lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-118548/18

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 07.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-118548/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1633
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TLS § 40 lg 5Töötaja kulude ja kahju hüvitamise erisusTLS § 16 lg 1Töötaja hoolsuse määrTLS § 72Töötaja vastutusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 429 lg 1Hagist loobumineVÕS § 1041Teise isiku kohustuse täitmisest tulenev nõueVÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Transgarant OÜ11490421(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-118548

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2019. a Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-118548

Tsiviilasi

Transgarant OÜ väljamõistmiseks 1512 eurot

Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

hagi

Siarhei

Matsuli

vastu

võla

•

Hageja Transgarant OÜ (registrikood 11490421; Liikuri 4867 Tallinn 13618) • Hageja seaduslik esindaja Andrey Neverov • Hageja volitatud esindaja Aleksei Kraizmer (XXX) • Kostja Siarhei Matsul (isikukood XXX; XXX) • Kostja esindaja Sergei Desjatnikov 08.05.2019

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada menetlus Transgarant OÜ hagis Siarhei Matsuli vastu Vene Föderatsiooni sisenemise tasu 12 euro väljamõistmiseks.
2.Jätta ülejäänud osas hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud Transgarant OÜ kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Mõista Transgarant OÜ-lt Siarhei Matsuli kasuks välja menetluskulud 660 eurot.
3.Menetluskuludelt tuleb alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.Transgarant OÜ esitas 15.11.2018 maakohtule hagi, milles palus Siarhei Matsulilt välja mõista varalise kahju 1512 eurot. Hageja loobus 08.05.2019 kohtuistungil Vene Föderatsiooni sisenemise tasu 12 euro nõudest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XX.XX.XXXX töölepingu, mille kohaselt Siarhei Matsul asus hageja juures tööle XXX riigisisestele ja rahvusvahelistele XXX. 04.06.2018 alustas kostja tavalist reisi XXX, nagu ta oli juba teinud aprillis ja mais. 05.06.2018 määras Venemaa Föderatsiooni XXX kostjale õigusrikkumise tõttu trahvi 100 000 rubla. Kostja täitis veoloa ebaõigesti, kuna esitas 3 eraldi veose andmed kokku liidetult, aga oleks pidanud näitama iga CMR kohta eraldi konkreetse kauba partii andmed. 05.06.2018 trahvimääruses on viide XXX 24.07.1998, 14.10.2015, ja 08.02.2018 kehtestatud õigusnormidele. 09.06.2018 ähvardas kostja hagejat, et jätab talle veoks antud auto XXX Moskvasse, kui hageja ei kanna talle üle trahvi jaoks 1500 eurot ja 350 eurot palgana reisi eest. Auto Eestisse tagasi toomiseks kandis hageja kostja kontole 1850 eurot. Lisaks maksis hageja kostjale 12 eurot uue ühekordse Venemaa Föderatsiooni sisenemise loa eest. Kostja lubas kirjalikult, et teeb oma võlad tööga tasa, tegelikult hakkas ta otsima teist töökohta. Lõpuks teatas autojuht, et leidis teise töökoha ja lahkub töölt, viskas lahkumisavalduse autosse ja sõitis ära. Hageja vallandas kostja seoses tööluusiga. Hageja leidis, et kostja peaks hüvitama trahvi jaoks antud 1500 eurot. Tulenevalt TLS §-st 40 lg 5 peab tööandja hüvitama töötajale tööülesannete täitmisel tekitatud kahju. Antud juhul ei ole tegemist töötajal kahju tekkimisega tööülesande täitmisel, vaid töötaja sai rahatrahvi hooletuse tõttu oma töökohustuste täitmisel. Kostja oli saanud tööandjalt dokumentide täitmiseks vajalikud juhised ning kostja vastutab TLS § 72, § 74 lg 1 alusel koostoimes TLS §-ga 16 hooletult täidetud dokumentide eest talle määratud trahvisumma eest. Kuna kostja ähvardas veoki Moskvasse maha jätta, st tekitada ettevõttele ülisuure varalise kahju, ei olnud ta lojaalne tööandja suhtes TLS § 16 lg 1 mõttes ja rikkus jämedalt töölepingu p 6.1 sätteid. Hageja palub kostjalt välja mõista 1500 eurot VÕS § 76 lg 1, § 100, § 108 lg 1 ning § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel. Hageja esitas alternatiivse nõude ning palus kostjalt välja mõista 1500 eurot VÕS § 1041 alusel, lisaks viivised alates 10.06.2018. Hageja leidis, et poolte vahel sõlmitud tööleping ei sätesta hageja kohustust tasuda kostjale kui füüsilisele isikule määratud trahve. Hageja oli kohtuistungil nõus, et juhendamisel ei räägitud sellest, et kõik partiid tuleb eraldi massidena kirja panna. Hageja juhatuse liige selgitas, et kui töötajal on juriidilisi küsimusi, ei ole juhatuse liikmel õigus nendele vastata. Tööandja eeldas, et kostja juba teab kõiki vajalikke norme.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud kahju suurust, kahju olemasolu ega põhjuslikku seost kostja käitumise ja kahju vahel. Vene Föderatsiooni transpordipolitsei määras kostjale trahvi, kuna tööandja ei juhendanud töötajat dokumentide täitmise osas. Venemaal muutus oluliselt veoautoga riiki sisenemisega seotud dokumentatsiooni täitmise kord, kuid kostjat sellest ei teavitatud. Tööandja ei selgitanud kostjale, et eraldi massidega koormat tuleb eraldi kajastada. Venemaale läks kostja hageja korraldusel ja huvides. Trahv oli samuti tasutud tööandja ehk hageja huvides ning tööandja peab TLS § 40 lg 5 järgi kahju hüvitama. Kostja ei rikkunud TLS § 16 lg 1 ja oli hagejale lojaalne.

KOHTU SEISUKOHAD

3.Hageja on esitanud kostja vastu nõude Vene Föderatsiooni sisenemise tasu 12 euro väljamõistmiseks. Hageja loobus sellest nõudest 08.05.2019 kohtuistungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kuna kostja nõudest loobumisele vastu ei vaielnud, lõpetab kohus selle nõude osas menetluse.
4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • kostja töötas XX.XX.XXXX sõlmitud töölepingu alusel hageja juures XXX . Tema töö sisuks oli kauba XXX; • 05.06.2018 määras Venemaa Föderatsiooni transpordipolitsei kostjale õigusrikkumise tõttu trahvi 100 000 rubla (1500 eurot). Trahvi põhjuseks oli ebaõigesti täidetud CMR; • hageja on kostjale andnud trahvi tasumiseks 1500 eurot; • poolte vahel on töösuhe lõppenud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale kahju (trahv 1500 eurot) hüvitama.
5.Kostja täitis trahvi määramisel ajal hageja antud tööülesandeid, seega kuulub hageja nõue lahendamisele töölepingu seaduse (TLS) alusel.
6.TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused: • töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust; • tööandjale on tekkinud või tekib kahju; • töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut; • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga; • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
7.Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 2.3 kohaselt on kostja tööülesandeks teostada tellimustöid, transpordivahendi hooldus, remont jms ning veoteenuste ja erinevate lao- ja majandustööde tegemine. Mõlema poole kinnitusel kuulus kostja tööülesannete hulka ka rahvusvahelise veo saatelehe (CMR) täitmine. Kostjale määrati 05.06.2018 õigusrikkumise tõttu trahvi 100 000 rubla (1500 eurot). Määruse põhjenduste kohaselt on CMR punktid 10 ja 11 täidetud valesti. Mitme veosesaatja puhul on punktis 10 märgitud kogu veose andmed, peaks aga märkima esimesena peale laaditud kauba partii andmed. CMR punktis 11 pole märgitud iga kaubapartii kaalu. Poolte selgituste kohaselt oli trahvi põhjuseks ebaõigesti täidetud CMR, kus kostja esitas 3 eraldi veose andmed kokku liidetult, aga oleks pidanud näitama iga kaubapartii andmed eraldi. Kuna saatelehe täitis kostja, oli trahvi määramise põhjuseks kostja poolne kohustuste rikkumine.
8.Hageja on kostjale trahvi 1500 eurot hüvitanud, seega on hagejale kahju tekkinud.
9.Kahju hüvitamise kolmas eeldus on töötaja süü. Kohtul tuleb hinnata, kas töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu.

TLS § 16 lg 1 sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Hageja väitis kirjalikes seisukohtades, et kostja on väljaõppe saanud. Samas kinnitas hageja juhatuse liige kohtuistungil, et juhendamisel kostjale ei seletatud, et kõik partiid tuleb eraldi massidena kirja panna. Hageja eeldas, et kui kostja sellest aru ei saanud, pidi ta seda küsima. Hageja eeldas ka seda, et kostja juba teab rahvusvaheliste vedude reegleid, kuna on XXX juba varem töötanud ning CMRi täitmisest eraldi ei räägitud. Lisaks leidis hageja juhatuse liige, et kui töötajal on juriidilisi küsimusi, ei ole hagejal õigus teda juhendada. Kostja selgitas, et tööle võtmisel teda ei juhendatud. Kohus leiab, et hageja ei ole kostja juhendamist tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale oleks täpselt selgitatud CMR täitmise korda, s.h kõikvõimalikke erijuhte (näiteks mitme veose deklareerimist). Seega täitis kostja CMR-i oma oskuste piires ning ei saa väita, et kostja oleks olnud seejuures hooletu. Samuti ei ole alust arvata, et kostja täitis saatelehe tahtlikult valesti. Seega ei ole kostja süüdi hagejale kahju tekkimises, kohus jätab hagi rahuldamata.

10.Kohus selgitab hagejale, et tulenevalt TLS § 40 lg-st 5 on tööandjal kohustus hüvitada töötajale tööülesannete täitmisel tekitatud kahju. Eeldatakse, et töötajale makstud töötasu ei kata eelmises lauses nimetatud kahju.
11.Kuna poolte vahel oli tööleping, ei saa hageja oma nõuet esitada VÕS § 1041 alusel. Sellel alusel saab esitada nõuet olukorras, kus hagejal ei olnud kohustust maksta kostjale määratud trahvi. Praegusel juhul on trahv määratud kostjale seetõttu, et ta täitis hagejalt saadud tööülesannet ning hagejal oli kohustus TLS § 40 lg 5 alusel kostjale kahju hüvitada. Töölepingu olemasolu välistab VÕS § 1041 kohaldamise. Seega tuleb ka hageja alternatiivne nõue jätta rahuldamata.
12.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulud 660 eurot (käibemaksuta). Kostjale on osutatud õigusabi hinnaga 120 eurot tund kokku 5 tunni 30 minuti ulatuses, lisaks palub kostja välja mõista seadusjärgsed viivised. Kostja kinnitas, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole oma seisukohta esitanud. Kostja esindaja on esitanud vastuse, täpsustavad seisukohad, tõendi ning võtnud osa kohtuistungist. Kohus peab ajakulu põhjendatuks ning mõistab hagejalt kostja kasuks menetluskulu välja kogu ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval