Hageja: aktsiaselts INGES KINDLUSTUS (registrikood 10089395, asukoht Raua tn 35, Tallinn, 10124) volitatud esindaja Maris Kiviloo
hagi
Xxx
vastu
Kostja: xxx (isikukood xxx elukoht xxx, Tallinn 11613,) lepinguline esindaja advokaat Indrek Kukk Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS hagi Xxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista Xxxlt põhivõlg 507,30 eurot (viissada seitse eurot ja 30 senti) aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS kasuks
3.Välja mõista Xxxlt aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS kasuks viivis 15,12 eurot perioodi 14.01.201929.05.2019 eest ning viivis alates 30.05.2019 põhinõudelt 507.30 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni
2.Välja mõista Xxxlt kakskümmend viis) KINDLUSTUS kasuks
menetluskulu 125 (ükssada eurot aktsiaseltsi
INGES
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hagiavalduse asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt toimus 04.09.2018 Tallinnas xxx juures liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja poolt juhitud sõiduk Toyota, registrimärk xxx Liiklusõnnetuse tagajärjel said vigastada pargitud sõiduk Škoda, registrimärk xxx. Liiklusõnnetuse sündmuskohal käis politsei ja fikseeris toimunud liiklusõnnetuse. Toyota juht oli vastavalt politsei poolt vahetult peale liiklusõnnetust teostatud narkojoobe testile narkojoobes. Toyota suhtes kehtis liiklusõnnetuse toimumise ajal AS-iga Inges Kindlustus sõlmitud liikluskindlustuse leping nr I184998850. Vastavalt liikluskindlustuse seadusele (LKindlS) käsitles juhtumit ja hüvitas kannatanule tekitatud kahju kokku 507.30 eurot AS Inges Kindlustus.
2.LKF-i liiklusõnnetuste infobaasis toodud politsei sisestatud liiklusõnnetuse kirjelduse kohaselt magas kostja politseipatrulli saabudes avarii põhjustanud sõidukis juhi kohal. Politsei äratas magava kostja. Politsei väitel käitus kostja peale liiklusõnnetuse põhjustamist ettearvamatult, kostja oli väga närviline, tegi väga äkilisi liigutusi, kostjale paigaldati käerauad, politseisõidukis vaadati kostja silmi pastakaga, esines silmade nüstagm ning silmad ei reageerinud valgusele, silmade pupillid olid väiksed, esines silmade punetus. Kostja suunurgad kuivasid ja esinesid silmnähtavad narkojoobele viitavad tunnused. Kostja isik tuvastati politsei poolt ja ta viidi narkotesti tegema Wismari haiglasse. Narkotest tuvastas, et kostja oli tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid – kokaiin, MDMA – ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes kehtivaid õigusnorme.
3.Kostja esitatud arst-kohtutoksikoloogia eksperdi Mailis Tõnissoni hinnangus joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta on öeldud, et kostjal esinesid narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase aine tarvitamise tunnused. Ekspert tuvastas, et kostja oli tarvitanud narkootilisi, psühhotroopseid või muid sarnaseid aineid, kuid mitte sellisel määral, et see kvalifitseeruks juriidilises mõttes joobeseisundiks.
4.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 507.30 eurot, viivis kindla summana seadusjärgses määras maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni summalt 507.30 eurot ning jooksev viivis otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni summalt 507.30 eurot VÕS §-s 113 sätestatud viivise määras. Kostja vastuväited
5.Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Asjaolu, et kostja ei olnud narkojoobes, on tõendatud arst-kohtutoksikoloogiaekspert xxx poolt väärteoasjas antud hinnanguga isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta. Üldtuntuks asjaoluks TsMS § 231 lg 1 mõttes tuleb lugeda, et narkoaine jäägid võivad teatud juhtumitel isiku uriinis leitavad olla veel kuid peale manustamist, samas on kostja väärteoasjas kinnitanud, et ta ei ole teadlik, millal ja mil viisil vastavad ained tema organismi sattunud on. Igal juhul on välistatud, et ta oleks narkoaineid tarbinud vahetult enne või peale liiklusõnnetust, sest vastasel juhul oleks tal tuvastatud joove. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks juhtinud sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist.
6.Kostjale on kohtuväline menetleja määranud väärteokorras karistuse väärteoasjas nr 2302,18,009178. Otsusega karistati V. Tkatši liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 rikkumise eest ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151
lg 1 rikkumise eest. Nimetatud otsus ei ole jõustunud ja kostja on vaidlustanud selle Harju Maakohtus väärteoasjas 4-18-6237 täies ulatuses. Kohtuotsuse põhjendused
7.Pooltel ei ole vaidlust, et 04.09.2018 toimus Tallinnas xxx juures liiklusõnnetus, et õnnetuse toimumise ajal oli roolis kostja, et õnnetusse sattunud sõiduki osas oli sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse leping hagejaga ning, et kostja verest leiti narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase aine (kokaiin, MDMA) tarvitamise tunnuseid.
8.Pooltel on vaidlus selles, kas kindlustusandjal on tagasinõue sõidukijuhi vastu LkindlS § 53 lg 1 p 4 alusel.
9.Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Vastavalt LKindlS § 53 lg 1 p 4 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Korrakaitseseadus (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
10.Arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangust nähtub, et kostja uriinist leitud ainetest (kokaiin, MDMA) esinevad uuritaval narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused, kuid joovet ei esinenud. Samast tõendist nähtub, et terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 377/8 on fikseeritud joobele iseloomulik kliiniline leid: närvilisus, vegetatiivsed reaktsioonid, silmade sidekestade punetus – kergelt, pupillide suurus ja reaktsioon valgusele, tasakaal ja koordinatsioon: Rombergi asend sensibiliseeritud-kukub, värin laugudes esineb. Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasis toodud politsei poolt sisestatud liiklusõnnetuse kirjelduse kohaselt politsei äratas magava kostja, kes oli peale äratamist närviline, tegi äkilisi liigutusi, rääkis sõidukis väga ebaselget juttu, tema silmad olid suured, pupillid väiksed, esines silmade punetus, silmade nüstagm, silmad ei reageerinud valgusele, suunurgad kuivasid ja ettearvamatu käitumise tõttu paigaldati talle käerauad. Politsei hinnangul esinesid silmnähtavad narkojoobele viitavad tunnused.
11.Kohus on tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et kostja oli politsei saabudes KorS § 36 lg 1 kirjeldatud terviseseisundis, mis avaldus tema muutunud kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kuna kostja ei ole kohtu ette toodud muid asjaolusid, mis võisid temal põhjustada politsei poolt kirjeldatud terviseseisundit, siis asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostja seisundis, mille põhjustas narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase aine (kokaiin, MDMA) tarvitamine ning seega on tagasinõue kostja vastu põhjendatud.
12.Kohus ei nõustu kostjaga, et üldteada asjaoluks tuleks lugeda seda, et narkoaine jäägid võivad teatud juhtumistel isiku uriinis leitavad olla veel kuid peale manustamist. TsMS § 231
lg 1 teise lause kohaselt võib kohus lugeda üldtuntuks vaid sellise asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest.
13.LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes LKindlS-s sätestatud alustel ja korras. LKindlS § 36 lg 1 kohaselt peab kahju põhjustaja kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja peab kindlustatud isiku eest kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kindlustusjuhtum leidis aset lepingu kehtivuse ajal. LKindlS § 26 lg 1 kohaselt asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse VÕS § 132 lg-tes 1-3 sätestatud käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
14.Seega oli hageja kohustatud hüvitama sõidukiga tekitatud kahju liikluskindlustuse tavalepingu alusel kannatanud sõiduki Škoda registrimärgiga xxx omanikule. Hageja kantud liikluskahju kulud summas 507,30 eurot on tõendatud sõidukikahju hüvitise taotluse ja 24.10.2018 Auto 100 Tallinn AS arvega.
15.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, mistõttu on hageja viivise nõue alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest seadusjärgses määras põhjendatud.
16.Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 14.01.2019. Sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 507.30 eurot on alates 14.01.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni viivisekalkulaatori järgi kokku 15,12 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks TsMS § 138 lg 2 sätestatud menetluskulu riigilõiv 125 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.