Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamas enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas võlgniku ning võlausaldaja ära 22.04.2019. a kohtuistungil. Võlgnik on esitanud kohtule usaldusisiku aruanded 31.10.2014, 10.01.2017, 01.02.2019. Aruannete kohaselt on võlgnik töötanud xxxx xxxx kuni 31.12.2018. Võlgnik on tasunud täis ulatuses Xxxx Aktsiaseltsi nõude summas 480,13 eurot ning Xxxx AS-i nõude osaliselt summas 13 550,03 eurot ning tasumata on endiselt 10 142,72 eurot. Menetluse kestel on võlgnik võlausaldajaga erinevaid kokkuleppeid sõlminud igakuiste maksete osas, kuid võlgnik pole nendest kinni pidanud. Xxxx AS on 25.03.2019 seisukohas avaldanud muu hulgas arvestuse, mille kohaselt tulnuks võlgnikul tasuda perioodi 2018.a jaanuar – 2018.a september eest 4 248,87 eurot, mida võlgnik aga tasunud ei ole. 22.04.2019 ärakuulamisel avaldas võlgnik, et vastav võlausaldaja arvestus on õige. Võlgnik väitis 22.04.2019 ärakuulamisel, et ta ei teadnud sellises ulatuses maksmise kohustusest. Kohus asub seisukohale, et võlgniku väidetav teadmatus ei saa vabastada teda seaduses sätestatud kohustuste täitmisest. Kohus rõhutab, et võlgnik on ise kinnitanud 18.12.2009 avalduses, et on teadlik oma kohustustest ja kohustub neid täitma vastavalt seadusele. Kohus on omakorda 03.10.2013 määruses täiendavalt selgitanud võlgadest vabastamise menetluse sisu ja võlgniku kohustusi selle kestel, sh tasumisele kuuluvate maksete osakaalu võlgniku sissetulekust. Eeltoodust tulenevalt käsitleb kohus ettenähtud maksete mittetegemist võlgniku kohustuste rikkumisena vähemalt raskest hooletusest, millega on kahjustatud võlausaldaja huve. Võlausaldaja on nimelt ilma jäänud talle kuuluvast rahast vastavas ulatuses. Kohus on tuvastanud, et võlgnik on tasunud täies ulatuses Xxxx Aktsiaseltsi nõude (480,13 eurot), mis oli märkimisväärselt väiksem Xxxx AS nõudest (algne nõue 23 692,75 eurot). Seega on võlgnik rikkunud kohustust mitte eelistada ühte võlausaldajat teisele. Võlgnik ei ole selliselt toimides järginud kohtu poolt määratud jaotiste protsente, mida tuleb väljamaksete tegemisel kohustuslikus korras järgida, sest see tagab võlausaldajate võrdse kohtlemise. Kohus leiab, et selline käitumine on käsitletav samuti võlgniku kohustuste rikkumisena vähemalt raskest hooletusest, sest võlgnik pidi teadlik olema, et kohtleb selliselt toimides võlausaldajaid erinevalt ja Xxxx AS-i kahjustades. Kohus rõhutab, et olukorda ei muuda võlgniku väide, et Xxxx Aktsiaseltsi nõue ole nii väike ja selle sai koheselt tervikuna seetõttu makstud. Kohus märgib, et oluline on võlausaldajate võrdne kohtlemine, mis tagab kõigi võlausaldajate huvide kaitse. Antud juhul võlgnik soodustas põhjendamatult ühte ja kahjustas seeläbi teist võlausaldajat. Kohus toob esile, et 13.05.2019 võlgniku selgitusest nähtub, et võlgnik on võtnud kohustustest vabastamise menetluse kestel laenu ning selle ühtlasi tagasi maksnud enda sissetuleku arvelt. Võetud laenu ei ole kasutatud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustuste katteks, vaid muul kolmandal viisil. Kohus märgib, et selline tegevus tähendab otseselt võlausaldajate huvide kahjustamist, sest on toonud kaasa kohustuste suurenemise. Seega on võlgnik tekitanud olukorra, kus õigustatud võlausaldaja on jäänud ilma väljamaksetest, mis seaduse alusel tulnuks teha. Laenu võtmisel pidi võlgnik teadma, et see kahjustab Xxxx AS huve, sest takistab Xxxx AS-le ettenähtud väljamaksete tegemist. Kohtu hinnangul on selline käitumine vaadeldav samuti kohustuste rikkumisena raskest hooletusest, millega on kaasnenud võlausaldaja huvide kahjustamine.

Kohus on 22.04.2019 ärakuulamisel kohustanud võlgnikku esitama täiendavaid tõendeid. Võlgnik on vastava nõude täitnud vaid osaliselt ning esitamata on jäänud hambaravi vajadust puudutav dokumentatsioon. PankrS § 173 lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul on võlgnik raske hooletusega rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi. Võlgniku tegevuse tagajärjel on jäänud tegemata olulises osas väljamaksed võlausaldajale. Selle tagajärjel on jätkuvalt tasumata suur osa võlausaldaja nõudest - 10 142,72 eurot. Muu hulgas on võlgnik suurendanud kohustustest vabastamise menetluse kestel enda kohustusi laenu võtmisega. Kohustustest vabastamise menetluse lõppedes ei ole garanteeritud, et võlgnik vabastatakse allesjäänud kohustustest. Kui võlgnik on enda kohustusi täiendavalt suurendanud laenu võtmisega, siis on see võlausaldajate huve selgelt kahjustav. Võlgnik on 18.12.2009 ise kinnitanud teadlikkust enda kohustusest ning kohus on seda täiendavalt selgitanud 03.10.2013 määruses. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et võlgniku väited oma kohustustest mitteteadmise kohta kohustustest vabastamise menetluse raames on põhjendamatud ja asjakohatud, sest võlgnik on ise kinnitanud oma valmisolekut vastavaid kohustusi täita. Lisaks märgib kohus, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-16, p 12). Kui võlgnik pärast 5 aasta möödumist avaldab, et ta ei teadnud oma kohustusi, siis viitab see kohtu hinnangul võlgniku tahtmatusele täita oma kohustusi ning selline tegevus pole käsitletav endast parima andmisena kohustuste täitmisel. Kohus on seisukohal, et see näitab võlgniku süülist käitumist, kuivõrd viitab vähemasti VÕS § 104 lg 4 mõttes raske hooletuse tõttu PankrS § 173 sätestatud kohustuste mittetäitmisele. Riigikohus on (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-46-13, p 11; 3-2-1-19-16, p 14; 3-2-1-49-16, p 15) märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.