Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
Harju Maakohus Andres Suik 29.05.2019, Tallinn 2-18-135424 xxx hagi xxx vastu võla nõudes 6400 eurot Hageja: xxx (isikukood xxx, asukoht xxx, xxx Harju maakond, e-post: xxx); Kostja: xxx (isikukood xxx, elukoht xxxTallinn, e-post: xxx). 23.05.2019 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Aldo Vassar Kostja:
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja xxx taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks.
2.Jätta hagi rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud hageja xxx kanda. Kostjal puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.xxx esitas 27.12.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 6400 euro saamiseks. Kohus tegi 23.01.2019 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 29.01.2019 aadressil xxx. Võlgnik esitas 05.02.2019 nõudele vastuväite, leides, et avaldaja nõuet ei eksisteeri ja isegi kui see eksisteeriks, siis oleks see aegunud. Pärnu Maakohtu 01.03.2019 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11.03.2019 määrusega jättis Harju Maakohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja esitada oma nõue ning põhjendada seda hagiavalduses ettenähtud vormis ja tasuda täiendav riigilõiv.
2.xxx (hageja) esitas 25.03.2019 Harju Maakohtule hagi xxx (kostja) vastu võla nõudes. Kohus jättis hagi 26.03.2019 määrusega käiguta. Hageja esitas 03.04.2019 täiendatud hagiavalduse, mille kohaselt taotleb välja mõistja kostjalt hageja kasuks 6400 eurot. Hagiavalduse kohaselt võttis kostja hagejalt 30.04.2014 laenu 3500 eurot. Antud laenu kohta on olemas ka leping nr 30.04/2014, kus on sätestatud osapooled, laenatud summa, intressimäär ja viivise määr. Intressi on arvestatud laenatult summalt ehk 3500 eurot 10% aastas alates 30.04.2014 kuni 18.12.2015. Lepingu nr 30.04/2014 lisas 1 on välja toodud intresside tagasimaksmise graafik, kuid kuna kostja ei teinud tähtaegselt ühtegi laenu tagasimakset, siis tuli teha intressiga ümberarvestus. Esimesel aastal ehk 30.04.2014 kuni 31.12.2014 tekkis intressi 235,89 eurot ja teisel aastal ehk 01.01.2015 kuni 18.12.2015 tekkis intressi 337,53 eurot. Sellest tulenevalt on tekkinud hagejal intressinõue kokku summas 573,42 eurot.
3.Lisaks sellele on lepingus sätestatud viivisemäär 0,5% päevas laenusummalt 3500 eurot. Viivist hakkas hageja lugema alates 19.12.2015 ja tuleks lugeda hagi esitamiseni, kuna kostja pole võlga siiani tasutud. Kuna maksekäsu kiirmenetluse puhul saab nõuda maksimaalselt 6400 eurot, siis lõpetas hageja viivise arvestamise 29.04.2016, kui summa oli 2326,58 eurot. See tähendab, et viivist on arvestatud 17,5 eurot päevas 133 päeva, välja arvatud viimasel päeval, kui arvestati juurde 16,58 eurot. Kuigi kostja tasus 23.03.2018 100 eurot viivisest, siis järgmisest päevast jätkus viivise arvestus ja 29.03.2018 oli 100 eurot kõrvalnõudele tagasi lisandunud. Kokku on hageja nõue 6400 eurot (3500 + 573,42 + 2326,58). Kostja ei ole maksnud ühtegi korda põhinõudest tulenevat summat ja lisaks sellele ei ole tasunud kõrvalnõudeid, välja arvatud 23.03.2018, kui kostja tasus 100 eurot, millega tunnistas võlga ja katkestades nõude aegumise.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja esitas 03.05.2019 vastuse hagiavaldusele. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata ja menetlus lõpetada. Kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid. Kostja ei ole hagejalt hagiavalduses mainitud summat saanud ega antud nõuet kunagi tunnistanud, samuti hagejale kunagi midagi maksnud. Väide, nagu oleks kostja hagejale tagastanud 100 eurot, on vale. Kostja on alates väidetavast laenust suhelnud hagi avaldajaga sadu kordi ning väidetav laen ei ole kunagi jutuks tulnud. Tegemist on muudel asjaoludel tekkinud isikliku konflikti pahatahtliku lahendamisega kohtu teel. Kostja palub jätta kõik hagiavalduses esitatud taotlused rahuldamata. Hagile lisatud dokumendid on fiktiivsed ja neil puudub igasugune seos reaalsusega, hagi on alusetu. Kostja arvates tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
5.23.05.2019 kohtuistungil leidis kostja, et hageja nõue on aegunud ja taotles hageja nõude suhtes aegumise kohaldamist. Samuti leidis kostja seoses laenulepingu väidetava fiktiivsusega, et „Paber oli koostatud tegelikult selleks, et ühe kohtuprotsessi raames prokuratuur üritas meile inkrimineerida tegusid, mida me toime pannud ei olnud.“
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus märgib, et puudub seaduslik alus kostja taotluse alusel hagi läbi vaatamata jätmiseks ja
2-18-135424 menetluse lõpetamiseks. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 on sätestatud, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS §-e 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus märgib, et kostja tugineb hageja nõude aegumisele. Esmase aegumise vastuväite esitas kostja maksekäsu kiirmenetluses 05.02.2019. Samuti leidis kostja 23.05.2019 kohtuistungil, et hageja nõue on aegunud ja kostja taotles hageja nõude suhtes aegumise kohaldamist.
8.Seega kontrollib kohus esmalt vastavalt kostja taotlusele, kas hageja nõue võib olla aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevat kolmeaastast aegumistähtaega. Hageja nõue põhineb pooltevahelisele 30.04.2014 laenulepingule, mille punkti
1.3.kohaselt oli laenusumma ja intresside hagejale tasumise lõpptähtaeg 18.12.2015. Võlaõigusseaduse § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Vaidlusalune hageja nõue muutus seega sissenõutavaks 19.12.2015, mil hagejal tekkis õigus nõuda laenulepingust tuleneva kohustuse täitmist. Hageja nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 19.12.2015 kell 00:00 ning nõue aegus hiljemalt 19.12.2018 kell 23:59. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja laenusumma ja intresside tasumise nõue aegus 19.12.2018. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule esitanud aga alles 27.12.2018, s.o pärast aegumistähtaja möödumist.
9.Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid aegumise katkemisele või peatumisele (TsÜS § 158-169). TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ning TsÜS § 158 lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Hageja väitis hagiavalduses, et 23.03.2018 tasus kostja 100 eurot, tunnistades võlga ja katkestades nõude aegumise, kuid nimetatud väide on täielikult paljasõnaline. Kostja eitas hagivastuses võla tunnistamist ja hagejale mistahes summade maksmist. Seetõttu selgitas kohus oma 03.05.2018 kirjaga pooltele tõendamiskoormuse jaotust. Kohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et kuna 100 euro tasumisele kostja poolt tugineb hageja, siis antud asjaolu tõendamiskoormus lasub hagejal. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada kohtule hiljemalt 14. maiks 2019 tõendid selle kohta, et kostja tasus 23.03.2018 hagejale laenulepingust tuleneva võla katteks 100 eurot. Hageja selliseid tõendeid kohtule tähtaegselt ei esitanud.
10.TsÜS § 144 sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Seega on hageja esitatud intressinõue ja viivisenõue samuti aegunud. Lähtudes eeltoodust on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõuded (põhinõue, intress ja viivis) aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus selgitab, et kui kohus jätab hageja nõude aegumise tõttu rahuldamata, ei pea ta tuvastama rohkem asjaolusid, kui on vajalik aegumise kohaldamise hindamiseks (vt Riigikohtu 29.05.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 23). Seetõttu ei anna kohus käesolevas asjas aegumise kohaldamise tõttu hinnangut poolte muudele väidetele. Muuhulgas ei tuvasta kohus asjaolusid, mis seonduvad vaidluse sisuga ja laenulepingu sõlmimise põhjustega.
11.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
2-18-135424 vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
12.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses kandnud kulusid. Seega kostjal puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata.
13.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.