Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.05.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-9756
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu O OĂ osa nimivÀÀrtusega 749 eurot omandi ĂŒleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.11.2018 otsus
Kaebuse esitajad, kaebuse liik YY apellatsioonkaebus, 3800 eurot ja tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Villu Otsmann Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup
Istungi toimumise aeg
16.04.2019
RESOLUTSIOON:
1.VÔtta vastu XX poolt 02.05.2019 uute tÔenditena esitatud Eesti Ekspressi 10.05.2017 artikkel ja selle kommentaarid.
2.VÔtta vastu YY poolt 10.05.2019 uute tÔenditena esitatud 13.02.2019 Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja 10.04.2019 Riigikohtu mÀÀrus tsiviilasjas nr 2-17-12817 ning 18.04.2019 Harju Maakohtu mÀÀrus tsiviilasjas nr 2-16-17501.
3.Harju Maakohtu 19.11.2018 otsus jÀtta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jÀtta YY kanda.
5.Kulud mÀÀrab rahaliselt kindlaks maakohus pÀrast otsuse jÔustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
Edasikaebamise kord Otsuse peale vĂ”ib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 pĂ€eva jooksul otsuse kassaatorile kĂ€ttetoimetamisest, kuid mitte pĂ€rast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus vĂ”ib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ĂŒksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline vĂ”ib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse vĂ”i muu taotluse kohta seisukohti ja vastuvĂ€iteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja jĂ€rgimiseks tegema menetlusabi taotleja tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama kaebuse. Kaebuse pĂ”hjendamiseks vĂ”i riigilĂ”ivu tasumiseks vĂ”i kaebuses esineva sellise puuduse kĂ”rvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tĂ€htaja pĂ€rast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pĂ”hjendamatult vĂ”i tĂ€htaja pikendamise eesmĂ€rgil. See ei vĂ€lista menetlustĂ€htaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 22.06.2017 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu, milles palub kohustada kostjat andma hagejale ĂŒle O OĂ osa nimivÀÀrtusega 749 eurot omandiĂ”igus seoses hageja poolt kinkelepingust taganemisega kostja jĂ€meda tĂ€namatuse tĂ”ttu. Samuti palub hageja asendada kostja tahteavaldus O OĂ osa nimivÀÀrtusega 749 eurot ĂŒleandmiseks hagejale kohtulahendiga TsĂS § 68 lg 5 alusel.
2.Hagiavalduse kohaselt sĂ”lmisid hageja (kostja isa), CC (kostja ema) ja kostja 18.08.2015 notari Ragne Tehveri poolt tĂ”estatud O OĂ (edaspidi O) osa kinkelepingu. Enne lepingu sĂ”lmimist olid O osanikud hageja ja kostja ema, kummalegi kuulus osalus nimivÀÀrtusega 1500 eurot (kokku oli osakapital 3000 eurot). Lepinguga kinkis hageja kostjale osaluse nimivÀÀrtusega 749 eurot (st O-st 24,96% osaluse) ja kostja ema kinkis kostjale osaluse nimivÀÀrtusega 750 eurot (st O-st 25% osaluse). Lepinguga omandas kostja kokku osaluse nimivÀÀrtusega 1499 eurot, mis moodustas O osakapitalist 49,96%. Kinke eesmĂ€rgiks oli hageja pere (sh hageja ja kostja) ĂŒhine Ă€ritegevus hageja poolt loodud ja rajatud Ă€riĂŒhingutes.
3.Kostja on hageja vastu ĂŒles nĂ€idanud jĂ€medat tĂ€namatust, mis seisneb kinke jĂ€rjepidevas eitamises; hageja suhtes ebaĂ”igete andmete avaldamises, hageja au teotamises, lugupidamatuses kogu perekonna suhtes; alusetute kuriteokaebuste esitamises; ĂŒhise pereĂ€ri asemel Ă€ritegevuse teadlikus kahjustamises. Kostja on proovinud takistada hageja Ă€riĂŒhingute majandustegevust. Kostja on olnud kogu pere suhtes jĂ”hker ja lugupidamatu. 24.05.2017 taganes hageja kinkelepingust ning nĂ”udis kinke tagastamist hagejale hiljemalt 29.05.2017. Kostja ei ole kingitud osalust hagejale tagastanud.
4.Tegemist on perekonnasisese huvide lahkarvamusega ning konfliktiga. Seda taunitavam ja mitteaktsepteeritavam on kostja kĂ€itumine, so perekonnatĂŒli lahendamine lĂ€bi avaliku meedia. Tegemist on heade kommete vastase kĂ€itumisega, kuna see hĂ€lbib ausalt ja Ă”iglaselt mĂ”tlevate inimeste Ă”iglustundest ja vÀÀrtushinnangutest. Kostja on esitanud hageja vastu kaks kuriteokaebust, mille suhtes on kriminaalmenetlus jĂ€etud alustamata. Samuti on alusetute kuriteokaebuste esitamine heade kommete vastane kĂ€itumine. Hageja kĂ€itumine on olnud tĂ€ielikus vastuolus kinke eesmĂ€rgiga. Kostja on pere ĂŒhist Ă€ritegevust kahjustanud. Kostja on pĂ€rast kinke saamist asunud oma Ă€riseadustikust tulenevaid osanikuĂ”igusi kuritarvitama, esitades hageja kohta valeandmeid avalikus meedias, pĂ”hjustades maksurevisjoni ning esitades alusetuid
hagisid O OĂ vastu. Kostja on asunud kinke saamist avalikult eitama, vĂ€ites, et sai kinkena 20% osaluse ĂŒksnes emalt. Tegelikult sai kostja lepinguga kinke mĂ”lemalt vanemalt â hagejalt 24,96% ja emalt 25%. Menetluse kestel on kingisaaja jĂ€tkanud kinkest tulenevate Ă”iguste kuritarvitamist ning kinke eitamist. Kostja vastuvĂ€ited hagile
5.Kostja hagi ei tunnista.
6.Kostja ei ole kĂ€itunud hageja suhtes tĂ€namatult, vaid kostja on astunud ema kaitseks vĂ€lja. Kostja avaldustel ja Ekspressi artiklil pole midagi tegemist kingitusega, vaid hageja pĂ€rastise tegevusega. Hageja kandis kogu O OĂ osad OĂ-sse M, mÀÀras sinna juhatajaks tankisti ja seega nullis Ă€ra kostjale kingitud osade vÀÀrtuse. Kostja ei ole hageja suhtes nĂ€idanud ĂŒles jĂ€medat tĂ€namatust, vaid on teostanud enda kui O OĂ osaniku Ă”igusi eesmĂ€rgiga takistada hageja poolt O OĂ vara vĂ€ljaviimist ning sellega muuhulgas tema ema poolt kingitud osa vÀÀrtusetuks muutmist. Asjaolu, et kostja on seejuures end vĂ€ljendanud kohati emotsionaalselt, ei saa olla konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades kĂ€sitletav jĂ€meda tĂ€namatusena hageja suhtes VĂS § 267 p 1 mĂ”ttes, mistĂ”ttu hageja poolt kinkelepingust taganemine on tĂŒhine. Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohtu 19.11.2018 otsusega rahuldati hagi. Maakohus kohustas YY andma XX-le ĂŒle O OĂ osa nimivÀÀrtusega 749 eurot omandiĂ”igus. Maakohus asendas YY tahteavalduse O OĂ osa nimivÀÀrtusega 749 eurot ĂŒleandmiseks XX-le kohtulahendiga. Maakohus jĂ€ttis menetluskulud kostja kanda ja mÀÀras, et menetluskulude rahaline suurus mÀÀratakse kindlaks pĂ€rast kohtuotsuse jĂ”ustumist.
8.Pooled ei vaidle selle ĂŒle, et lepingust taganemise formaalsed eeldused on tĂ€idetud. Kostja ei vaidlusta, et hageja on edastanud kostjale lepingust taganemise avalduse VĂS § 188 lg 1 kohaselt, jĂ€rgides VĂS § 270 lg-s 1 sĂ€testatud tĂ€htaega. Lisaks leidis kohus, et hageja VĂS § 270 lg 1 sĂ€testatud Ă”igust lĂ”petav tĂ€htaeg ei ole möödunud.
9.JĂ€rgmisena analĂŒĂŒsis kohus, kas on tĂ€idetud ka taganemise materiaalsed eeldused. NĂ€htuvalt hagiavalduses ja 24.05.2017 kinkelepingust taganemise avalduses mĂ€rgitust on hageja soovinud kinkelepingust taganeda jĂ€meda tĂ€namatuse tĂ”ttu neljal alusel: 1) kinke eitamine; 2) hageja suhtes ebaĂ”igete andmete avaldamine, hageja au teotamine ja heade kommete vastane kĂ€itumine, lugupidamatus kogu perekonna suhtes; 3) alusetute kuriteokaebuste esitamine; 4) ĂŒhise pereĂ€ri asemel Ă€ritegevuse teadlik kahjustamine.
10.Kostja ei vaidlusta hagiavalduses kohtu ette toodud vĂ€iteid selle kohta, millist informatsiooni kostja hageja kohta pabervĂ€ljaandes, Delfi veebiportaalis ja Eesti Ekspressi veebiportaalis avaldas. Kostja leidis kohtule 06.07.2017 esitatud esialgses vastuses hagile, et kostja avaldustel ja Eesti Ekspressi artiklil ei ole midagi tegemist kingitusega, vaid isa pĂ€rastise tegevusega (I kd, tl 41). Kohus luges nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 2 alusel tĂ”endatuks. Asjaolu, et kostja avaldas pabervĂ€ljaandes ja kommentaariumites hageja kohta teatud andmeid, ei tĂ”enda asjaolu, et tegemist on ebaĂ”igete andmete avaldamisega ning hageja au teotamisega. Samuti ei tĂ”enda nimetatud asjaolusid hageja nĂ”udekiri ebaĂ”igete andmete ĂŒmberlĂŒkkamiseks (I kd, tl 22-25). Kohus ei saa nimetatud kohtuasja raames tuvastada, kas kostja poolt avaldatud andmed on ebaĂ”iged ja kas ta on hageja au teotanud. Kohus möönab, et ebaĂ”igete andmete avaldamise ja au teotamise puhul oleks tĂ€idetud nii objektiivse hukkamĂ”istetavuse kui ka kinkija subjektiivse negatiivse hinnangu kriteerium. Siiski ei ole hageja tĂ”endanud, et kostja oleks nimetatud teod toime pannud. TĂ”endamist on leidnud, et Eesti Ekspressis avaldatud artikkel sisaldab perekonnasiseste huvide lahkarvamusi, konflikte ning lugupidamatust isa vastu. Kohtu hinnangul oli kostja
kĂ€itumine heade kommetega vastuolus. Kohus leiab, et kostja kahjustas oma kĂ€itumisega hageja mainet ja tekitas lugejates negatiivseid tundeid hageja vastu. PerekonnatĂŒli lahendamine lĂ€bi avaliku meedia ei ole kohtu hinnangul aktsepteeritav ja nĂ€itab jĂ€medat lugupidamatust enda perekonnaliikmete ja eelkĂ”ige isa vastu. Hageja maine kahjustamist saab pidada kinkelepingust taganemist Ă”igustavaks asjaoluks.
11.TĂ”endamist on leidnud kostja poolne kinke avalik eitamine. TĂ”endamist on leidnud, et kostja sai kinkelepinguga kinke mĂ”lemalt vanemalt â kostja sai kinkena hagejalt 24,96% ning kostja emalt 25%. Kostja ei ole tĂ”endanud enda vĂ€idet, et kinkelepingu eesmĂ€rgiks oli jagada hageja ja kostja ema ĂŒhisvara. Nimetatud kinkelepingust nĂ€htub, et kinkijate eesmĂ€rgiks oli pere ĂŒhine Ă€ritegevus ja kaasata lapsed Ă€ritegevusse. Kohus nĂ”ustub hageja seisukohaga, et Ă”iguskord eeldab kinke saajalt tĂ€nulikkust kinke eest. Kohus mĂ€rgib, et sama eeldab ka avalikkus. Kohtu hinnangul on vanema poolt tehtud kinke eitamine vastuolus perevÀÀrtustega ja ei ole eetiline. Nimetatud kinke nĂ€ol on tegemist osaga kasumlikus ettevĂ”ttes, kinkijate eesmĂ€rgiks oli kaasata lapsed Ă€ritegevusse ning seetĂ”ttu on avalik kinke eitamine kĂ€esoleval juhul olemuslikult jĂ€me tĂ€namatus. Olukorras, kus isa kingib enda Ă€riĂŒhingu osast osa pojale ja poeg avaldab avalikult, et ta ei ole isalt midagi saanud, vaid sai kinkena ĂŒksnes ema osad, on kohtu hinnangul kĂ€sitletav jĂ€meda tĂ€namatusena.
12.Kostja on esitanud hageja suhtes 2 alusetut kuriteokaebust, mille suhtes on kriminaalmenetlus jĂ€etud alustamata (vt I kd, tl 13-15 ja 100). Kohus leidis, et arvestada saab ainult ĂŒhte kuriteokaebust, so 27.04.2016 esitatud kuriteokabust, mis on registreeritud nr PRP-13/17/369 all. Nimetatud kriminaalmenetluse alustamata jĂ€tmise teatisest ilmneb, et kuriteokaebus on paljasĂ”naline ning nendes kirjeldatud teod ei vasta sĂŒĂŒteokoosseisudele. Alusetu kuriteokaebuse esitamine kinkija suhtes on kĂ€sitletav samuti jĂ€meda tĂ€namatusena ning heade kommete vastase kĂ€itumisena, kuna tegemist ei ole eetilise kĂ€itumisega. Kohus nĂ”ustub hageja seisukohaga, et kriminaalmenetlus on isiku pĂ”hiĂ”igusi kĂ”ige enam riivav menetlus, mis on koormav nii ajaliselt kui mentaalselt. Teist kuriteokaebust nr PRP-13/17/369-(2) kohus ei arvesta, kuna prokuratuur jĂ€ttis kriminaalmenetluse alustamata 12.07.2017, so pĂ€rast taganemisavalduse esitamist.
13.Kohus leidis, et kostja poolt Harju Maakohtule esitatud erikontrolli lÀbiviimise nÔue ei tÀhenda osanikuÔiguste kuritarvitamist, kuna kohus on nimetatud nÔude menetlusse vÔtnud.
14.Kostja ei ole tĂ”endanud oma vĂ€iteid, et hageja kandis kogu O OĂ osad OĂ-sse M ja vĂ€hendas seelĂ€bi kostja osaluse vÀÀrtust. Hageja vande all antud ĂŒtlustega on tĂ”endatud, et OĂ M moodustati selleks, et selles osaĂŒhingus mingit tĂŒli ei toimu. O kandis oma varad iseenda poolt moodustatud OĂ-sse M. Neid varasid pole kuskile vĂ€lja kanditud, need pole kellegi isiklikuks omandiks saanud (II kd, tl 3). Dividendide maksmine toimus vastavalt vajadusele, mingit reeglit vĂ”i sĂŒsteemi polnud. Dividendid sĂ”ltuvad enamusaktsionĂ€ri otsusest pereettevĂ”ttes ning enamusaktsionĂ€ride ettepankutest. 2016. aastal tegi juhatus ettepanku dividendide maksmiseks, aga kostja hakkas möllama ja seepeale kadus dividendide maksmise vajadus Ă€ra. Dividende O OĂ-st ei saa, sest seal on vastu vĂ”etud otsus reinvesteerida. Kostja ise pĂ”hjustas endale need probleemid (II kd, tl 4). O OĂ-sse ei ole ostetud mingeid laevu (II kd, tl 4 pöördel). BB ei ole kunagi olnud tööl O OĂ-s (II kd tl 5). Seega on tĂ”endamist leidnud, et hageja ei ole kahjustanud O OĂ huve ning kostja ei ole kĂ€itunud eesmĂ€rgiga kaitsta oma ettevĂ”tte vÀÀrtust.
15.KokkuvĂ”tvalt sedastas kohus, et kogumis on tĂ”endamist leidnud kostja selline kĂ€itumine mida saab hinnata jĂ€meda tĂ€namatusena VĂS § 267 p 1 tĂ€henduses.
16.Kostja leidis, et kinkelepingust taganemine on tĂŒhine, kuna kinkija ei vĂ”i taganeda kĂ”lbelise kohustuse tĂ€itmiseks sĂ”lmitud kinkelepingust. Kostja ei ole tĂ”endanud
kĂ”lbelise kohustuse olemasolu. Kohus tuvastas eelnevalt, et kinkelepingu eesmĂ€rgiks ei olnud kostja vanemate ĂŒhisvara jagamine. Apellatsioonkaebus
17.Kostja palub apellatsioonkaebuses tĂŒhistada tervikuna maakohtu otsus ja teha asja esimese astme kohtule uueks lĂ€bivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jĂ€tta hagi tervikuna rahuldamata. Kostja palub jĂ€tta kĂ”ik menetluskulud hageja kanda.
18.Maakohus on ebaĂ”igesti tĂ”lgendanud kinkelepingu eesmĂ€rki. Kinkeleping ei sisalda ĂŒhtegi sĂ€tet lepingu eesmĂ€rkide kohta, mistĂ”ttu jÀÀb arusaamatuks, millele tuginedes on maakohus teinud jĂ€relduse, et kinkelepingu eesmĂ€rgiks oli pere ĂŒhine Ă€ritegevus ja laste kaasamine Ă€ritegevusse. Kinkelepingu eesmĂ€rgiks oli hageja ja kostja ema ĂŒhisvara jagamine, mille tulemusena kingiti osa ĂŒhisvarast hageja ja kostja ema ĂŒhisele pojale. Kinkelepingu eesmĂ€rgiks ei olnud tĂ€iendavate Ă€ripartnerite kaasamine, vaid kinkeleping oli ĂŒheks osaks kostja vanemate ĂŒhisvara jagamise kokkuleppest. Kostja hinnangul vĂ€listab hageja Ă”iguse kinkelepingust taganeda ainuĂŒksi VĂS §-st 270 lg 3 tulenev piirang ning maakohus on ebaĂ”igesti jĂ€tnud vastava sĂ€tte kohaldamata.
19.Taganemisavalduse materiaalsed eeldused ei ole tĂ€idetud. Kostja ei nĂ”ustu maakohtu poolt âjĂ€meda tĂ€namatuseâ sisustamisega. Maakohus on lugenud tĂ”endatuks mitmed hageja vĂ€ited, mille tĂ”endamiseks ei ole hageja esitanud ĂŒhtegi tĂ”endit hoolimata sellest, et kostja sellele korduvalt maakohtu ja hageja tĂ€helepanu juhtis.
20.Maakohtu poolt kinke eitamisele antud tĂ”lgendus on eksitav. Kostja on menetluses lĂ€bivalt selgitanud, et kinkelepingu eesmĂ€rgiks ei olnud mitte kinkelepingu sĂ”lmimine nö tavapĂ€rases mĂ”ttes, vaid kostja vanemate ĂŒhisvara jagamine. Kostja ja hageja nĂ€gemused kinkelepingu sĂ”lmimise eesmĂ€rgist ei ĂŒhti. Viidatud asjaolu ei ole aga kĂ€sitletav jĂ€meda tĂ€namatusena ning pĂ”hjendamatud on etteheited kostjale justkui oleks tema nĂ€gemus kinkelepingu eesmĂ€rgist vale vĂ”i ebaeetiline. Arusaamatuks jÀÀb, millisele asjas esitatud tĂ”endile tugineb maakohtu jĂ€reldus, mille kohaselt on kostja avalikult avaldanud, et ta ei ole isalt midagi saanud, vaid sai kinkena ĂŒksnes ema osad. Kohtuasja materjalide hulgas sellist tĂ”endit ei ole ning hageja lepingulise esindaja poolt esitatud seisukohad tĂ”endiks ei kvalifitseeru, mistĂ”ttu ei tugine maakohtu vastav jĂ€reldus asjas esitatud tĂ”enditele. Maakohtul ei ole vĂ”imalik kinke eitamisega seotud pĂ”hjendusi rajada ka hageja poolt vande all antud paljasĂ”nalistele seletustele, kuna hageja seletusi saab tĂ”endina kasutada vaid ulatuses, milles maakohus hageja ĂŒlekuulamise taotluse rahuldas.
21.Erinevalt maakohtu poolt vĂ€idetust ei ole kostja kinget eitanud, vaid on tunnistanud kinke saamist mĂ”lemalt vanemalt ning on ĂŒksnes hilisemalt tekkinud Ă”igusvaidluse kĂ€igus selgitanud, et arvestades mh kostja Ă”e QQ tegevust ema poolt kingitud osaluse hagejale loovutamisel, tuleb vanemate kui kinkijate algset eesmĂ€rki silmas pidades lugeda kostja omandis olevaks ainult varasemalt tema emale kuulunud osa.
22.Hageja vÀited ebaÔigete andmete avaldamise, hageja au teotamise ja heade kommete vastase kÀitumise kohta on tÔendamata. Maakohus on ebaÔigesti viidanud hageja omaksvÔtule TsMS § 231 lg 2 tÀhenduses. Kostja seisukoht, et tema avaldustel ja Eesti Ekspressi artiklil ei ole seost kingitusega, vaid isa hilisema tegevusega, ei tÀhenda, et kostja nÔustus hagiavalduses esitatud vÀidetega kostja vÀidetavate avalduste ja ajakirjanduses avaldatud artiklite sisu osas.
23.Isegi juhul, kui lugeda tÔendatuks perekonnasiseste lahkarvamuste ja konfliktide avalik kÀsitlemine kostja poolt mh meedias, siis ei kvalifitseeruks see kinkelepingust taganemist Ôigustavaks jÀmedaks tÀnamatuseks. Maakohus möönab ka ise, et kohus ei saa kÀesolevas asjas tuvastada kas kostja poolt avaldatud andmed on ebaÔiged ja kas ta on avalikkusele oma seisukohtasid esitades hageja au teotanud. Kostjale arusaadavalt ei
ole jĂ€meda tĂ€namatusena kĂ€sitletav kinkija kohta tĂ”ese info avaldamine isegi juhul, kui sellise info avaldamine kinkijale subjektiivselt vastumeelne on. Hageja nĂ€ol on tegemist Eesti ĂŒhiskonnas tuntud isikuga, kes on kĂ€sitletav nn avaliku elu tegelasena, mistĂ”ttu on mĂ”istetav ajakirjanduse kĂ”rgendatud huvi tema isiku ja temaga seotud asjaolude vastu. Hagiavalduses esitatud ja kostjale omistatud vĂ€ited on toodud kontekstivĂ€liselt ega arvesta pooltevaheliste erimeelsuste ĂŒldist emotsionaalset fooni ja konteksti, milles vastavaid seisukohtasid esitati. KĂ€esoleva vaidluse kontekstis on hageja kostja kohati liigset emotsionaalsust asunud Ă€ra kasutama eesmĂ€rgiga saavutada kostja arvel varalisi eeliseid, st taastada enda omandiĂ”igus kingitud osalusele.
24.Kriminaalmenetluse alustamata jĂ€tmise teatises ei ole vĂ€idetud, justkui oleks kuriteokaebus paljasĂ”naline vĂ”i kostja etteheited alusetud. Kaebuse esitamise ajendiks oli kostja Ă”iguste korduv ja jĂ€rjepidev rikkumine ning kriminaalmenetluse alustamata jĂ€tmine ei tĂ€henda, et hageja ei oleks kostja Ă”igusi rikkunud, vaid ĂŒksnes seda, et konkreetses kaebuses ei avaldanud kostja asjaolusid kriminaalmenetluse alustamiseks piisava detailsusega. KĂ€esoleval juhul ei ole maakohus tuvastanud, et kostja poolt esitatud kuriteokaebuse nĂ€ol oleks olnud tegemist teadvalt alusetu kuriteokaebuse esitamisega. Lisaks eeltoodule on arusaamatu maakohtu kĂ€sitlus kriminaalmenetluse kui isiku pĂ”hiĂ”iguse kĂ”ige enam riivava menetluse lĂ€biviimise vĂ”imalikust mĂ”just hagejale, kuna vaidlus puudub selles, et kostja kuriteokaebuse alusel kriminaalmenetlust faktiliselt ei algatatud.
25.Maakohus on ebaĂ”igesti lugenud tĂ”endatuks, et kostja ei ole kĂ€itunud eesmĂ€rgiga kaitsta oma ettevĂ”tte vÀÀrtust. Hageja enda poolt vande all antud seletustest jĂ€reldub ĂŒmberlĂŒkkamatult, et O OĂ-le kuulunud osalused AS-is I, AS-is E ja AS-is I on mitterahalise sissemaksena antud ĂŒle OĂ-le M ning et OĂ M on vastavad osalused tĂ€naseks vÔÔrandanud erinevatele hageja kontrolli all olevatele Ă€riĂŒhingutele. Seega on hageja enda ĂŒtlustega (omaksvĂ”tuga) tĂ”endatud fakt, et O OĂ-le kuulunud osalused anti ĂŒle OĂ-le M ning tulenevalt OĂ M poolt vastavate osaluste vÔÔrandamisest vĂ€hendati kostjale kuuluva O OĂ osa vÀÀrtust. Kostja ĂŒritab eraldiseisvas menetluses saavutada mh erikontrolli lĂ€biviimist vastavate tehingute osas eesmĂ€rgiga saada neile sĂ”ltumatu hinnang. Erikontrolli tulemusena selgub, kas ja millises ulatuses on tehingutega O OĂ osanikele (sh kostjale) varalist kahju tekitatud. Ăhelgi juhul ei ole kostja kui O OĂ osaniku poolt oma huvide kahjustamisele suunatud tehingutega seotud asjaolude tĂ€psustamisele suunatud Ă”iguspĂ€rased juriidilised toimingud sisustatavad kui jĂ€me tĂ€namatus hageja suhtes. Vastustaja seisukoht
26.Hageja palus jÀtta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja otsustada, et menetluskulud jÀÀvad tervikuna kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Tsiviilkolleegium, kuulanud Ă€ra menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on Ă”ige ning apellatsioonkaebuse vĂ€ited ei anna alust selle tĂŒhistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jĂ€tta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavas ulatuses pĂ”hjendanud. Kolleegium nĂ”ustub esimese astme kohtu pĂ”hjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
28.KÔigepealt kÀsitleb kolleegium uute tÔendite esitamist.
29.16.04.2019 kohtuistungil andis ringkonnakohus pooltele vÔimaluse uute tÔendite esitamiseks ringkonnakohtu menetluses.
30.Hageja esitas 02.05.2019 ringkonnakohtule uute tĂ”enditena Eesti Ekspressis 10.05.2017 ilmunud artikli ja selle artikli kommentaarid, millega soovib tĂ”endada, et kostja on viinud peretĂŒli avalikkuse ette ja avaldanud hagejat halvustavaid ja solvavaid vĂ€iteid. Kostja esitas 10.05.2019 ringkonnkohtule uute tĂ”enditena 13.02.2019 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja 10.04.2019 Riigikohtu mÀÀruse tsiviilasjas nr 2-17-12817 ning 18.04.2019 Harju Maakohtu mÀÀruse tsiviilasjas nr 2-16-17501. Kostja soovib nendega tĂ”endada, et ta ei ole O OĂ suhtes Ă”igusvaidlusi algatades kĂ€itunud pahauskselt, vaid enda huvide kaitsmiseks.
31.Tsiviilkolleegium leiab, et tÔendid tuleb vastu vÔtta. TsMS § 238 lg 1 kohaselt vÔtab kohus vastu ainult sellise tÔendi ja korraldab selliste tÔendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tÔendit, millel on asjas tÀhtsust. Poolte esitatud tÔendid on asjakohased. TÔendite vastuvÔtmine ei vÀlista, et ringkonnakohus vÔib jÀtta asja lahendamisel tÔendid arvestamata (TsMS § 238 lg 5).
32.JÀrgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse vÀidetele.
33.VĂS § 268 lg 1 sĂ€testab, et kui kinkeleping on tĂ€idetud, vĂ”ib kinkija kohaselt lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sĂ€tete jĂ€rgi kingisaajalt vĂ€lja nĂ”uda VĂS § 267 p-des 1-3 ettenĂ€htud juhtudel. VĂS § 267 p 1 jĂ€rgi vĂ”ib kinkija kinkelepingust taganeda juhul, kui kingisaaja on oma kĂ€itumisega nĂ€idanud kinkija vĂ”i tema lĂ€hedase inimese vastu ĂŒles jĂ€medat tĂ€namatust (RKTKo 3-2-1-8-11, p 14). Kinkelepingust taganemiseks peavad olema tĂ€idetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused (RKTKo 3-2-1-106-03, p 25). Formaalne eeldus on vastavasisulise tahteavalduse tegemine kingisaajale, mis hakkab kehtima teise pooleni jĂ”udmisest (VĂS § 188 lg 1, TsĂS § 69 lg 1). KĂ€esoleval juhul ei ole pooltel vaidlust taganemisavalduse tegemise ja kostjani jĂ”udmise osas. Seega on taganemise formaalsed eeldused tĂ€idetud.
34.VĂS § 270 lg-st 1 tulenevalt vĂ”ib kinkija kinkelepingust taganeda ĂŒhe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada vĂ”i pidi teada saama oma taganemise Ă”iguse tekkimisest. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle ĂŒle, et hageja on kinkelepingust taganemisel jĂ€rginud eelnimetatud tĂ€htaega.
35.Poolte vahel on vaidlus selle ĂŒle, kas kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused on tĂ€idetud.
36.Hageja on nii taganemisavalduses kui ka hagiavalduses taganemise alusena esile toonud jĂ€rgmise kostja kĂ€itumise: 1)kinke eitamine, 2) avalikkuses kostja halvustamine, 3)alusetute kuriteokaebuste esitamine ja 4)ĂŒhise pereĂ€ri teadlik kahjustamine.
37.Maakohus tugines hagi rahuldamisel neist esimesele kolmele alusele. Neljas alus, pereĂ€ri teadlik kahjustamine, maakohtu hinnangul tĂ”endamist ei leidnud. TĂ”endatud ei ole, et kostja oleks takistanud Ă€riregistris muudatuste tegemist vĂ”i esitanud alusetuid hagisid O OĂ vastu. Erikontrolli lĂ€biviimise nĂ”ue ei tĂ€henda omanikuĂ”iguste kuritarvitamist, kostjal on Ă”igus kontrollida Ă€riĂŒhingu juhtimist. Ringkonnakohus nĂ”ustub selles osas maakohtu jĂ€reldustega. Kostja poolt ringkonnakohtule esitatud kohtuahendid teistes tsiviilasjades kinnitavad seda jĂ€reldust.
38.Ringkonnakohus nÔustub aga ka maakohtu jÀreldusega, et esimese kolme aluse olemasolu on tÔendamist leidnud ja neid on saab kogumis hinnata jÀmeda tÀnamatusena kinkija vastu.
39.Riigikohus on selgitanud, et âjĂ€me tĂ€namatusâ kui hinnanguline kategooria peab VĂS § 267 p 1 jĂ€rgi avalduma kingisaaja kĂ€itumises kinkija vĂ”i tema lĂ€hedase suhtes (RKTKo 3-2-1-8-11, p 15; 3-2-1-129-05, p-d 26-27). KĂ€itumise pidamine jĂ€medaks tĂ€namatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise kĂ€itumise hindamisel lĂ€htuda kinkelepingu eesmĂ€rgist ning arvestada kĂ”iki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamĂ”istetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (RKTKo 3-2-18-11, p 15; 3-2-1-153-06, p 12).
40.Esimene alus, kinke eitamine, seondub kinke eesmĂ€rgiga. Kolleegium nĂ”ustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole tĂ”endanud oma vĂ€idet, et kinkelepingu eesmĂ€rgiks oli jagada hageja ja kostja ema ĂŒhisvara. Hageja ja kostja ema ĂŒhisvara oli kinkelepingu sĂ”lmimise ajaks juba jagatud ning kumbki abikaasa kinkis oma lahusvara, mis nĂ€htub otseselt kinkelepingust. Kinkelepingust nĂ€htuvalt jagas hageja temale kuuluva osa kaheks osaks ning kinkis kostjale osa jagamise tulemusena tekkiva osa nimivÀÀrtusega 749 eurot. Kostja ema jagas temale kuuluva osa samuti kaheks vĂ”rdse nimivÀÀrtusega osaks ning kinkis osa jagamise tulemusena tekkiva osa nimivÀÀrtusega 750 eurot kostjale (kd I, lk 9). Samasugused osad kinkisid vanemad ka oma tĂŒtrele QQle, see on kostja Ă”ele. Maakohus on pĂ”hjendatult tĂ”lgendanud kinkelepingu eesmĂ€rki sarnase mĂ”istliku isiku standardi jĂ€rgi tulenevalt VĂS § 29 lg-st 4.
41.Ăhisvara jagamine on vara omanike vaheline tehing, millesse tĂ€iskasvanud lapsed ei saa sekkuda ega endale midagi nĂ”uda. Seega ei oleks kostjal kĂ”lbelise kohustuse tĂ€itmise nĂ”uet oma isa vastu ka siis, kui vanemad oleksid ĂŒhisvara jagamisel otsustanud kinkida osa sellest lastele. Samuti ei ole pĂ”hjendatud kostja vĂ€ide, nagu tuleks isa poolt talle kingitud osa pidada tegelikult ema osaks, mille ema kinkis Ă”ele ja mille Ă”de isale edasi kinkis. Kostja peab end alusetul kogu emale kuulunud osa omanikuks, mistĂ”ttu arvab, et isa ei olegi talle midagi kinkinud. Vastuses hagiavalduse mĂ€rgib kostja âPĂ€rast lastele kinkimist oli isal 60% ja lastel 40% ja nĂŒĂŒd Q andis isale oma 20 % tagasi siis on isal 80% ja minul 20%. Seega on tegelikult minul ainult ema osadâ (I kd, lk 46). Samasuguseid kommentaare on korduvalt kirjutatud ka ringkonnakohtule esitatud Eesti Ekspressi artikli kommentaariumis: âEma isa lahutasid, ema andis oma 20% ettevĂ”ttest mulle /.../.â (YY 09.05.2017 23:29); â/.../Need 20% kinkis ema mulla kuna ei jĂ”udnud enam isaga vaielda ja lootis et isa oma poja vastu kĂ€tt ei tĂ”staâ (YY 10.05.2017 03:46); âKoos tegid emaga ettevĂ”tte mis oli ĂŒhisvara. Siis lĂ€ksid lahku ja ema sai 20%. Siis proovis isa seda 20% Ă€ra vĂ”tma hakata, kui ema mardiga abiellus ja ema kinkis selle osaluse mulle.â (YY 10.05.2017 03.47). Kostja ei ole usutavaks teinud, et YY nime ja fotoga toodud kommentaarid oleks tema nimel kirjutanud keegi teine isik, olukorras, kus kostja on ise jĂ€tkuvalt samal arvamusel, et tegelikult on tal ainult ema osad ja isalt pole ta midagi saanud. Kostja on seda vastuses hagile ka sĂ”naselgelt vĂ€ljendanud.
42.Tegelikult ei kinkinud ema oma osalust ainult kostjale, nagu kostja on korduvalt vĂ€ljendanud, vaid vĂ”rdselt mĂ”lemale lapsele. Kostja ei saa otsustada selle ĂŒle, kuidas Ă”de emalt kingina saadud osalust kĂ€sutas. Asjaolu, et kostja soovib vanemate ĂŒhisvara jagada oma tĂ”ekspidamiste jĂ€rgi ja seetĂ”ttu ei pea isalt Ă€riĂŒhingu osa saamist ĂŒldse kingituseks, on ringkonnakohtu hinnangul isa suhtes igal juhul tĂ€namatuse avaldus.
43.Maakohus leidis pĂ”hjendatult, et kostja Eesti Ekspressi pabervĂ€ljaandes vĂ€ljendatud seisukohad kahjustasid hageja mainet ja tekitasid lugejates negatiivseid tundeid hageja vastu. Kostja on ajalehes avaldanud jĂ€rgmised vĂ€ited: âSisuliselt varastas isa minult 20 protsenti ettevĂ”ttesâ, âTavaliselt kestavad sellised vaidlused niikaua, kuni ĂŒhel poolel saab vaidlemiseks raha otsa. Kuna minul advokaadikulusid pole, vĂ”in vaielda Riigikohtuni vĂ€lja. Olen kindel, et kui algatatakse kriminaalasi ja isa tankiste hakatakse kurjategijateks tegema, loobub isa ebaseaduslikest tehingutest ja hakkab emale maksmaâ, âIsa on mul selline sadist- talle meeldib vaadata, kuidas poeg tema vastu vĂ”itlebâ. Kostja vĂ€ide, et kostja on avaldanud tĂ”eseid vĂ€iteid vĂ”i pĂ”hjendatud vÀÀrtushinnanguid, ei tĂ€henda, et selline tegevus ei saa olla jĂ€me tĂ€namatus. Kinkelepingu kui tasuta lepingu eripĂ€rast lĂ€htudes vĂ”ib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. Eeltoodu tĂ€hendab, et kinkijale on sisuliselt jĂ€etud jĂ€relemĂ”tlemisaeg ning kingisaajale on antud n-ö prooviaeg, tĂ”estamaks kinkijale, et ta on âkingi vÀÀrilineâ. Ka kingisaaja iseenesest Ă”iguspĂ€rane kĂ€itumine vĂ”ib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mĂ”istetav jĂ€meda tĂ€namatusena. Hageja on
menetluses lĂ€bivalt selgitanud, et avaldatu on ebaĂ”ige ja au teotav, so tema isikuĂ”igusi rikkuv. Tsiviilkolleegium on seisukohal, et perekonnatĂŒli lahendamine lĂ€bi avaliku meedia ei ole aktsepteeritav kĂ€itumine ja nĂ€itab jĂ€medat lugupidamatust enda perekonnaliikmete ja eelkĂ”ige isa vastu. Eeltoodut ei lĂŒkka ĂŒmber ka asjaolu, et hageja on avaliku elu tegelane, millest tulenevalt on tal kĂ”rgendatud kriitika talumise kohustus.
44.Mis puudutab kuriteokaebust nr PRP-13/17/369, siis kriminaalmenetluse alustamata jĂ€tmise teatest nĂ€htub, et puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks, kuna kuriteokaebusest ei nĂ€htu KarS § 199 lg-s 1, § 201 lg-s 1, § 2172 lg-s 1, § 384 lg-s 1, § 255 lg-s 1 kirjeldatud kuritegude ega ka muude samas seadustikus sĂ€testatud koosseisude tunnuseid. Seega oli tegemist alusetu kuriteokaebusega. Eeltoodut kĂ€itumist ei Ă”igusta see, et kostjal ei ole Ă”igusalaseid eriteadmisi. Isegi kui kostja kirjeldas sĂŒndmusi ja asjaolusid, mis kogumis tema hinnangul viitasid sĂŒĂŒteo toimepanemise vĂ”imalikkusele karistusseadustiku tĂ€henduses, ei leidnud tuvastamist kriminaalmenetluse alus. Eetiliseks ja headele kommetele vastavaks kĂ€itumiseks ei saa pidada olukorda, kus poeg esitab kuriteokaebus oma isa vastu olukorras, kus puuduvad selged asjaolud, mis kuriteole viitaksid. Ringkonnakohus nĂ”ustub maakohtuga, et alusetu kuriteokaebuse esitamine kinkija suhtes on kĂ€sitletav samuti jĂ€meda tĂ€namatusena ning heade kommete vastase kĂ€itumisena, kuna tegemist ei ole eetilise kĂ€itumisega.
45.Seega tuvastas maakohus Ă”igesti, et kostja kĂ€itumine on hageja suhtes olnud jĂ€medalt tĂ€namatu kinke eitamise, peretĂŒli meedias kajastamise ja alusetu kuriteokaebuse esitamise tĂ”ttu ning hageja on kehtivalt kinkelepingust taganenud ning kingina saadud Ă€riĂŒhingu osa tuleb hagejale tagastada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmÀÀramine
46.TsMS § 173 lg 1 kohaselt mÀÀrab kohus asjas tehtavas lÔpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jÀttis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul ei ole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jÀtmisel jÀÀvad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
47.Maakohus ei mÀÀranud kindlaks hĂŒvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistĂ”ttu ei tee seda ka ringkonnakohus. Kulud mÀÀrab rahaliselt kindlaks maakohus pĂ€rast otsuse jĂ”ustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.