2-18-18643/7 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-18-18643 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuse põhjendused Hagiavalduse asjaoludest nähtub, et hageja ning kostja M Building OÜ vahel on 12.12.2017.a sõlmitud üürileping XXX korteriomandi üürimiseks. Üürilepingu kohaselt leppisid pooled kokku, et üürisummaks on 370 eurot kuus ja maksetähtajaks on iga kuu 15 kuupäev, mille pooled e-kirja vahendusel muutsid kokkuleppeliselt 17. kuupäevaks. Alates 17.07.2018.a on kostjal II tekkinud hageja ees püsiv võlgnevus. Võlgnevuse väljamõistmiseks on algatatud tsiviilasi nr 2-18-16275. Kuivõrd kostja II võlgnevust ka hagimenetluse algatamisel ei tasunud, ütles hageja lepingu 20.11.2018.a üles ning andis kostjatele tähtaja korteri vabastamiseks, mida kostjad siiani teinud ei ole. Asjaoludest nähtuvalt kasutab vaidlusalust korterit eluruumina kostja XXX. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse (AÕS § 80 lg 2). Asjaoludest nähtub, et hageja on XXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXX ) asuva kinnisasja omanikuks. Hageja on antud juhul esitanud valduse vabastamise nõude nii M P kui M Building OÜ vastu. Kohtul tuleb tuvastada, kas kostjate valdus on ebaseaduslik või on neil korteriomandi valdamiseks õiguslik alus. Kohus on hagimaterjalid kostjale I kätte toimetanud 15.03.2019.a TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel. Kõnesolev säte näeb ette, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. M P on tsiviilasja 2-18-16275 raames 26.11.2018.a edastanud kohtule e-kirja XXX. M P tuli hagile omapoolne vastus esitada hiljemalt 04.04.2019.a. M P ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastust esitanud. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võttes arvesse, et 12.12.2017.a üürileping oli sõlmitud hageja ning kostja M Building OÜ vahel, siis saab kohus asuda seisukohale, et M P valdab hagejale kuuluvat kinnisasja õigusliku aluseta. Hagiavaldus kuulub valduse vabastamise nõude ning kostja I osas rahuldamisele. M Building OÜ-le on kohus hagimaterjalid kättetoimetatuks lugenud TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel 19.04.2019.a. Kostja II seaduslik esindaja M P on tsiviilasja 2-18-16275 raames 26.11.2018.a edastanud kohtule e-kirja XXX. Ühtlasi on kõnesolev elektronpostiaadress kostja II sidevahendina sisse kantud äriregistrisse. Kostjal II tuli hagile omapoolne vastus

2-18-18643 esitada hiljemalt 09.05.2019.a. M Building OÜ ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastust esitanud. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt ütles hageja üürilepingu 20.11.2018.a üles ning andis kostjatele tähtaja korteri vabastamiseks, mida kostjad siiani teinud ei ole. Kohus asub seisukohale, et M Building OÜ-l puudub õiguslik alus XXX asuva korteriomandi eluruumide valdamiseks. Seega kuulub hagiavaldus valduse vabastamise nõude ning kostja II osas rahuldamisele. Hageja nõue on kohustada kostjaid XXX ja M Building OÜ-d hagejale FUKS KINNISVARA OÜ-le üle andma XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX ) valduse. Kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 märgitud kinnisasja valduse mittetagastamisel tõsta kostjad M P ja M Building OÜ ning nendega koos XXX asuva korteriomandi ruume kasutavad isikud eluruumist välja koos neile kuuluva varaga. Lisaks palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt alates kohtuotsuse tegemisest kuni XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX ) valduse vabastamiseni hageja kasuks välja kahjuhüvitis 450 eurot kuus iga XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX ) valduse vabastamisega viivitatud kuu eest. Hageja nõuab kostjalt M P igakuise kahju hüvitamist saamata jäänud tulu näol. Kohus leiab, et kuna kostja M P ei olnud üürilepingu osapooleks, siis ei saa M P osas kohaldada saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2 ja 4) ning üüritud asja tagastamisega viivitamisest tulenevate nõuete (VÕS § 335) esitamisega seonduvaid sätteid. Riigikohus on märkinud, et valduse rikkumise korral on hüvitatavaks kahjuks eelkõige kaotatud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu 30. novembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 28). TsÜS § 62 lg 1 näeb ette, et esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Riigikohus on lisanud, et kaotatud kasutuseelise arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida hageja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (vt Riigikohtu 13. juuni 2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 16). Kostja II osas tuleb lähtuda VÕS §-st 335. Kõnesolev säte näeb ette, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Hageja on märkinud, et hageja soetas korteriomandi selle väljaüürimise ning tulu teenimise eesmärgil. Seega tekitab kostjate poolt korteriomandi valduse mittevabastamine hagejale varalist kahju saamata jäänud tulu näol, sest hageja ei saa kostjate poolt vallatavat korteriomandit üürile anda. Hageja on hinnangul, et samal ajal oli antud piirkonnas samaväärse korteri üürihinnaks 450 eurot kuus. Kohus arvestab kostjate poolt hüvitatavateks summadeks 2018.a novembri 7 päeva eest 105 eurot (s.o (450/30) x 7), 2018.a detsembri kuni 2019.a maikuuni igas kuus 450 eurot ning 2019.a maikuu eest 391,94 eurot (s.o (450/31) x 27). Kokku tuleb kostjatelt ajavahemiku 25.11.2018.a kuni 27.05.2019.a eest solidaarselt välja mõista 2746,94 eurot. TsMS § 369 näeb ette, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Lisaks mõistab kohus M P ja M Building OÜ-lt solidaarselt alates kohtuotsuse tegemisest, s.o 28.05.2019.a kuni XXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXX ) valduse vabastamiseni

2-18-18643 Valduse vabastamise eest hüvitise maksmisega viivitamise korral tuleb kostjatel solidaarselt hagejale tasuda viivist alates vastava hüvitise sissenõutavaks muutumisest kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Lisaks palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista kommunaalteenuste võlgnevuse summas 175,41 eurot. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostjad ei ole korteriomandit vabastanud ja valdavad seda ebaseaduslikult, tuleb neil hageja tekkinud kahju, kommunaalteenuste võlgnevuse näol hüvitada. Lisaks palub hageja alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise 0,5% päevas (vastavalt arvele) kuni kommunaalteenuste võlgnevuse tasumiseni. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kui see on tekitatud kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista võlgnevus kommunaalteenuste eest summas 175,41 eurot. Kommunaalteenuste arve nr 18565 kohaselt on arve maksetähtajaks 20.12.2018.a. Hagejale on tekkinud kahju arvele kohaldatud viivise näol, määraga 0,5% päevas. Kostjatelt tuleb kommunaalteenuste võlgnevuselt 175,41 eurolt solidaarselt välja mõista viivis ajavahemiku 21.12.2018.a kuni 27.05.2019.a eest summas 138,57 eurot. TsMS § 367 alusel esitatud lisanduva viivise nõue on kohtu hinnangul põhjendatud. Kostjatelt M P ja M Building OÜ-lt tuleb solidaarselt välja viivis kommunaalteenuste võlgnevuse 175,41 euro tasumisega viivitatud aja eest määraga 0,5% päevas alates 28.05.2019.a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks 2148 eurot. Menetluskulude hulgas on kohtukuluna hageja makstud riigilõiv summas 600 eurot ning kohtuvälise kuluna esindajakulu summas 1548 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohuslane ning seega on kohtuvälised menetluskulud arvestatud koos käibemaksuga. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas olevad kulud on kantud käesolevas tsiviilasjas. Hageja lepingulise esindaja tasu on 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Ajakulu kokku on 10h 45m ning tasu kujuneb järgenvalt 10h 45m x 144= 1548 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu koosneb alljärgnevatest tegevustest: 1) Nõupidamine kliendiga, hagi eseme ja hagi aluseks olevate asjaolude välja selgitamine 2 h 15m; 2) Hagiavalduse koostamine 7h; 3) Hagiavalduse esitamine e-toimikus, andmete sisestamine e-toimikusse 30 m; 4) Menetlusdokumentide kätte toimetamise taotluse koostamine 1h. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 2148 eurot. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

2-18-18643 esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Lisaks on Riigikohus oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Käesoleva tsiviilasja (sh hagiavalduse põhjendava osa) mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus märgib, et hagiavalduse sisu u 4 lehekülge koosneb suuresti seaduse paragrahvide ja Riigikohtu seisukohtade tsiteerimisest, mistõttu ei ole hagiavalduse koostamine 7 tunni osas põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks selles osas 4 tundi. Kohus leiab, et hageja esindajakulud on põhjendatud 7 h ja 45 min osas, seega 1116 euro ulatuses. Hagilt tasutud riigilõiv 600 eurot on tuvastatav kohtute infosüsteemi kaudu. Kostjatelt tuleb hageja kasuks menetluskuludena solidaarselt välja mõista riigilõiv summas 600 eurot ja esindajakulud 1116 eurot. Kohus märgib kostja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).