Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
Tartu Maakohus Roomet Sõnna 14. juuni 2019 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus 2-19-5774 17 038,84 eurot Swedbank AS hagi A. T. vastu võla nõudes Hageja Swedbank AS, registrikood xxxxxxxx, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn, esindaja Külli Reinfeld; e-post: [email protected]; Kostja A. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank AS hagi A. T. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista A. T. Swedbank AS kasuks laenulepingust nr 13-076023-EV tulenev põhivõlgnevus 8370,78 eurot, intress 192,87 eurot, põhivõlgnevuse viivis 1859,75 eurot, kindlustusvõlgnevuse viivis 3,63 eurot ning viivis põhinõudelt alates 12.04.2019 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 1859,75 eurot ei tohi ületada põhinõude 8370,78 euro suurust.
3.Välja mõista A. T. Swedbank AS kasuks väikelaenulepingust nr 14-100565-VV tulenev põhivõlgnevus 3469,85 eurot, intress 247,22 eurot, viivis 1448,60 eurot ning viivis põhinõudelt alates 12.04.2019 kuni põhinõude täitmiseni 0,061% päevas, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 1448,60 eurot ei tohi ületada põhinõude 3469,85 euro suurust.
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus
6.Välja mõista A. T. Swedbank AS kasuks menetluskulu 700 (seitsesada) eurot.
7.Välja mõista A. T. Swedbank AS kasuks menetluskuludelt summas 700 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 700 eurot.
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Swedbank AS esitas Tartu Maakohtule hagi A. T. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt 11.11.2013 sõlmisid Swedbank AS, A. T. ja Keidi Põdra laenulepingu nr 13-076023EV, mille alusel andis hageja laenusaajatele laenu summas 16 800,00 eurot intressimääraga 6 kuu Swedbanki eluasemelaenu baasintressi määr + 3,600% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 16.10.2028. Lepingu tagatiseks seati hüpoteek korteriomandile asukohaga Sinivoore 15-79, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond ja korteriomandile asukohaga Hariduse 8-60, Jõhvi, Ida-Viru maakond. Kuna laenusaajad ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jätsid graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 10.05.2017 muuhulgas kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks alates 30.05.2017. Täitemenetluses müüdi tagatisvara asukohaga Hariduse 8-60, Jõhvi enampakkumisel hinnaga 3 800,00 eurot. Vara müügihinnast läksid maha kohtutäituri tasud, mistõttu laenulepingust nr 13-076023-EV tuleneva võlgnevuse katteks laekus 3 132,56 eurot. Tagatisvara asukohaga Sinivoore 15-79, Kohtla-Järve müüdi täitemenetluse raames enampakkumisel hinnaga 3 310,00 eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud, mistõttu laenulepingut nr 13-076023-EV tuleneva võlgnevuse katteks laekus vara müügist saadud summast 2 716,40 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja laenulepingust nr 13076023-EV tulenev nõue kostja vastu 10 427,03 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 8 370,78
eurot, intressist 192,87 eurot, põhivõlgnevuse viivisest 1 859,75 eurot ja kindlustusvõlgnevuse viivisest 3,63 eurot. 22.12.2014 sõlmisid hageja ja kostja väikelaenulepingu nr 14-100565-VV, mille alusel andis hageja kostjale laenu 4 690,68 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama ja intressi (22% aastas) tasuma osade kaupa iga kuu 16. kuupäeval. Laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks lepiti 16.12.2019. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 10.05.2017 kostjale lepingu ülesütlemise teatise. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks alates 30.05.2017. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu 5 165,67 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 3 469,85 eurot, intressist 247,22 eurot, põhivõlgnevuse viivisest 1 448,60 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust nr 13-076023-EV tulenev põhivõlgnevus 8 370,78 eurot, intress 192,87 eurot, põhivõlgnevuse viivis 1 859,75 eurot, kindlustusvõlgnevuse viivis 3,63 eurot ning viivis põhinõudelt 8 370,78 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning väikelaenulepingust nr 14100565-VV tulenev põhivõlgnevus 3 469,85 eurot, intress 247,22 eurot, viivis 1 448,60 eurot ning viivis põhinõudelt 3 469,85 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,061% päevas.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 17.05.2019 TsMS § 322 lg 1 kohaselt. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel
sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
3.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr 13-076023-EV tulenev põhivõlgnevus 8 370,78 eurot, intress 192,87 eurot, põhivõlgnevuse viivis 1 859,75 eurot, kindlustusvõlgnevuse viivis 3,63 eurot ning viivis põhinõudelt 8 370,78 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning väikelaenulepingust nr 14100565-VV tulenev põhivõlgnevus 3 469,85 eurot, intress 247,22 eurot, viivis 1 448,60 eurot ning viivis põhinõudelt 3 469,85 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,061% päevas. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhinõude suurust. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
4.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS §-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 700 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 700 eurot. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud summas 700 eurot kostja kanda. Vastavalt menetlusosalise taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb välja mõista viivis menetluskuludelt 700 eurolt, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (700 eurot) nõuet.