2-18-130196/10 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsM S § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinna lt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik OK Incure OÜ esitas 22.11.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 15.01.2019 hagi ja 15.03.2019 täiendatud hagi J Š vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt olles tutvunud laenusaaja laenutingimustega, allkirjastas kostja 27.04.2016 Xxxx väikelaenu laenulepingu, millega kostja sai laenu summas 2353 eurot. Laenujäägis lepiti kokku 4999,54 eurot. Kostja kohustus tagastama Xxxx laenujäägi 4999,54 eurot igakuiste maksetena pangakontole, vastavalt poolte vahel kokkulepitule 60 kuu jooksul intressimääraga 26,65 % aastas. Osamakse suuruses oli kokku lepitud graafiku järgi 151,62 eurot. Maksegraafikus toodud tegelik maksesuurus muutub sõltuvalt sellest, millisel kuupäeval on tagasimakse tehtud ning mis ulatuses. Maksegraafikus osamakse suurus on ligikaudne. Antud osamakse suurus võib tegelikust osamaksest mõnevõrra erineda sõltuvalt sellest, mis kuupäeval laen välja makstakse. Kostja on saanud raha enda kasutusse 09.05.2014 summas 1400 eurot, 21.09.2015 summas 2000 eurot ja 29.04.2016 summas 2353 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed ning Xxxx ütles laenulepingu erakorraliselt üles 24.07.2018, nõudes kogu võlgnevuse summas 4380,09 euro kohest tasumist ning loovutas nõude OK Incure OÜ ́le 24.07.2018. Nõue koosnes ülesütlemise seisuga põhivõlgnevusest 3907,45 eurot, intressist 450,03 eurot, viivisest 10,16 eurot ja meeldetuletuskirjade tasust 12,45 eurot. Kostja poolt viimane laekumine viivitusega toimus 09.03.2018 (arve summas 156,14 eurot). Tasumata intress summas 450,03 eurot on arvestatud alates viimase arve väljastamisest 26.02.2018 kuni lepingu ülesütlemiseni 24.07.2018 lepingus sätestatud määras põhinõudelt.

Vastavalt Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele kaasneb maksetega hilinemisel viivis võrdses määras intressimäärale, s.o. 0,07% päevas. Hageja tugineb viivise arvestamisel Riigiko htu lahendile nr 3-2-1-25-16 ning palub kostjalt välja mõista kolmekordne seadusjärgne viivisemäär, s.o. 0,06% päevas põhisummalt 3907,45 eurolt alates lepingu ülesütlemisest 25.07.2018 kuni 15.01.2019 summas 407,16 eurot. Hageja loobub sissenõudmiskuludest. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 1 2 ja lg 3 kohaselt avaldamise ga Ametlikes Teadaannetes 04.04.2019. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 30.05.2019. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 04.04.2019 ja loeti kättetoimeta tuks 19.04.2019, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 03.05.2019. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt tagaseljaotsuse ga. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgnik u nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Xxxx on teatanud kostjale, et on tema vastase nõude loovutanud OK Incure OÜ-le. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Xxxx ja J Š 27.04.2016 väikelaenu laenulepingu nr 5000088202. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväite id hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus kokku summas 3907,45 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Laenulep ingu kohaselt on pooled kokku leppinud intressimääras 26,65% aastas ehk 0,073014% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista intress perioodil 26.02.2018 kuni lepingu ülesütlemiseni 24.07.2018 lepingus sätestatud määras põhinõudelt summas 450,03 eurot. Kohus ei pea hageja esitatud intressinõuet osaliselt põhjendatuks. Hagis puudub intressi arvestamise arvutuskäik nõude kujunemise kontrollimiseks ning kohtul arvestus ei ühti hageja märgitud intressisumma ga.

Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt intress laenu kasutamise eest eelmärgitud perioodil kokku summas 425,09 eurot (3907,45 x 0,073014% päevas x 149 päeva = 425,09 eurot). VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenä htud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista kolmekordne seadusjärgne viivisemäär s.o. 0,06% päevas põhisummalt 3907,45 eurolt alates lepingu ülesütlemisest 25.07.2018 kuni 15.01.2019 summas 407,16 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja esitatud viivise arvestusega ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 407,16 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivita ma ta täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosalis te vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 4764,64 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 24,94 eurot ehk ligikaudu 0,5% ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetlusk ulud täielikult kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 400 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 400 eurot. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulude lt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmis e ni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab