Hüvitada Martin Krupp ́i ajutise pankrotihalduri tasust ja kuludest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest.
6.Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda resolutsiooni punktis 5 nimetatud ajutise halduri tasu Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele xxx Swedbank AS.
7.Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Kohtumäärus saata avaldajale, ajutisele pankrotihaldurile ja pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebe kord
Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.G. K. esitas 10.04.2019 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja avalduse kohustustest vabastamiseks. Avalduse kohaselt omandas võlgnik koos elukaaslasega 2009.a. kolmetoalise korteri aadressil xxx pangalaenuga. Avaldaja läks elukaaslasest lahku ja hiljem jäi avaldaja töötuks ning ei suutnud tasuda pangalaenu ja kommunaalkulusid. Sellest ajast võlgnik ei ole võimeline tasuma oma võlgnevusi. Töö leidmiseks segab halb tervis. Seoses töö puudusega on avaldaja maksejõuetu.
2.15.05.2019 esitas Martin Krupp ajutise halduri aruande. Aruandest selgub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 108 235,78 euro ulatuses, kuid vara võlgnikul puudub. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnik ei ole suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid.
3.Kohus määras 17.05.2019 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul kohtumääruse avaldamisest. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
5.Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
6.PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
7.Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 108 235,78 euro ulatuses, kuid vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ning läbi viia pankrotimenetlus võlgnikul puudub. Võlgniku selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud seoses töökoha kaotusega 2017. a. Võlgnikul on tuvastatud keskmine puue ning uue töökoha leidmine on olnud seetõttu raskendatud.
8.Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku hooletu finantskäitumine. Võlgnik ei ole laenukohustuste võtmisel arvestanud enda reaalseid rahalisi võimalusi kohustuste täitmisel ja majanduslikku olukorda.
9.Kohus määras 17.05.2019 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul kohtumääruse avaldamisest. Seisuga 30.05.2019 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
10.Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. PankrS § 171 lg 2 p 4 järgi võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaldamiseks on vaja tuvastada võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud võlgniku tegevust, s.o võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Võlgniku väite kohaselt jäi ta töötuks 2017. aastal., mistõttu kohus leiab, et puudub igasugune põhjendus, miks võlgnik ei täitnud kohustusi enne töötuks jäämist. Aruande kohaselt on võlgnikul võlgnevused alates 28.10.2010. aastast, millest võib järeldada, et võlgnik ei ole pikemat aega olnud motiveeritud ja ise huvitatud oma kohustuste täitmisest. Ühtlasi märgib kohus, et PankrS § 173 lõike 1 järgi on võlgniku põhikohustuseks kohustustest vabastamise menetluse kestel tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Aruandest selgub, et võlgnik on pikemat aega töötu, võlgnikul on tuvastatud keskmine puue kuni 15.10.2022.a. Kohtul puudub veendumus, millistest vahenditest võlgnik teeb võlausaldajatele vabatahtlikuid makseid. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid töökoha otsimise või tulutoova tegevuse kohta. Töötukassa tõend ei tõenda seda, et võlgnik otsib tööd. Võlgniku keskmine puue võib saada takistuseks mõningatele töökohtadele kandideerimisel, kuid see ei takista võlgnikul igasugu muu töö tegemist. Võib järeldada, et võlgniku menetluslik huvi ei ole seega suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele, vaid üksnes kohtulahenditest tulenevatest kohustustest vabanemisele, mis ei ole aga kooskõlas PankrS § 2 sätestatud
pankrotimenetluse eesmärgiga. Seega võlgniku kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki ei täidaks ega võlgniku majanduslikule olukorrale leevendust ei tooks. Kui võlgnikul on tegelik tahe ja soov tulevikus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on võlausaldajate nõuded täidetavad täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras võlgniku kohustustest vabastamise menetluseta. Täitmata nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt puudub võlgniku kohustustest vabastamise menetlusel edulootus ning avaldusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki.
11.PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
12.PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
13.Martin Krupp on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud 12,5 tundi (arvestusega 1 tund = 90 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 1125 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % ehk 225 eurot, kokku 1350 eurot on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Samuti on põhjendatud halduri vajalikud kulud 49,08 eurot.
14.Kuivõrd võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, siis tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri Martin Krupp`i tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot Saneerimismenetluse OÜ-le.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.