2-18-1124334
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-18-124334
Tsiviilasi
Jaaviko Trans OÜ hagi AMR Team OÜ vastu 503,26 euro nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Jaaviko Trans OÜ (registrikood: 11932155; asukoht: Tammetõru 40, Tartu), seaduslik esindaja Exxxx Sxxx (x; Kostja: AMR Team OÜ (registrikood: 12325185; asukoht: Ülesoo, Kalana küla, Põltsamaa vald, Jõgevamaa), volitatud esindaja MxxxxKxxx x
Kohtuistungi toimumise aeg
09.05.2019
Jätta Jaaviko Trans OÜ hagi AMR Team OÜ vastu põhivõla 450 euro ja viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Jaaviko Trans OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Jaaviko Trans OÜ esitas 16.10.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 503,26 euro saamiseks. 29.10.2018 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 03.12.2018.a määrusega andis Pärnu Maakohus nõude üle Tartu Maakohtule.
Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 450 eurot ja viivise 53.26 eurot. Kohtukulud palus hageja välja mõista kostjalt. Hagiavalduse ja lisade kohaselt teostas Jaaviko Trans OÜ 25.04.2017 keevituse-freesimise teenust AMR Team OÜ-le. Selle teenuse eest on esitatud arve 100567, 25.04.2017 summas 500 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, kokku seega 600 eurot makstähtajaga 25.04.2017. Kostja tasus arve osaliselt summas 150 eurot 14.05.2017. Arve kuulub lõplikult tasumisele, kuna esitatud ei ole ühtegi pretensiooni ja arve osalise tasumisega on arvet aktsepteeritud. Hageja esitas 24.04.2019.a täiendava seisukoha, milles leidis, et kostja vastuses toodud seisukohad ja väited on tõendamata. Antud selgitus ei ole kooskõlas majandustegevuses kehtivate reeglite ega tavapärase käitumispraktikaga. Kostja on saanud teenuse, maksnud selle eest osaliselt ning loodab teenust osutanud isiku surma ära kasutades jätta hagejale, kui juriidilisele isikule, teenuse eest lõplikult tasumata. Kostja väidab, et hageja esitas arve enne töö lõpetamist aga ei ole selle väite kinnituseks esitanud ühtegi tõendit, seega on väide paljasõnaline ning tõendamata. Hageja leidis, et asjakohatu ja tõendamata on kostja väide, et väidetavalt saamata töö telliti Toots Metall OÜ-lt. Esitatud arve tuleb jätta tähelepanuta, sest see ei tõenda, et hageja tema poolt esitatud arvel näidatud teenust kogu summa väärtuses ei osutanud. Liiati on hageja arve esitamisel ja väidetavalt Toots Metall OÜ-lt tööde tellimise vahel ligi kahe aastane vahe, mistõttu pole eluliselt usutav, et kostja tööde tegemisega nii kaua ootas. Hageja teatas ka, et ei saa esitada tõendeid tööde teostamise kohta arvel näidatud mahus eitada. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Hageja esindaja teatas, et tõendeid tööde täieliku teostamise kohta ei ole esitada, sest neid ei ole- ilmselt esitati tellimus ja anti tööd üle suuliselt. Tolle aja juhatus liige ja tööde teostaja suri üsna varsti pärast arve esitamist. Mis töid täpselt tehti, seda praegune esindaja ei teadnud. Raamatupidamislikult tehakse enne töö ja alles siis esitatakse arve. Hageja selgitas, et tal on kohtuostust vaja, sest dokumendid on vaja korda saada. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses teatas, et nõuet ei tunnista. Kuna AMR Team ei ole Jaaviko Transilt tellitud tööd täies mahus saanud, siis ei ole antud nõue õigustatud. Töö, mille eest arve esitati, on tehtud osaliselt ja selle osaliselt tehtud töö eest on ka tasutud. Hageja poolt tegemata jäetud töö tegi Toots Metall OÜ, mille kohta kostja esitas arve kohtule. Kostja selgitas, et hageja esitas arve enne töö lõpetamist. Poolte esindajad olid sõbrad ja meeskonnakaaslased, mistõttu paber ei omanud mingit tähtsust, tavapäraselt tegi hageja tollane omanik Jaak Saar oma töö ära ka pärast arve esitamist. Kostja leidis, et kohtukulud peaks kandma hageja, kuna ta on teadlik, et antud nõue ei ole põhjendatud. Kohtuistungil jäi kostja kirjalikult esitatu juurde: ta tellis töid- auto esisilla detailide treimine ja freesimine-, millest hageja tegi ära osa töid – puksid- ja selle eest kostja ka maksis. Hageja tegi aga kogu töö kohta korraga arve. Tegemata jäid rattarummud koos kinnitustega, tähtaega ei olnud. Hageja toonane esindaja Jxxx Sxxxxoli väga pädev ja kompetentne ja tegi head tööd. Jxxx sxxx suri aga varsti. Arve ta esitas alati sama kuupäeva maksepäevaga, kuid maksta tuli siis, kui töö valmis sai. Ettemaksu ta ei võtnud aga materjali viis kostja ise. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Hageja esitas nõude töövõtulepingu eest tasu saamiseks. Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 sätestab: Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled ei vaidle, et kostja tellis 2017.a kevadel hagejalt töid: auto detailide treimise ja freesimise. Samuti ei ole pooltel vaidlust, et hageja esitas nende töödega seoses kostjale 25.04.2017.a arve summas 600 eurot, millest kostja tasus 150 eurot. Hageja nõuab 450 euro tasumist. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja teostas kogu tellitud töö, mille eest ta arve esitas või oli töö teostatud vaid osaliselt. Kostja kinnitas, et töö teostati osaliselt ja selle eest on ta tasunud 150 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna nõudega kohtusse pöördus hageja, tuleb temal esmalt tõendada see, et ta teostas tellitud tööd. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kuna nõude on esitanud hageja, tuli temal ka tõendada, et tellitud töö on valmis. Negatiivset asjaolu- et tööd valmis ei tehtud- on kostjal keerukas tõendada ja seda saab vaid usutavalt põhistada. Seejärel on hagejal võimalik põhistuses esitatud väited tõenditega ümber lükata. Käesolevalt on kostja kohtu hinnangul usutavalt põhistanud, et hageja tööd lõpuni ei teinudseda juba seetõttu, et hageja esindaja ise kinnitas, et toonane hageja esindaja ja tööde teostaja suri vähem kui kuu pärast. Tööde lõpetamiseks tähtaega määratud ei olnud. Kuna tegemist oli spetsiifilise tööga, võisid osad tellitud tööd jääda tööde teostaja surma tõttu tegemata. Seega peaks hageja käesolevalt kostja väited ümber lükkama ja tõendama, et mõni hageja töötaja või tegi töö siiski täies ulatuses. Kohus tegi TsMS § 230 lg 1 hagejale ettepaneku tõendada töö valmimine, mis üksiti tõendab siis ka nõude sissenõutavaks muutmise. Hageja tõendeid ei esitanud. Kuna kostja vaidles hagile vastu väitega, et talle kogu tellitud tööd ei tehtud ja hageja tööde teostamist täies mahus ei tõendanud, ei ole hageja nõue tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et arve iseenesest ei ole nõude aluseks. Lepingus, kus on vastastikused kohustused, saab tasu maksmise nõude esitada ikkagi vaid siis, kui kohustus, mille eest tasu nõutakse, on täidetud. Arve on raamatupidamislik dokument aga mitte tasu sissenõutavaks muutumise alus. Kuna kohus jätab rahuldamata põhinõude, puudub alus ka viiviste välja mõistmiseks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Eelkõige jäävad hageja kanda tema enda menetluskulud. Kostja ei ole esesitanud taotlust menetluskulude välja
mõistmiseks, mistõttu kohus ei määra käesolevalt kindlaks kostja kulusid, mis jääks hageja kanda. Kohus selgitab, et kostja ei saa menetluskulusid puudutavat taotlust enam esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.