Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

M

kanda.

S

P

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Asjaolud ja kohtu põhjendused S P esitas 30.01.2019 Harju Maakohtule hagi Y M vastu võlgnevuse 8 135 euro ja viivise nõudes. Hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja pole ettenähtud tähtaja jooksul hagile vastust esitanud. Hageja esitas 29.03.2019 menetluskulude nimekirja. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 500 eurot ning lepingulise esindaja kulud 300 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal tõendite kogumiseks, kostja kontaktandmete ja sidevahendite väljaselgitamiseks, hagiavalduse ja 15.02.2019 taotluse, kostjale menetlusdokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks, koostamiseks kokku 4,5 tundi. Hageja lepinguline esindaja osutas õigusabiteenust 80 eurot/tund. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lõige 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses muu hulgas palunud välja mõista lepingulise esindaja kulu summas 300 eurot. Kohus märgib, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulu põhjendatuse ja vajalikkuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada asja keerukust, menetluse aega, esitatud dokumentide mahtu ja hagi hinda ning keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset ajakulu. Kohus märgib, et hagiavalduse sisuline osa on ca 2 lehekülge ning hagiavalduse lisad ei ole samuti mahult sellised, mis õigustaks märgitud ajakulu. Hagiavaldusele on lisatud: võlakiri-laenuleping (0,5 lk), kostja elamisluba, äriregistri väljavõtted (3 tk), riigilõivu tasumise maksekorraldus, esindaja volikiri ja diplom. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud toimingute ajakuluks lugeda 2,5 tundi, kuna tegemist on mittekeeruka võlavaidlusega ning kostja ei ole asjas vastuväiteid esitanud. Lepingulise esindaja tunnitasu määr on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Eeltoodu alusel määrab kohus

hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 200 eurot ja mõistab vastavas summas lepingulise esindaja kulud välja kostjalt. Ülejäänud osas rahuldab kohus hageja nõuded võlgnevuse ja menetluskulude väljamõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.