Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-19-708

2-19-708 käendas laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees. Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustus kostja II hageja ees vastutama kostja I laenulepingust tulenevate kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 4000 eurot. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus põhjendatuks märkida järgmist. Nimelt hageja palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise põhinõudelt kuni selle tasumiseni. Riigikohus on märkinud, et kui käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahend asjas nr 3-2-1-8-13, p 12). Antud juhul ei ole hageja esitanud hagiavalduses viivisega seonduvaid asjaolusid seoses kostjalt II nõutava viivisega ega konkreetset nõuet kostjalt II viivise väljamõistmiseks käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest. Seega ei tohi kohtuotsuse resolutsiooni p-dest 2 ja 3 ning menetluskulude jaotusest tulenevad K Vult väljamõistetavad summad ületada poolte poolt kokkulepitud käendaja maksimumsummat 4000 eurot. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 450 eurot. Lepingulise esindaja poolt on õigusabi osutatud kokku 5 h ulatuses ja maksumusega 600 eurot, millele lisandub käibemaks 120 eurot (kokku 720 eurot) vastavalt järgnevale:  kliendiga kohtumine, suhtlemine 0:25 h;  kliendi materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs 0:35 h;  hagi koostamine, kliendiga suhtlemine, lisade selekteerimine ning edastamine 4 h. Menetlusosaline kinnitab, et antud kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtuvaidlusega ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta käibemaksu tagasi arvestada ning taotleb seetõttu menetluskulude kindlaksmääramist koos käibemaksuga. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja

2-19-708 kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Võttes arvesse tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide mahtu ja asja keerukust, siis ei ole hageja õigusabikulud kohtu hinnangul täies ulatuses põhjendatud. Kohus võtab siinkohal arvesse, et hagiavalduse sisuline osa 4 lehte koosneb suuresti seadusesätete tsiteerimisest. Seega ei ole kohtu hinnangul hagiavalduse koostamisele, kliendiga suhtlemisele ning hagi edastamisele kulutatud aeg nelja tunni ulatuses põhjendatud. Mõistlikuks ajakuluks tuleb lugeda kolm tundi. Ülejäänud osas on hageja esindajakulud põhjendatud. Ühtlasi ei saa kohtu hinnangul teha hagejale etteheiteid talle osutatud õigusabiteenuse tunnihinnale, milleks on 120 eurot (lisandub käibemaks). Kostjatelt tuleb TsMS § 162 lg 1 ning § 165 lg 3 koosmõju alusel menetluskuludena solidaarselt välja mõista riigilõiv 450 eurot ning esindajakulud 576 eurot (sh käibemaks). Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.