nr 2-19-104532 OÜ Aktiva Finants hagi X.X.vastu Tele2 Eesti AS-ga 25.07.2016 sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingust nr 301788979 ja 17.07.2017 sõlmitud liitumislepingust nr 301788979 tuleneva põhivõlgnevuse 319,78 euro, sissenõudmiskulu 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 18,29 euro ja alates 05.04.2019 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras jooksva viivise väljamõistmiseks hagimenetlus
Hagihind
393,75 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
OÜ Aktiva Finants (registrikood Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi X.X.vastu osaliselt.
2.Välja mõista X.X.OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlg summas 319,78 eurot, võla sissenõudmiskulu 25 eurot ja kuni 07.06.2019 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis summas 22,78 eurot ning alates 08.06.2019 viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
Jätta hagi võla sissenõudmiskulude nõudes summas 5 eurot rahuldamata.
4.Jaotada menetluskulud ning jätta need 98 % ulatuses kostja ja 2 % ulatuses hageja kanda.
5.Välja mõista X.X.OÜ Aktiva Finants kasuks hageja kantud menetluskulud summas 333,20 eurot.
6.Välja mõista X.X.OÜ Aktiva Finants kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt (333,20 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
7.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte hagejale, tema esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaselts sõlmisid 25.07.2016 liitumis- ja järelmaksulepingu nr 301788979 ning 17.07.2017 sõlmiti liitumisleping nr 301788979.
2.Ajavahemikul 01.03.2018 - 01.07.2018 aasta esitas Tele2 Eesti Aktsiaselts kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles kostjaga sõlmitud lepingud 30.06.2018 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist.
3.Nõue on loovutatud hagejale 31.07.2018.
4.Hagi õigusliku alusena viitab hageja muuhulgas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, VÕS § 82 lg-le 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg-le 1, VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS 1132 lg-le 2 ning hageja nõuab kostjalt lepingutest nr 301788979 tuleneva põhivõla 319,78 euro, võla sissenõudmiskulu 30 euro, sissenõuatavaks muutunud viivise 18,29 euro ning alates 05.04.2019 jooksva viivise tasumata põhinõudelt päevas VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistmist.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud AET-i kaudu 09.04.2019. Kostja avaldas oma 08.04.2019 vastuses, et ta tunnistab hagi, kuid nõude suurust ei tunnista. Ta on taotlenud hagejalt maksegraafikut antud võla tasumiseks, kuid 21.08.2018 saabus maksegraafik summas 446,09 eurot kuhu sisse oli arvestatud intressid ja lepingutasu. Kostja hinnangul on sellise asja puhul tegemist juba uue laenulepinguga. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA 08.04.2019 VASTUVÄITELE
6.Hageja esitas 23.04.2019 kohtule oma seisukohad, milles selgitas, et maksehäireregistri lehele on märgitud võlgnevus summas 286,82 eurot, mis oli kostja võlgnevuse suurus lepingu ülesütlemise päeva seisuga (30.06.2018). Sama summa nähtub ka arvelt nr 15103843179 (saldo seisuga 30.06.2018). Pärast lepingu ülesütlemist esitati Tele2 Eesti AS poolt kostjale arve ka juunis 2018, s.o lepingu kehtivuse ajal osutatud teenuse ning kostja poolt järelmaksuga võetud telefoni viimase
osamakse tasu eest. Hageja palus jätkuvalt hagiavaldus rahuldada täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGEJA 23.04.2019 SEISUKOHTADELE
7.Kostja esitas 12.05.2019 kohtule oma täiendavad seisukohad, milles märgib, et ta saab aru põhinõude suurusest summas 340,76 eurot, kuid ei saa aru, mis põhjusel on lisatasud. Kostja selgitas, et sai palutud maksegraafiku alusel maksmist. Julianus Inkasso saatis maksegraafiku, aga sellega kostja nõus ei olnud, sest oli lisatud veel lisatasusid ja ta ei allkirjastanud lepingut. Julianus Inkasso saatis korduvalt e-kirju, et maksegraafiku kohaselt on kostjal maksmata osamaksed, mille alusel on need kirjad saadetud kui väidavad, et allkirjastamata maksegraafikul ei ole jõudu. Kostja hinnangul on see võlgnike arvelt rikastumine ja ei arvestata võlgnike hetkeolukorda. Kostja palus teha kohtul õiglane otsus ja kohtukulud jätta hageja kanda.
8.Kostja tunnistas 25.05.2019 arvamuses oma võlga OÜ Aktivia Finants ees summas 341 eurot. HAGEJA 24.05.2019 KOKKUVÕTLIKUD SEISUKOHAD JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
9.Hageja täpsustas veelkord, et hageja ei nõua kostjalt mingeid muid lisatasusid, vaid üksnes hagiavalduses märgitud nõuete ulatuses. Lisaks selgitas hageja, et poolte vahel puudub vaidlus, et nende vahel on sõlmitud leping, kostjal on tekkinud võlgnevus tasumata arvete näol ning et kostja on kohustatud võlgnevuse tasuma. Lähtuvalt oma vastusest on kostja tunnistanud hagi, kuid on oma tegevusega tahtlikult pikendanud menetlust ning selle tulemusel on hageja menetluskulud kohtumenetluse käigus suurenenud.
10.Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus välja mõista kostjalt hagejal tekkinud menetluskulud, s.o riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulud 360 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus menetleb hagi tulenevalt TsMS §-st 405 lihtsustatud korras. Kuulanud kirjalikult ära mõlemad menetlusosalised, pidas kohus võimalikuks tsiviilasi lihtmenetluses sisuliselt lahendada.
12.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaselts sõlmisid 25.07.2016 liitumis- ja järelmaksulepingu nr 301788979 ning 17.07.2017 liitumislepingu nr 301788979 ja et kostjal on tekkinud võlgnevus põhinõude ulatuses. Kostja on tunnistanud põhivõlgnevust. Kostja ei ole vastu vaielnud ka asjaolule, et võlanõue on loovutatud hagejale. VÕS § 164 lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Sealhulgas lähevad uuele võlausaldajale VÕS § 167 lg 3 alusel üle ka endise võlausaldaja õigused intressile (sh viivitusintress). Kostja on vastu vaielnud lisatasude väljamõistmisele. Kohtu hinnangul saab eeldada, et kostja on vastuväite esitanud antud juhul sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmise osas.
14.Põhinõudesse puutuvalt märgib kohus, et kuivõrd põhinõude osas vaidlus puudub, kostja on tunnistanud oma võlga hageja ees põhivõlgnevuse osas, siis on hageja põhinõue põhjendatud ja kohtu hinnangul on VÕS § 101 lg 1 alusel põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks 25.07.2016 liitumis- ja järelmaksulepingust nr 301788979 ning 17.07.2017 liitumislepingust nr 301788979 tulenev põhivõlgnevus 319,78 eurot.
15.Järgnevalt tuleb kohtul lahendada küsimus, kas hageja on õigustatud nõudma kostjalt lepingutest nr 301788979 tulenevat võla sissenõudmiskulu kokku 30 eurot, sissenõuatavaks muutunud viivist
18,29 eurot ja viivist alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
16.Võla sissenõudmiskuludega puutuvalt märgib kohus, et selle tasu maksmise kohustus on sätestatud lepingule nr 301788979 lisatud Tele2 teenuste kasutamise tingimuse punktis 4.8. Samuti tuleneb hagejal sissenõudmiskulude hüvitamise õigus VÕS § 1132 lg-st 2. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Antud juhul jääb hageja nõue alla 500 euro ning hageja on nõudnud kostjalt sissenõudmiskulu kokku summas 30 eurot, mis on kujunenud järgmiselt: esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (s.o nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud ja võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on kostjale saatnud pärast lepingu ülesütlemist kolm meeldetuletuskirja (15.08.2018, 17.09.2018 ja 09.10.2018), mille kulu kokku on 25 eurot ja millise kulu väljamõistmine on kohtu hinnangul põhjendatud ning kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud makseviivitusega tekkinud muude kulude kandmist, mistõttu jätab kohus sissenõudmiskulu 5 euro ulatuses rahuldamata.
17.Viivisega puutuvalt märgib kohus, et vastavalt VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. Kuna kostja ei täitnud kohustust vastavalt lepingule, siis on ta kohustust rikkunud. VÕS § 101 kohaselt on võlausaldajal õigus rikkumise korral rakendada õiguskaitsevahendeid, sealhulgas ka lõike 1 punktis 6 sätestatud viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 lubab esitada viivisenõude koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
18.Hageja on nõudnud välja mõista kostjalt sissenõuatavaks muutunud viivis 18,29 eurot arvutatuna põhinõudelt (319,78) ajavahemikul alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 19.07.2018 kuni hagi esitamiseni 04.04.2019 seadusjärgse viivisemääraga 0,022 % päevas ja edasi alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjalt põhinõudelt 319,78 eurolt viivist ajavahemikul 19.07.2018 – 04.04.2019 (k.a) sissenõutavaks muutununa 18,29 eurot ning alates 05.04.2019 (s.o hagi esitamisest) kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt päevas. Kohtuotsuse tegemise kuupäevani, s.o 07.06.2019 (k.a) moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 22,85 (18,29 + 4,56) eurot (kohtu arvutused www.viivisekalkulaator.ee järgi). Menetluskulud
19.Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt koosnesid hageja menetluskulud kulust riigilõivule 100 eurot ja kulutustest õigusabile summas 360 eurot (km-
ta), seega on hageja kandnud tsiviilasjas menetluskulusid kokku summas 460 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad.
20.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud rahuldada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
21.Kohus on seisukohal, et kuivõrd riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Samas leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Nimelt peab TsMS § 175 lg 1 järgi kohus lepingulise esindaja kulud välja mõistma põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on märkinud õigusabikulude spetsifikatsioonis, et tal on kulunud aega nõude alusdokumentidega tutvumisele 0,5 h; maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele 0,5 h; hagiavalduse koostamisele ja esitamiseks kohtule 1 h, kostja seisukohtadele 23.04.2019 vastamiseks 0,5h ja kostja seisukohtadele 24.05.2019 vastamiseks 0,5 h. Kokku on hageja esindajal kulunud õigusabile 6 pooltundi ehk 3 tundi ning õigusabi on osutatud tunnihinnaga 120 eurot (km-ta), mis on kohtu hinnangul aktsepteeritav tunnitasu määr.
22.Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning et asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt RKTKm 06.05.2015 nr 3-2-1-4-15, p 14). Riigikohus täpsustas, et menetluskuludena tuleb selles kontekstis mõista esmajoones esindajakulusid, st mitte arvestada seejuures nt hüvitatavat riigilõivu, mida tuleb tasuda seaduses sätestatud suuruses.
23.Arvestades asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust ning asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine hõlmab endas juba ka nõude alusdokumentidega tutvumist ning nõude analüüsi, ei loe kohus nõude alusdokumentidega tutvumist ning nõude analüüsi 0,5 pooltunni ulatuses põhjendatud kuluks. Samuti ei loe kohus põhjendatud kuluks 24.05.2019 kostja seisukohtadele vastuse koostamist 0,5 pooltundi, kuna eelmärgitud seisukohas kordab hageja tema poolt eelnevalt menetlusdokumentides avaldatut. Seega määrab kohus hageja põhjendatud menetluskuludeks tasutud riigilõivu 100 eurot ja hageja esindaja põhjendatud õigusabikulu 4 pooltunni ehk 2 tunni ulatuses, s.o 240 eurot (km-ta) – kokku menetluskulud 340 eurot (100+240). Kohus selgitab, et arvestab menetluskulude kindlaksmääramisel ka asjaoluga, et käesolev tsiviilasi ei olnud kohtu hinnangul tavapärasest oluliselt keerulisem, tegemist oli tavapärase tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad, samuti ei olnud tõendite hulk ega menetluse kestus tavapärasest suurem.
24.Kuna hagi täieliku rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete rahuldamist vähemalt hagihinna (s.h jooksev viivis 0,0022 % päevas) 393,75 euro ulatuses, kuid kohus rahuldas hagi osaliselt 388,75 euro ulatuses (sh põhinõue, maksimaalne viivisesumma ja võla sissenõudmiskulu), tuleb jätta kostja kanda 98 % menetluskuludest (388,75 : 393,75 x 100) ning hageja kanda vastavalt 2 % menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 333,20 eurot (98 x 340 : 100).
25.Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (333,20 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
26.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.