Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-19-102303 kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Svea Finance AS nõuab 2.05.2019 esitatud hagis J Silt põhivõlgnevuse 1038,50 euro, intressi 246,75 euro, 2.05.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 325,58 euro ja alates 3.05.2019 veel sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmist määraga 23% aastas. Hageja nõue tuleneb kostja ja Xxxx OÜ vahel 4.05.2017 sõlmitud müügi- ja järelmaksulepingust nr 33133042229. Xxxx OÜ loovutas oma lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale. Kostja on jätnud lepingust tulenevad rahalised kohustused täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud e-posti vahendusel. Kostja kinnitas 09.05.2019 e-kirjaga hagimaterjali ja menetlusse võtmise määruse kättesaamist. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a osaliselt intressi ja viivise osas. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavaldusele kohaselt öeldi leping üles alates 15.01.2018. Hagiavaldusele lisatud maksegraafiku järgi on intressimaksed 15.01.2018 seisuga kokku 220,80 eurot. Pärast laenulepingu ülesütlemist ei ole hagejal õigust intressi arvestada. Seetõttu rahuldab kohus hagi intressi nõudes summas 220,80 eurot ning jätab rahuldamata (246,75-220,80) 25,95 euro ulatuses.

2(4)

2-19-102303 Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostjaga sõlmitud laenulepingus lepiti kokku intressimääras 25% aastas, kuid hageja kohaldas kostja suhtes viivisemäärana 23%. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlalt arvestatud viivise määraga 23% aastas kindlas summas kuni hagi esitamise päevani ning edasi kuni põhivõla tasumiseni protsendina tasumata põhinõudelt. Hageja on lähtunud viivise arvutamisel VÕS § 113 lg 1 järgi lepingujärgsest intressimäärast. Vastavalt kostjaga 4.05.2017 ja 9.05.2017 sõlmitud müügi-ja järelmaksulepingule nr 33133042229 on intressimäär aasta kohta 25%. Kohus leiab, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13). Hageja (viivise) aastamäär 25% ületab praegusel juhul seadusjärgset viivisemäära (8% aastas) enam, kui kolm korda. Hageja on küll hagiavalduses nõudnud kostjalt viivist 23% aastas, kuid sellise määra kohaldamiseks puudub pooltel kokkulepe. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2516, p 13). Eeltoodust tulenevalt on hageja viivise nõue kohtu hinnangul põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lähtudes hagis ja selle lisades toodud põhinõude muutumisest vastavalt järelmaksugraafikule ja kostja poolt tasutud summadele, on seadusjärgses määras viivis hagi esitamise päeva (02.05.2019) seisuga kokku 113,26 eurot. Kohus jätab 2.05.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude (325,58 – 113,26) 212,32 euro osas rahuldamata. Lisaks eeltoodule mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja ka viivise protsendina põhinõudelt (1038,50 eurot) alates 03.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada menetluskuluna riigilõivu 225 eurot ja õigusabikulu 319,68 eurot, kokku 544,68 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi (nii sissenõutavaks muutunud osa kui ka lisanduv 1 aasta viivisenõue) ligikaudselt 79% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 79% ulatuses kostja ja 21% ulatuses hageja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 430,30 eurot (s.o 544,68 eurost 79%).

3(4)

2-19-102303 Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.