Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Alekvin OÜ määruskaebus
avaldus
pankroti
Võlausaldaja: Alekvin OÜ (registrikood 12997872), lepingulised esindajad Andrei Vesterinen ja Olga Väina Võlgnik: XX (isikukood lepinguline esindaja Riho Viik
Menetluse liik
XX
XXXXXXXXXXX),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16.04.2019 määrus muutmata.
2.Jätta Alekvin OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta Alekvin OÜ kanda.
4.Määrata XX menetluskuluna kindlaks 150 eurot ja mõista 150 eurot Alekvin OÜ-lt XX kasuks välja.
5.Määrus ei ole kassatsiooni korras edasi kaevatav (pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg 2 ja § 15 lg 5; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2). Asjaolud
1.14.12.2018 esitas Alekvin OÜ (võlausaldaja) maakohtule avalduse XX (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku kui käendaja vastu nõue tulenevalt Dalas Stock OÜ ja Masteka UAB vahel 01.02.2018 sõlmitud tööjõu rendilepingust ja Masteka UAB ja võlgniku vahel samal kuupäeval sõlmitud käenduslepingust. 15.10.2018 saatis Masteka UAB võlgnikule 1(3)
pankrotihoiatuse. 06.11.2018 loovutas Masteka UAB oma nõude võlausaldajale. Võlgnikul on võlausaldaja ees avalduse esitamise seisuga võlgnevus 28 407,47 eurot, s.o 02.04.2018 arvest tulenev põhivõlg 7255 eurot ning 30.04.2018 arvest tulenev põhivõlg 16 540 eurot, millistele lisanduvad viivised seadusjärgses määras vastavalt 1552,57 eurot ja 3059,90 eurot.
2.Võlgnik vaidles avaldusele vastu ja leidis, et avalduses puuduvad faktilised asjaolud, millele tuginevad avaldaja nõuded võlgniku vastu ning nõue on tõendamata. Arvete esitamine võla olemasolu ei tõenda. Nõue ei ole selge. Nõue on esitatud rendilepingus sätestatud aegumistähtaega rikkudes, võlgnik palus kohaldada aegumist. Käenduslepingus puudub käendaja rahalise vastutuse maksimumsumma. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
3.Maakohus jättis 16.04.2019 määrusega avalduse pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata, ajutise halduri nimetamata ning lõpetas menetluse. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 172 lõike 1 teise lause alusel poolte endi kanda arvestades asjaolusid ja vaidluse sisu, kus nõude osas puudub kindel selgus.
4.Kohus leidis, et 01.02.2018 käenduslepingul võivad puududa pooltele õiguslikud tagajärjed, sest käenduslepingus pole kirjas käendatavat summat ning kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale, võib olla tühine. Käendaja vastutus rahalises maksimumsummas ei selgu ka teistest võlausaldaja esitatud dokumentidest. Enamgi, pole ühtki tõendit, mis näitaks, et võlgnevus tõesti üldse olemas on. Kohus nõustus võlgniku vastuväitega, et ainuüksi arve esitamisest võlgnevuse olemasolu tõendamiseks ei piisa.
5.Seoses võlgniku taotlusega aegumise kohaldamiseks märkis kohus, et ei saa lahendada nõude aegumist, teadmata, milline nõue millisel alusel on esitatud, sest nõuete aegumistähtajad on sõltuvalt pooltevahelisest õigussuhtest erinevad. Kuna aegumine on seotud nõude sissenõutavusega, siis on arusaadav, et nõue ei saa hakata aeguma enne, kui isikul on tekkinud õigus nõuda täitmist. See on aga võimalik alles pärast seda, kui on selgunud, kas käendusleping on kehtiv ning võlgnevuse olemasolu on tõendatud.
6.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et võlgniku vastuväited nõude selgusele on piisavalt kaalukad selleks, et jätta ajutine haldur määramata ning lasta pooltel pankrotiavalduse aluseks olev nõue hagimenetluses selgeks vaielda. Võlausaldaja nõude kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Seega ei saa võlausaldaja nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses.
Määruskaebus ja selle põhjendused
7.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja saata asja tagasi maakohtule uueks lahendamiseks või alternatiivselt saata asja tagasi maakohtule hagimenetlusse üleandmiseks.
8.Maakohtu määrus on põhjendamata ja vastuoluline, samuti rikkus kohus TsMS § 477 lg-t 5. Kohus on jätnud võlausaldaja seisukohad tähelepanuta. Leides, et nõue ei ole 2(3)
selge, rikkus kohus TsMS § 3401 – kohus oleks pidanud andma võlausaldajale tähtaja nõude täpsustamiseks. Kohus oleks pidanud jätkama nõude menetlust hagimenetluses, mitte menetlust lõpetama, see on vastuolus TsMS §-ga 2. Menetluse edasine käik
9.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
ja
edastas
Määruse põhjendused
11.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja kohtuasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks kaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
12.Maakohus on määruses nõutavas ulatuses ja kooskõlas seadusega põhjendanud, miks annavad praegusel juhul võlgniku vastuväited nõude selgusele piisava aluse PankrS § 15 lg 3 p-st 1 tulenevalt ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Asjaolu, et kohus võlausaldaja seisukohtadega ei nõustunud, ei anna alust arvata, et kohus need tähelepanuta jättis. Nõustuda ei saa võlausaldajaga, et kohus ei andnud talle võimalust nõude täpsustamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on kohus 02.01.2019 määrusega jätnud avalduse käiguta ja määranud avaldajale TsMS § 3401 alusel tähtaja avalduses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Samuti ei nõustu kolleegium kaebuse käsitlusega, et olukorras, kus kohus jätab avalduse pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata põhjusel, et nõue ei ole selge, tuleks kohtul suunata asi hagimenetlusse. Sellist menetluslikku võimalust TsMS ega PankrS ette ei näe. Võlausaldajal on võimalik esitada ise vastav hagiavaldus kohtule.
13.Ringkonnakohtul puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud võlausaldaja kanda.
14.Võlgniku menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks määruskaebemenetluses 150 eurot, s.o õigusabitasu 1,5 töötunni eest määruskaebusega tutvumisel ja sellele vastuse koostamisel, tunnitasuga 100 eurot (käibemaksu ei lisandu). Arvestades määruskaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu, leiab ringkonnakohus, et taotletud mahus ajakulu on põhjendatud ja vajalik. Mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga on ka esindaja tunnitasu 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub võlausaldajalt võlgnikule väljamõistmisele menetluskulu 150 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar
Imbi Sidok-Toomsalu
Mati Maksing
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.