3.Välja mõista kostjalt R. G. (isikukood XXX) hageja Bondora AS (registrikood 11483929) kasuks viivis igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud 68% ulatuses R. G. ja 32% ulatuses Bondora AS kanda. 6. Määrata hageja Bondora AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 455 eurot ja mõista kostjalt R. G. (isikukood XXX) hageja Bondora AS (registrikood 11483929) kasuks välja 68% hageja menetluskuludest ehk 309,40 eurot. Kostja R. G.l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 2
2-24-146421
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
tasuda alates
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS esitas 18.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1219,34 euro saamiseks. Kohus tegi 20.12.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 17.03.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Bondora AS (hageja) esitas 31.03.2025 Harju Maakohtule hagi R. G. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 31.03.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Bondora AS ja kostja R. G. vahel 29.04.2024 sõlmitud laenulepingust nr BL4537946 tulenevat põhivõlgnevust 1033,79 eurot, intresse 147,68 eurot, lepingu haldustasu 21,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 100,50 eurot, võla sissenõudekulu 15 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (1033,79) alates 01.04.2025 lepingujärgses viivisemääras 33,65% aastas.
4.Laenulepingu nr BL4537946 kohaselt sai kostja krediiti 1063 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 51,66% aastas: krediidisumma 1000 eurot, lepingutasu 63 eurot, lepingu kestus 60 kuud, igakuine osamakse suurus 40,36 eurot, intressimäär 33,65% aastas, viivisemäär 33,65% aastas, laenu tagastamise periood 13.05.2024 kuni 13.04.2029.
5.Hageja kandis 29.04.2024 kostjale laenusumma 1000 eurot üle. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja 14.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.12.2024. Hageja ütles 16.12.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostjal oli tasumata laenu osamaksed perioodil 15.07.2024 kuni 13.12.2024, seega oli kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga, s.o 14.11.2024, võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega.
6.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded: 3
2-24-146421
põhivõlg 1033,79 eurot (1063-29,21), kuivõrd kostja sai lepingu alusel laenu 1000 eurot, millele lisandus lepingutasu 63 eurot – kokku 1063 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 13.05.2024 kuni 13.04.2029, kostja tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid põhiosa katteks 29,21 eurot;
intressid 147,68 eurot (173,22-25,54), s.o intressid kokku 173,22 eurot perioodi 15.07.2024 kuni 13.12.2024 eest intressimääraga 33,65% aastas, kusjuures kostja tegi makseid intressi katteks 25,54 eurot;
6.3.leping haldustasu 21,24 eurot (6x3,54), s.o lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 3,54 eurot (4% aastas laenusummalt) perioodil 15.07.2024 kuni 13.12.2024;
sissenõutavaks muutunud viiviseid 100,50 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 1033,79 eurot alates 17.12.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 31.03.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras, s.o 33,65% aastas;
edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 01.04.2025 lepingujärgses viivisemääras, s.o 33,65% aastas.
võla sissenõudmiskulud 15 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 19.08.2024 kiri 5 eurot; 18.09.2024 kiri 5 eurot; 23.10.2024 kiri 5 eurot;
7.Hagiavalduse kohaselt on 29.04.2024 sõlmitud laenulepingu nr BL4537946 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (tööandja X OÜ, igakuised sissetulekud 1500 eurot, kohustused 89 eurot ja elamiskulud 700 eurot) ja avalikes registrites (maksehäireregister – kehtivad maksehäired ja maksukohustused puudusid) ning kontoväljavõttes avaldatud andmetest. Analüüsi tulemusena tuvastati, et kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 1684,15 eurot, igakuised kohustused 457,03 eurot ja elamiskulud 700 eurot. Kostjale jäi vaba raha 486,77 eurot (sissetulek 1684,15 eurot – igakuised kohustused 457,03 eurot – elamiskulud 700 eurot – laenu osamakse 40,35 eurot).
8.Hageja esitas 29.04.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitab, et kostja tegi viimase tagasimakse 13.08.2024 ning rohkem ei ole kostja tasunud ühtegi lepingujärgset osamakset. Hagejal on alust karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Hageja palub arvestada nõude ümberarvestamisel, et viimane laekumine lepingujärgse maksegraafiku põhinõude katteks on toimunud 13.05.2025 (osaline laekumine). Hageja palub kostjalt välja mõista järelejäänud osamaksed vastavalt laenulepingu maksegraafikule (osaliselt 13.05.2025 osamakse 5,33 eurot ning järgmised osamaksed vastavalt maksegraafikule). Hageja esitas nõudearvestuse, mis kajastab kostjapoolseid tagasimakseid perioodil 12.05.2024 kuni 13.12.2024 kogusummas 103,62 eurot ning uut maksegraafikut. Samuti taotleb hageja kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist igalt osamakselt, mille kostja jätab tähtaegselt tegemata.
9.Kostjale R. G. on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 16.05.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 30.05.2025) oma vastust esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt üksnes alternatiivse ümberarvutatud nõude osas. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
11.Kohus tuvastab, et kostja R. G. ja Bondora AS sõlmisid 29.04.2024 laenulepingu nr BL4537946, mille alusel sai laenu 1000 eurot (dtl 39 jj) ning kostja tegi tagasimakseid 103,62 4
2-24-146421 eurot (dtl 95-97, dtl 245). Kostja ja Bondora AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping.
12.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
13.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
14.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
15.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses, avalikes registrites ja kontoväljavõttes esitatud andmete alusel.
16.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
17.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
18.Hagiavalduse kohaselt on 29.04.2024 sõlmitud laenulepingu nr BL4537946 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1500 eurot, kohustused 89 eurot ja elamiskulud 700 eurot) ja avalikes registrites (maksehäireregister – kehtivad maksehäired ja maksukohustused puudusid) ning kontoväljavõttes avaldatud andmetest. Analüüsi tulemusena tuvastati, et kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 1684,15 eurot, igakuised kohustused 457,03 eurot ja elamiskulud 700 eurot. Kostjale jäi vaba raha 486,77 eurot (sissetulek 1684,15 eurot – igakuised kohustused 457,03 eurot – elamiskulud 700 eurot – laenu osamakse 40,35 eurot). 5
2-24-146421
19.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Hageja on küll hagiavalduses märkinud, et laenuandja analüüsis ka kostja kontoväljavõtet, mille tulemusena tuvastati, et kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 1684,15 eurot, igakuised kohustused 457,03 eurot ja elamiskulud 700 eurot ning kostjale jäi vaba raha 486,77 eurot. Kostja arvelduskonto nr EEXXX väljavõttest nähtub, et regulaarselt on toimunud ülekandeid ka kostjale kuuluvatele arvelduskontodele nr EEXXX ja nr EEXXX. Seejuures pole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi kostja teistelt arvelduskontodelt. Hageja ei ole esitanud kohtule teavet selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud kostja teist pangakonto väljavõtet (arvelduskonto nr EEXXX ja EEXXX).
20.Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
21.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
22.Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 19-21), et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
23.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
24.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 1033,79 eurot, kuivõrd kostja sai lepingu alusel laenu 1000 eurot, millele lisandus lepingutasu 63 eurot – kokku 1063 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 13.05.2024 kuni 13.04.2029, kostja tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid põhiosa katteks 29,21 eurot.
25.Hageja 29.04.2025 ümberarvutuse (dtl 243-249) kohaselt on hagejal tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue kostja vastu.
26.Hagiavalduse kohaselt on kostja saanud 29.04.2024 krediiti 1000 eurot (dtl 39 jj; dtl 86) ja kostja tegi lepingu katteks tagasimakseid kokku 103,62 eurot (dtl 95-97, dtl 245).
27.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 14.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 87 jj), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.12.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga, s.o 14.11.2024, oli kostja hagiavalduse kohaselt võlgnevuses kolme 6
2-24-146421 järjestikuse osamaksega, s.o 15.07.2024 kuni 13.12.2024 maksetega. Esialgne võlausaldaja ütles 16.12.2024 lepingu üles (dtl 91 jj), kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
28.Ümberarvutuse (dtl 243-249) kohaselt sai kostja krediidilepingu nr BL4537946 alusel krediiti 1000 eurot ning on teinud tagasimakseid kokku 103,62 eurot (s.o täielikult tasutud osamaksed perioodil 13.05.2024 kuni 14.04.2025 ja osaliselt 13.05.2025 osamakse 5,33 eurot), mistõttu tuleb kostjal tagastada põhivõlgnevus 896,38 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt tuli krediit tagastada 60 osamaksena perioodil 13.05.2024 kuni 13.04.2029, seega VÕS § 4034 lg 7 tuleneva nõude ümberarvestuse korral uue maksegraafiku (dtl 247-248) kohaselt osamaksetega 7 kuni 33,88 euroga kuus, viimase osamakse tähtajaga 13.03.2029.
29.Arvestades ümberarvestust, kui kostja sai krediiti 1000 eurot ja on teinud tagasimakseid põhiosa katteks 103,62 eurot, siis ümberarvustuse maksegraafiku järgi on täielikult tasutud osamaksed perioodil 13.05.2024 kuni 14.04.2025 ja osaliselt 13.05.2025 osamakse (5,33 eurot), seega on tasumata osamaksed alates osamaks 13.05.2025 osaliselt 4,43 eurot ning täielikult 13.06.2025 kuni 13.03.2029, s.o kogusummas 896,38 eurot. Lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti 14.11.2024 ja leping öeldi üles 16.12.2024. Hageja poolt 29.04.2025 esitatud ümberarvutuse (dtl 247-248) korral lepingu ülesütlemine ei kehti, kuna lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise, s.o 14.11.2024, seisuga ei olnud kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, vaid kostjal oli ettemaks kuni 13.05.2025 osamakseni.
30.Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 14.11.2024 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 16.12.2024 üles öelda ning leping kehtib.
31.Hageja esitas 29.04.2025 ümberarvutuse (dtl 243 jj; dtl 247-248), mille kohaselt palub mõista kostjalt välja TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuva põhinõude alates 13.05.2025, sest kostja käitumisest on alust eeldada, et kostja kohustust ka edaspidi ei täida. Kohus peab nõuet põhjendatuks, arvestades, et kostja ei ole peale 13.08.2024 osamakset teostanud ühtegi (ka osalist) makset oma kohustuste katteks.
33.Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla tasumise nõude vastavalt eelmises punktis toodud graafikule.
34.Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgne viivise igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule.
35.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ka intresse 147,68 eurot (173,22-25,54), s.o intressid kokku 173,22 eurot perioodi 15.07.2024 kuni 13.12.2024 eest intressimääraga 33,65% aastas, kusjuures kostja tegi makseid intressi katteks 25,54 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Seadusjärgne intressimäär oli 4% alates 01.07.2023, 4,5% alates 01.01.2024 ja 4,25% alates 01.07.2024, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet 8
2-24-146421 lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Edasiulatuvat intressinõuet ei ole hageja esitanud, mistõttu on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5).
36.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja ka lepingu haldustasu 21,24 eurot (6x3,54), s.o lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 3,54 eurot perioodil 15.07.2024 kuni 13.12.2024. Kuivõrd kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis muid tasusid (sh lepingu haldustasu jms) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne VÕS § 4034 lg 7 alusel. Kohus jätab hageja lepingu haldustasu nõude rahuldamata.
37.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viiviseid 100,50 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 1033,79 eurot alates 17.12.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 31.03.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras, s.o 33,65% aastas. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja polnud kuni 13.05.2025 kohustuste täitmisega viivituses, mistõttu jätab kohus hageja viivisenõude rahuldamata.
38.Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 15 eurot VÕS § 113 2 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 19.08.2024 kiri 5 eurot; 18.09.2024 kiri 5 eurot; 23.10.2024 kiri 5 eurot. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaldamise eeldused täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõudeid.
39.Sel põhjusel rahuldab kohus hagi üksnes tulevikus sissenõutavaks muutuva põhinõude ja edasiulatuvate viiviste, nõude osas ning jätab ülejäänud nõuetes hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
41.Hageja nõuete kogusummaks oli 1318,21 eurot (1033,79+147,68+21,24+15+100,50). Kohus rahuldas hageja nõude 896,38 euro ehk ca 68% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 68% ulatuses kostja ja 32% ulatuses hageja kanda.
42.Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud summas 180 eurot käibemaksuta (s.o 1,5 tundi tööd tunnitasumääraga 120 eurot). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
43.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 315 eurot. 44. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse 9
2-24-146421 kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
45.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
46.Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega on märgitud 1,5 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 1 tund, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu. Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) peab kohus mõistlikuks ja turuolukorraga kooskõlas olevaks. Kuivõrd hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta (hageja on käibemaksukohustuslane), mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning kostja menetluses ei osalenud, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 120 eurot (1x120).
47.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 455 eurot (315 + 20 + 120). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 68% hageja menetluskuludest ehk 309,40 eurot.
48.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. 49. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
50.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
51.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 16.05.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. 10
2-24-146421 /allkirjastatud digitaalselt/ Anna kohtunik
Liiv
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.