Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

arveldusarvele

nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is). Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi O Zi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on O Z sõlminud TF Bank AB (publ) Eesti filiaaliga 20.03.2018 väikelaenu laenulepingu, millega on taotlenud eelneva laenu refinantseerimist ning saanud täiendavat laenu summas 1300.00 eurot. Refinantseerimise tagajärjel moodustus kogu laenu jäägiks 2922.66 eurot, mida kostja ei ole tagastanud. Kostja kohustus tagastama krediidiandjale krediiti igakuiste maksetena pangakontole vastavalt poolte vahel kokkulepitule 60 kuu jooksul intressimääraga 24,90 % aastas. Vastavalt laenulepingu laenuandmetele kohaldatakse viivitusintressi määras 0,069 % päevas ja krediidikulukuse määr 31,09 % aastas. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed ning TF Bank AB (publ) Eesti filiaalil oli õigus vastavalt lepingutingimustele laenuleping üles öelda ning nõuda kogu võla tasumist kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on edutult andnud vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puuduva summa tasumiseks. TF Bank AB (publ) Eesti filiaali ütles laenulepingu erakorraliselt üles 23.08.2018 nõudes kogu võlgnevuse kohest tasumist. Samas teatas krediidiasutus kostjale, et loovutab laenulepingust tekkinud nõude OK Incure OÜ-le. Hageja arvestab intressi lepingust tuleneva määraga 0,069 % päevas alates 20.03.2018 kuni lepingu ülesütlemiseni 23.08.2018. Hageja arvestab viivist vastavalt laenulepingule mõistlikus määras 0,066 % alates laenulepingu ülesütlemisest 24.08.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 29.04.2019. Viivise suuruseks moodustus 478.38 eurot, mida hageja vähendas 212.74 eurole. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud summas 50.00 eurot vastavalt VÕS § 1132 lg 2. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2922.66 eurot, intressi summas 314.60 eurot, viivise summas 212.74 eurot ja sissenõudmiskulud summas 50.00 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv summas 300.00 eurot ning mõista kostjalt välja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks palub hageja toimetada menetlusdokumentide väljavõtted kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu vastavalt TsMS § 317 lg-le 12. 26.02.2019 on hageja maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 127.76 eurot ja 23.04.2019 hagi esitamisel täiendavalt 172.24 eurot, kokku 300.00 eurot.

Kostja vastuväited Kohus on lugenud kostjale menetlusdokumendid kätte toimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 alusel 18.05.2019. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi osalisel rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 94 lg 3, § 108 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6, § 113 lg 1 ja § 1132 lg 2 p 3. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud summas 50.00 eurot vastavalt VÕS § 1132 lg 2. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagist ei nähtu, kust tuleneb kostja kohustus tasuda sissenõudmiskulu ning hageja ei ole tõendanud kostjale tasuliste meeldetuletuskirjade saatmist. Kohus peab tagaseljaotsuse tegemisel omal algatusel kontrollima mh ka hagi veenvust. See tähendab, et hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud, mida TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel loetakse kostja poolt omaksvõetuks, peavad olema õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Kohus saab arvestada tagaseljaotsuse tegemisel üksnes hagiavalduses nimetatud faktiliste asjaoludega (vt Riigikohtu 30.01.2014.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13 p 16). See tähendab, et isegi juhul, kui hagile lisatud tõenditest nähtub faktilisi asjaolusid, millele hageja oleks võinud hagiavalduses tugineda ja muuta sellega hagiavalduse õiguslikult põhjendatuks, ei tohi kohus seda tagaseljaotsuse tegemisel siiski arvesse võtta. Eelnevast tulenevalt jätab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude osas, kuna hageja poolt esitatud nõue sissenõudmiskulude summas 50.00 eurot väljamõistmiseks kostjalt ei ole hageja poolt õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et kuivõrd hageja esitas nõude kogusummas 3500.00 eurot, mille kohus rahuldas 3045.00 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 99 % ulatuses kostja kanda ja 1 % ulatuses hageja kanda.

Menetluskulud TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, sh hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv summas 300.00 eurot. Kohtu hinnangul 26.02.2019 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 23.04.2019 hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 300.00 eurot on täies ulatuses põhjendatud menetluskulu ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel hageja menetluskulude suuruseks 300.00 eurot, mis koosneb tasutud riigilõivust summas 300.00 eurot. Kuivõrd kohus jättis otsusega 99 % hageja menetluskuludest kostja kanda mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 297.00 eurot (300.00 × 99 %). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (297.00 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.