 eurot, 30.07.2018.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 7 805,30 eurot, viivise 0,1% päevas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindlas summas ja edasi protsendina põhinõudest, ning lõpetuseks äriruumi puuduste kõrvaldamise maksumuse 2100 eurot.
7.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgimist. Vastuse lisaks 1 olev nimekiri "Teostatud tööd" (edaspidi Tööde loetelu) on koostatud ühepoolselt kostja juhatuse liikme poolt, mistõttu on tegemist vaid ühe poole nägemusega, mis ei tõenda ei nende tööde faktilist teostamist, nende tööde loetelu ega mahtu (puudub tööde ajaline- ja ruumiline maht) ega nendega seotud kulutuste reaalset kandmist. Arvestades Tööde loetelus esitatud väidetavaid tööde hindu, on need ebareaalselt ja põhjendamata kõrged (nt saalis ja koridoris teostatud elektritööde, tüdrukute- ja poiste riietusruumi maalritööde hind jne). Lisaks on
2-18-11482 Tööde loetelu esitamise ja sellele tuginemise puhul tegemist teadvalt valeandmete esitamise ja kohtu eksitamisega, kuna Tööde loetelus nimetatud saali ripplae (väidetav hind 1200 eurot), saali helisüsteemi (väidetav hind 400 eurot), fuajee signalisatsiooni (väidetav hind 350 eurot) kabinetis ja abiruumis oleva kapi (väidetav hind 400 eurot), tüdrukute riietusruumis riietuspingid ja nagid (väidetav hind 400 eurot), poiste riietusruumis riietuspingid ja nagid (väidetav hind 400 eurot) ja lisaks elektripistikud, lülitid ja valgustuse võttis kostja ruumide vabastamisel ära ja viis ära. Hageja juhib tähelepanu ka sellele, et enamus väidetavaid hindasid on esitatud väga ümmardatud summades, mis on eluliselt ebausutav.
8.Kostja pole võimalikust tasaarvestamisest ega muul põhjusel üüri mittemaksmisest hagejat kirjalikult ega muul viisil teatanud (VÕS § 297). Üürnik (kostja) kohustus üürilepingu p 6.2.14 alusel hoiduma Äriruumides mistahes remonditööde, muudatuste või täiustuste tegemisest enne eelneva kirjaliku loa saamist Üürileandjalt (hagejalt). Ülalnimetatud üürilepingu punkt on kooskõlas ja tuleneb VÕS §-st 285 lg 1. Vastusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kostja poolt taolise nõusoleku küsimist, rääkimata hagejalt taolise kirjaliku loa saamisest, mistõttu on samuti Vastuses toodud vastuväide alusetu. Samuti on kostja püüdnud tagantjärele meelevaldselt omistada hagejale tegevusi ja toiminguid, sh nõustumusi, mida hageja pole teinud/andnud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
9.Kostja ei tunnista hagi. Kostja tegi üüritud kinnisasjale märkimisväärseid kulutusi, mistõttu leiab, et tal on hageja vastu kulutuste hüvitamise nõue. Nimetatud kulutused kuuluvad hageja huvisfääri. Hageja on kostja poolt tehtud kulutustest teadlik olnud ega ole nende tegemisele vastu vaielnud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
11.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: • pooled sõlmisid 01.03.2016 äriruumi üürileping nr xxx (tlk 5-7), mille alusel hageja andis kostja kasutusse korteriomandi aadressil xxx (kinnistusraamatu registriosa nr-ga xxx); • äriruum anti kostjale üle 02.03.2016 (tlk 8, ruumide üleandmise-vastuvõtmise akt); • hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 05.02.2018 avaldusega (tlk 9), kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud ning leping on lõppenud; • ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15 kuu üür summas kokku 11 191,59 eurot ja kõrvalkulud summas 8 986,57 eurot; • kostja andis äriruumi valduse hagejale tagasi 22.02.2018 (tlk 10, äriruumi üleandmisevastuvõtmise akt);
2-18-11482 •
•
•
kostjast jäi äriruumi maha ehitusmaterjal ja vana mööbel (tlk 13), mille äraveo maksumuseks on 100 eurot, samuti jäi demonteerimata ripplaekarkass (tlk 12 ja 14), mille demontaaž ja sellest tulenevate kruviaukude pahteldamine ja lae värvimistööde maksumuseks on 2000 eurot; 19.03.2018 edastas hageja kostjale nõudekirja (tlk 11), milles anti ülevaade lepingust tulenevatest võlgnevustest ja ühtlasi teatati, et kostja poolt üleantud äriruum ei vasta lepingu p 6.2.15 sätestatule. Kostjale teatati, et puuduste kõrvaldamise kogumaksumus on 2100 eurot. Kostjale anti võimalus hiljemalt 29.03.2018 teostada puuduste kõrvaldamine või kui seda ei teostata, siis hiljemalt 29.03.2018 tasuda hagejale 2100 eurot. kostja ei ole üüri ja kõrvalkulude ega ka puuduste kõrvaldamise kulude katteks makseid teinud. Samuti ei ole kostja puudusi ise kõrvaldanud.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse 20 178,16 eurot, 30.07.2018.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 7 805,30 eurot, viivise 0,1% päevas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindlas summas ja edasi protsendina põhinõudest, ning lõpetuseks äriruumi puuduste kõrvaldamise maksumuse 2100 eurot.
13.Kostja esitatud haginõuet õigeks ei võta ega tunnista enda vastu suunatud nõudeid. Kostja märgib, et tegi üüritud kinnisasjale märkimisväärseid kulutusi, mistõttu leiab, et tal on hageja vastu kulutuste hüvitamise nõue. Kostja lisab, et nimetatud kulutused kuuluvad hageja huvisfääri, hageja on kostja poolt tehtud kulutustest teadlik olnud ega ole nende tegemisele vastu vaielnud.
14.VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
15.Esmalt analüüsib kohus üürivõlgnevuse nõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista üürivõlgnevuse summas 11 191,59 eurot. Lepingu p 3.1 kohaselt lepiti kokku igakuises üüritasus 750 eurot (edaspidi Üür), Üür on käibemaksuvaba. Lepingu p 3.2 kohaselt üürnik tasub Üüri kord kuus hiljemalt 20-ks kuupäevaks ettemaksuna järgneva kuu eest. Lepingu p 3.1.3 kohaselt Üüri arvestatakse alates 01.03.2016. Kostja andis äriruumi valduse hagejale tagasi 22.02.2018. Kostja ei ole üürinõudele sisulisi vastuväited esitanud. Seega on üürivõlgnevuse nõue põhjendatud.
16.Järgnevalt analüüsib kohus kõrvalkulude nõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista kõrvalkulude võlgnevuse summas 8 986,57 eurot. VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 293 sätestab, et üürileandja kAb asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Lepingu p 3.2 kohaselt lisaks üürile tasub üürnik Äriruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, sealhulgas: elektrienergia, vesi ja kanalisatsioon, küte, haldus, hooldus, prügivedu, remondifond, maamaks (edaspidi Kõrvalkulud). Lepingu p 3.3 kohaselt Kõrvalkulude suurus määratakse teenuse osutajate arvete või makseteatiste alusel,
2-18-11482 mõõdikute olemasolu korral arvestades mõõdikute näite. Lepingu p 3.4 kohaselt üürnik kohustub tasuma Kõrvalkulud igal kuul vastavalt korteriühistu poolt väljastatud arvetele, hiljemalt arvel näidatud maksekohustuse kuupäevaks arve väljastaja arveldusarvele. Kostja ei ole kõrvalkulude nõudele sisulisi vastuväited esitanud. Seega on üürivõlgnevuse nõue põhjendatud.
17.Järgnevalt analüüsib kohus kahjunõuet. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist, mis on tekkinud seoses kostjapoolse lepingulise kohustuse rikkumisega. Kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib nõuda, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-15-12, p 27; 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): • kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); • hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
18.Esmalt selgitab kohus välja, kas kostja on lepingut rikkunud. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Lepingu p 6.2.12 kohaselt kohustus kostja hüvitama tema süülisel rikkumisel hagejale tekkinud kahju, sh äriruumi või sisustuse hävimisest või kahjustumisest tuleneva kahju. Lepingu p 6.2.15 kohaselt oli lepingu kehtivuse viimasel päeval kostja kohustatud tagastama äriruumi hagejale koos sisustusega seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele, arvestades harilikku kulumist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostjast jäi äriruumi maha ehitusmaterjal ja vana mööbel, samuti jäi demonteerimata ripplaekarkass. Kuivõrd kostja pidanuks nimetatud esemed äriruumist lepingu lõppedes eemaldama, kuid ei teinud seda, siis kohus leiab, et kõnealusel juhul on tegemist lepingu rikkumisega, mistõttu on kostja kohustatud hagejale tekitatud kahju hüvitama.
19.Kohus leiab, et kostjapoolne lepingurikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1) ning kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Kohtuni ei ole toodud asjaolusid, millest tulenevalt võiks väita, et lepingu rikkumine oli vabandatav (nt põhjustatud vääramatu jõu esinemisest vms). Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
20.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on seoses kostjapoolse rikkumisega tekkinud kahju ning kas tekkinud kahju on põhjuslikus seoses rikutud kohustusega. Riigikohus on 06.05.2015.a lahendi nr 3-2-1-36-15 p-is 22 märkinud, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks
2-18-11482 toimunud. VÕS § 127 lg 4 järgi tuleb hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 18; RKTKo nr 3-2-1-42-16, p 19).
21.Hageja märgib, et tal on tekkinud otsene varaline kahju, mis seisneb järgmistes kulutustes: ehitusmaterjali ja vana mööbel äraveo maksumus 100 eurot; ripplaekarkassi demontaaž, kruviaukude pahteldamine ja lae värvimistööde maksumus 2000 eurot. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et üüripinna vabastamise korral on hageja kohustatud üüripinnalt ära kolima endale kuuluva vara ja taastama üüripinna algupärase seisundi. Kohus leiab, et nimetatud kulud on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Kui kostja oleks üürilepingu lõppedes üüriruumi oma varast vabastanud ning lae algupärase seisukorra taastanud, ei oleks kostja pidanud ülalnimetatud kulusid kandma. Seega on kohus tuvastanud, et hagejale on tekkinud kahju summas 2100 eurot.
22.Järgmisena selgitab kohus välja, kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 127 lg 2 võimaldab jätta tähelepanuta rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohast vaadates erakordsed. Seda põhjusel, et selliste tagajärgede ärahoidmine ei saanud eeldatavasti olla kohustuse eesmärgiks ning seega ei olnud rikkujal neid tagajärgi ka võimalik ette näha. Hüvitatav kahju tuleb kindlaks määrata, arvestades VÕS § 127 lg 2 järgi rikutud kohustuse kaitseeesmärki (vt viidatud sätte kohaldamise kohta Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-11, p 12;
26.septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13). Kolleegium rõhutas lisaks, et rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamine peab vastama pooltevahelisele mõistlikule riskijaotusele. Kohus leiab, et hageja nõutav hüvitis ja selle koosseis on kooskõlas rikutud kohustuse (kohustusega vabastada üüripind oma asjadest ning tagada üüripinna algupärane seisund) kaitse-eesmärgiga. Rikutud kohustus pidi tagama, et hagejal ei ole vaja asuda üürpinna valduse tagasisaamisel seda taastama.
23.Järgmisena selgitab kohus välja, kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Riigikohus on 13.02.2014.a lahendi nr 3-2-1-178-13 p-is 12 selgitanud, et kahju ettenähtavuse puhul on oluline selgitada, kas lepingut rikkunud pool pidi arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Kahju ettenähtavust tuvastades tuleb arvestada üldjuhul seda, kas lepingut rikkunud pool nägi või pidi asjas esile toodud asjaoludel kahju ette nägema, kuid majandusja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik. Kohus leiab, et tekkinud kahju pidi kostjale olema ettenähtav. Kostja pidi majandus- või kutsealal tegutseva isikuna lepingu sõlmimisel aru saama, et kui ta jätab pärast lepingu lõppemist oma vara üüripinnale ega taasta üüripinna algupärast seisukorda (arvestades sealjuures loomulikku kulumist), võib hagejal tekkida kahju, mis seisneb vara utiliseerimise ja üüripinna puuduste kõrvaldamise kuludes. Kostja ei ole vastupidist välja toonud ega tõendanud.
2-18-11482
24.VÕS § 336 lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. 19.03.2018 edastas hageja kostjale nõudekirja (tlk 11), milles teatati, et kostja poolt üleantud äriruum ei vasta lepingu p 6.2.15 sätestatule. Kostjale teatati, et puuduste kõrvaldamise kogumaksumus on 2100 eurot. Kostjale anti võimalus hiljemalt 29.03.2018 teostada puuduste kõrvaldamine või kui seda ei teostata, siis hiljemalt 29.03.2018 tasuda hagejale 2100 eurot. Kostja ei ole puuduste kõrvaldamise kulude katteks makseid teinud. Samuti ei ole kostja puudusi ise kõrvaldanud.
25.Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on täidetud ning kahjuhüvitis summas 2100 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
26.Kostja on märkinud, et ta on üüripinnale teinud märkimisväärseid kulutusi, mistõttu tal puudub kohustus hageja nõutavaid summasid tasuda. VÕS § 285 lg 1 sätestab, et üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. VÕS § 286 lg 1 sätestab, et kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. VÕS § 286 lg 2 sätestab, et uude kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamist võib üürnik nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule. VÕS § 297 lg 1 sätestab, et elu- või äriruumi üürnik võib talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist.
27.Vaatamata sellele, et kohus on kostjale määranud tähtaja vastuhagi esitamiseks, ei ole kostja seda teinud. Kostja ei ole tõendanud, et ta on väidetavad kulutused kandnud, et nimetatud kulud oleksid hageja huvisfääris ning et nimetatud kulutused oleks põhjendatud ja vajalikud ning hageja poolt heaks kiidetud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud VÕS § 297 lgs 1 nimetatud tasaarvestusavalduse. Kostja ei ole teinud tasaarvestusavaldust ka kohtumenetluses. Seega leiab kohus, et kostja kõnealused vastuväited on alusetud ega väära tema kohustust hagejale nõutavad rahasummad tasuda.
28.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja arvestab viivist lepingujärgses määras. Hageja arvestab viivist alates iga kostjale edastatud arve maksetähtaja järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 30.07.2018 (tlk 16, viivisearvestus). Vaidlust ei ole selles, et kostja on üüri ja kõrvalkulude tasumisega hageja ees viivituses. Seega tuleb 30.07.2018 seisuga mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 7 805,30 eurot.
2-18-11482
29.Järgnevalt analüüsib kohus hageja edasiulatuvat viivisenõuet. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgset viivist (0,1% päevas põhivõlalt 20 178,16 eurot, s.o 20,18 eurot päevas) alates 01.08.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi kuni kohustuse kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja sellekohase viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 01.08.2018 – 14.06.2019 eest summas 6 417,24 eurot (318 päeva x 20,18 eurot) ning alates 15.06.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni määras 20,18 eurot päevas, kuid viivise kogusumma ei tohi ületada põhivõlgnevuse summat 20 178,16 eurot.
30.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja üürivõla summas 11 191,59 eurot ja kõrvalkulude võla summas 8 986,57 eurot, kahjuhüvitise summas 2 100 eurot, 14.06.2019.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 14 222,54 eurot ning viivise alates 15.06.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni määras 20,18 eurot päevas, kuid kogusummana mitte rohkem kui põhivõlgnevuse summa 20 178,16 eurot.
31.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kAb hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
33.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
34.Hageja esindaja esitas 03.06.2019 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 1000 eurot. Avaldusest nähtub, et hageja lepingulise esindaja kulud moodustavad 1 368 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabi osutatud 9,5h ulatuses tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga). Hageja menetluskulud on kokku 2 368 eurot. Hageja palub menetluskulude hüvitise kanda hageja arvelduskontole nr XXX. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostja vastuväited hageja menetluskuludele
35.Kostja ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud.
2-18-11482 Kohtu põhjendused
36.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
37.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
38.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 1000 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 30.07.2018 hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot ning vastava kulu kandmine on tõendatud. Tegemist on vajaliku kuluga ning see kuulub kostja poolt hüvitamisele.
39.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja lepingulise esindaja kulude suurus on moodustavad 1 368 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabi osutatud 9,5h ulatuses tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga). Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: hagiavalduse koostamine, sh materjalidega tutvumine 4 tundi; 23.01.2019 menetlusdokumendi koostamine, sh eelnev tutvumine kostja vastusega hagile 3 tundi; 17.05.2019 menetlusdokumendi koostamine 2,5 tundi.
40.Esmalt märgib kohus, et hageja ei ole kinnitanud, et tal puudub võimalus esindajakuludelt tasutud käibemaksu tagasiarvestamiseks (TsMS § 174 lg 10). Siiski on kohus käibemaksukohustuslaste registri päringu tulemusel tuvastanud, et hageja on käibemaksukohustuslane ning saab sellest tulenevalt menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei mõista kohus hageja esindajakulusid välja koos käibemaksuga ning jätab hageja taotluse selles osas rahuldamata.
41.Hageja esindajal on 23.01.2019 menetlusdokumendi koostamiseks kulunud 3h. Arvestades nimetatud menetlusdokumendi sisu ning mahtu, leiab kohus, et selle koostamise põhjendatud ajakulu on 1h, vähendades toimingu märgitud ajakulu 2h võrra. Kohus märgib, et nimetatud menetlusdokument on suuresti asjakohatu. Hageja esindaja on suurel määral tsiteerinud seadusesätteid ning peaasjalikult tegelenud menetlusõiguse põhimõtete
2-18-11482 lahtikirjutamisega, mis on ebavajalik. Kuivõrd kostja vastus ei sisaldanud haginõudele sisulisi vastuväiteid, ei saanud ka kostja vastusega tutvumine olla ajakulukas.
42.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka õigusabi osutaja tunnihind on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega ning käesoleva tsiviilasja keerukusega.
43.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 7,5h (9,5h – 2h), mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda (120 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 900 eurole. Hageja menetluskulud on kokku 1 900 eurot (lepingulise esindaja kulu 900 eurot + kohtukulud 1 000 eurot). Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud summas 1 900 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 468 euro ulatuses (taotletud summa 2 368 eurot – rahuldatud summa 1 900 eurot).
44.Hageja on esitanud taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise kord selliselt, et menetluskulude hüvitis tuleb kanda hageja arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et hageja taotlus otsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada ning kostjat tuleb kohustada tasuma menetluskulude hüvitis hageja arveldusarvele nr XXX Swedbank ASis.
45.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.