Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.06.2019.a. Rakvere Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-127516
Tsiviilasi
Creditreform Eesti OÜ hagi Ü K vastu põhivõla 88,93 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 23,35 euro, sissenõudmiskulu 30.- euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes Hageja: Creditreform Eesti OÜ (reg.kood 10887820)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: Ü K (isikukood xxxx) Hagi hind
149,38 eurot
Teha asjas tagaseljaotsus ja Creditreform Eesti OÜ hagi Ü K vastu rahuldada. Välja mõista Ü K’lt Creditreform Eesti OÜ kasuks põhivõla katteks 88,93 eurot (kaheksakümmend kaheksa eurot ja 93 senti); sissenõutavaks muutunud viivise katteks 23,35 eurot (kakskümmend kolm eurot ja 35 senti) ja sissenõudmiskulude katteks 30.eurot (kolmkümmend eurot). Välja mõista Ü K’lt Creditreform Eesti OÜ kasuks viivis põhinõudelt alates 20.03.2019.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja Ü K kanda. Välja mõista Ü K’lt Creditreform Eesti OÜ kasuks tasutud riigilõivu katteks 75.- eurot (seitsekümmend viis eurot) ja õigusabikulu katteks 70.- eurot (seitsekümmend eurot), kokku menetluskulu katteks 145.- eurot (ükssada nelikümmend viis eurot). Välja mõista Ü K’lt Creditreform Eesti OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (145.- eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, lisades kajale kõik vajalikud dokumendid
asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Hagejal on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis lahendatakse asi kirjalikus menetluses. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I Hageja nõue: 01.11.2018.a. on CREDITREFORM EESTI OÜ esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ü K vastu 139,20 euro saamiseks. Makseettepanekut võlgnikule kätte toimetada ei ole õnnestunud, kuna tema elu- või asukoht on teadmata. 29.01.2019.a. on antud materjal üle Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduses palutakse: mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus, summas 88,93 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis, summas 23,35 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud, summas 30.- eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt alates 20.03.2019.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summalt aastas; lähtuvalt TsMS § 407 lg-st 1, juhul kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused, teha tagaseljaotsus; jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud vastavalt hageja esitatud avaldusele ja menetluskulude nimekirjale. Hagiavalduse kohaselt Eesti Energia AS ning Ü K vahel oli sõlmitud elektrileping nr 1016072780 / 05.05.2014.a. ning tarbimiskohaks määrati xxxx. Antud elektrileping hakkas kehtima 08.05.2014.a. ning kestis tähtajatult. Elektrileping sõlmiti poolte vahel kirjalikult. Kostjal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette. Eesti Energia AS-ile ei ole laekunud kostja sooviavaldust lepingu lõpetamiseks ning vastav elektrienergia leping lõpetati 10.12.2015.a. Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimuste punkti 1.1. kohaselt reguleerivad antud tingimused võrguettevõtja poolt võrguteenuste osutamist väiketarbijale. Antud lepingule kohaldusid alates 01.01.2013.a. kehtinud Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A ja alates 29.10.2012 kehtivad Elektrilevi OÜ nimetatud müüja Eesti Energia AS üldteenuste tüüptingimused. Eesti Energia AS elektrienergia lepingu kohaselt kohustub võrguettevõtja müüma ostjale elektrienergiat ning ostja kohustub maksma elektrienergia eest kokkulepitud tasu. Üldsätete punkti 2. kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks „Elektrienergia müügi tüüptingimused”. Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimuste punkti 8.1. kohaselt on arveldusperioodiks kalendrikuu. Võlgnik on jätnud tasumata järgneva arved. Nõue on loovutatud hagejale 04.06.2018.a. II Kostja vastus: Kostjale väljastati hagimaterjal koos kirjaliku vastuse nõudega. Vastamise tähtajaks andis kohus 14 päeva hagiavalduse kättesaamisest alates ning hoiatas, et kirjaliku vastuse nimetatud tähtajaks andmata jätmine annab kohtule õiguse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Materjalide
kättesaamist on kostja kinnitanud 10.05.2019.a. Kostja ei ole tähtajaks, mis saabus 24.05.2019.a. kohtule kirjalikult vastanud ning sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. III Maakohtu seisukoht: Hageja on esitanud hagis taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks juhul, kui kostja hagile ei vasta. Maakohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 444 lg 3 alusel jäetakse otsusest välja kirjeldav osa. IV Menetluskulud: Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on tasutud riigilõivu summas 45.- eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 30.- eurot, kokku seega 75.- eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tasunud käesolevas kohtumenetluses esindustasu 95.- eurot. Hageja palub mõista välja õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20.eurot ning õigusabikulud hagimenetluses tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 75.- eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus hagimenetluses mõistlik ega põhjendatud. Käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiks sellises summas õigusabikulusid. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on 5-l leheküljel, millest sisulise osa moodustavad ca 3 lehekülge. Kohus leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud hagimenetluses on
50.- eurot. Samuti on põhjendatud õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20.- eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 145.- eurot, s.h riigilõiv 75.- eurot ja õigusabikulud 70.- eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt välja viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.