LT Advisory OÜ avaldus Havuu Group OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06. märtsi 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Havuu Group OÜ määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (võlausaldaja): LT Advisory OÜ (registrikood 12262231), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Võlgnik: Havuu Group OÜ (registrikood 14025920), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva Ajutine pankrotihaldur Lembit Ülper
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 06. märtsi 2019 määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Asjaolud
1.LT Advisory OÜ esitas 18.10.2018 Harju Maakohtule võlausaldaja pankrotiavalduse, milles palus algatada Havuu Group OÜ pankrotimenetluse ja määrata ajutine pankrotihaldur.
2.Avalduse kohaselt andis võlausaldaja 30.05.2017 võlgnikule laenu 10 000 eurot tema võlgade tasumiseks. 15.02.2018 esitas võlausaldaja laenulepingu ülesütlemise avalduse ja andis võlgnikule tähtaja kaks kuud võla tasumiseks. Võlgnik oma kohustust ei täitnud. Võlgnik ei reageerinud ka 15.05.2018 esitatud pretensioonile ja pankrotihoiatusele. Võlausaldajal ei ole õnnestunud võlgnikuga posti ega e-kirja teel kontakti saada.
3.Võlgnik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Võlgnik ei tunnista laenulepingu sõlmimist ega sellest tulenevat nõuet. Vastava selgitusega ülekande tegemine avaldaja poolt võlgniku kontole laenulepingu sõlmimist ei kinnita. Võlausaldaja ainuosanik ja juhatuse liige LT oli väidetava ülekande tegemise ajal võlgniku raamatupidaja ja pangakontode käsutamiseks õigustatud isik. Ülekande tegemise ja selle Bellvory Kinnisvara OÜ-le edasi kandmisega ületas ta oma volitusi. Võlgniku osanikud ja juhatuse liikmed ei olnud kannetest teadlikud. Väide, et laenu võeti Rohekas Tootmine OÜ kohustuse täitmiseks, ei ole eluliselt usutav. Pankrotiavaldus on pahatahtlik.
4.Ajutise pankrotihalduri aruande ja selle täienduste kohaselt esitas võlgnik küll haldurile osad raamatupidamisdokumendid, kuid märkis, et tal ei ole võimalik tagada selle info paikapidavust raamatupidaja omaalgatusliku tegevuse tõttu. Seetõttu ei võtnud haldur neid dokumente arvesse. Võlgnik ei ole suuteline täitma oma kohustusi vähemalt alates 10.07.2018. 2017.a majandusaasta aruanne on esitamata. Majandustegevuse lõppemise aeg ei ole teada. Võlgnikul ei ole majandustegevuse registris tegevuslube ega majandustegevuse teateid. Kuna on kahtlus, et võlgniku raamatupidamist ei ole korraldatud raamatupidamise seaduses sätestatud korras, võivad esineda juhatuse liikme ja osaniku vastutuse alused koos sellest tuleneva võimaliku kahjunõudega, samuti võivad esineda karistusseadustiku (KarS) § 3811 alusel kvalifitseeritava kuriteo tunnused. Ilmselt ei ole võlgnikul olnud reaalset soovi arendada jätkusuutlikku majandustegevust. Teadaolevalt ei ole võlgnikul likviidset vara, tema arvelduskonto jääk oli 26.11.2018 seisuga 0 eurot. Võlgnik on andnud laenu Rohekas Tootmine OÜ-le 45 151,34 eurot ja 9400 eurot, Havuu Productions OÜ-le 128,04 eurot ja Punkanature OY-le 12 502,57 eurot. Võlgnik on saanud laenu JV-lt 30 015 eurot, RP-lt 10 000 eurot ja pankrotiavalduse aluseks oleva laenu 10 000 eurot. Võlgnikul on alates 10.07.2018 Maksu- ja Tolliameti ees kohustus 68,76 eurot. Võlgniku vara hulka kuulub LT vastu esitatud 10 000 euro suurune kahju hüvitamise nõue. Laenude algdokumente võlgnik haldurile ei esitanud. Pankrot tuleb välja kuulutada ja vahendid menetluse kulude katteks leida näiteks läbi juhatuse liikmete vastu kahjunõuete esitamise. Kuna võlgnik asutati ilma sissemakseta, on võimalik osanike vastu esitada hagi vähemalt 2500 euro sissenõudmiseks. Maakohtu määrus
5.Maakohus lõpetas võlgniku suhtes esitatud pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus tegi võlgniku likvideerimise ja registrist kustutamise ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile, kes vabastatakse kohustustest pärast võlgniku äriregistrist kustutamist. Kohus määras võlgniku dokumentide vastutavaks hoidjaks JR (isikukood XXXXXXXXX). Menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda. Kohus mõistis ajutise halduri tasu 1470 eurot ja vajalikud kulud 30 eurot välja võlausaldaja poolt deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. Kohus mõistis võlgnikult ajutise halduri kasuks välja vajalikud kulutused 220 eurot.
6.Määruse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Tal on kohustusi vähemalt 10 068,76 eurot ja tal puudub vara. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja vara tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalused ei ole käesoleval hetkel tuvastatavad. Nõuete esitamine juhatuse liikmete vastu on oletuslik.
7.Kuna võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katteks vara ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei tasunud pankrotimenetluse kulude katteks 2500 eurot deposiiti, tuleb võlgniku suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Määruskaebus
8.Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldamata.
9.Maakohus kohaldas alusetult pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1. Pankrotimenetluse algatamise ja raugemise eeldused on täitmata – tõendamata on võlgniku maksejõuetus ja võlausaldaja selge nõude olemasolu.
10.Võlgnik ei ole maksejõuetu. Tal ei ole sissenõutavaks muutunud täitmata kohustusi. Kohus jättis arvestamata võlgniku selgituse, et laenulepingud on suulised ja neist tulenevad nõuded ei ole sissenõutavaks muutunud.
11.Kuna võlgnik esitas pankrotiavalduse aluseks oleva laenulepingu sõlmimisele vastuväite ja võlausaldaja ei tõendanud laenulepingu sõlmimist, ei ole võlausaldaja nõue selge (PankrS § 14 lg 1 p 1 ja § 15 lg 3). Maakohus ei põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes tuvastas kohus pankrotiavalduse aluseks oleva selge nõude olemasolu ja võlgniku maksejõuetuse, samuti võlgniku vastuväidete ja selgitustega arvestamata jätmist. Pankrotiavaldus tuli jätta rahuldamata, kuna ebaselge nõue tuleb lahendada hagimenetluses. Vastused määruskaebusele
12.Võlausaldaja ja ajutine pankrotihaldur vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi saata uueks lahendamiseks maakohtule tagasi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
15.Maakohus lõpetas asja menetluse raugemisega võlgniku pankrotti välja kuulutamata, tuginedes PankrS § 29 lg-tele 1 ja 2, mille kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise
nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 järgi ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
16.Võlgniku arvates ei olnud maakohtul alust lõpetada pankrotiavalduse menetlust raugemise tõttu, kuna võlausaldaja 10 000 euro suurune nõue ei ole selge ning võlgnik ei ole maksejõuetu, sest tal ei ole sissenõutavaks muutunud täitmata kohustusi.
17.Maakohtu määruse kohaselt on võlgniku kohustuste suurus vähemalt 10 068,76 eurot ja tal puudub vara. Maakohus märkis, et ajutise halduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks, vara tagasivõitmise ja tagasivõitmise võimalused ei ole käesoleval hetkel tuvastatavad ja nõuete esitamine juhatuse liikmete vastu on üksnes oletuslik.
18.Ajutine haldur leidis 13.12.2018 aruandes, et võlgniku juhatus ei ole esitanud talle kõiki vajalikke dokumente, kuid antud juhul võivad esineda alused kahjunõude esitamiseks juhtorgani liikmete ja osanike vastu, kusjuures võlgniku osanike vastu on võimalik esitada hagi vähemalt 2500 euro sissenõudmiseks (tlk 54). Ajutine haldur leidis, et eeltoodu tõttu tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada vaatamata sellele, et võlgnikul puuduvad varad pankrotimenetluse kulude tasumiseks. 22.01.2019 täiendas ajutine haldur aruannet ja tõi välja, et võlgnikult saadud andmete alusel on võlgnik andnud kolmandatele isikutele laene kokku 67 184,95 euro suuruses summas ja saanud kolmandatelt isikutelt laenu kokku summas 53 825 eurot, millest LT Advisory OÜ-lt saadud laen on vaidlustatud. Samuti märkis ajutine haldur, et võlgniku vara hulka kuulub ka 10 000 euro suurune kahju hüvitamise nõue LT vastu, millele viimane on esitanud vastuväiteid (tlk 70 pöördel). Ajutine haldur märkis, et võlgnik ei ole esitanud laenude kohta algdokumente ja et ta jääb selle juurde, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Samale seisukohale jäi ajutine haldur 18.02.2019 aruande täienduses (tlk 87). Võlgnik väitis 25.02.2019 istungil, et laenulepingud on suulised ja tähtajatud ning ei ole sissenõutavaks muutunud (tlk 93).
19.Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus võlgnik väidab ja ajutise halduri aruande järgi võivad olla võlgniku varaks suulistest ja tähtajatutest laenulepingutest tulenevad nõuded kolmandate isikute vastu (tähtajatud laenulepingud on võimalik VÕS § 398 järgi üles öelda ja nõuda laenu tagastamist), samuti on ajutise halduri arvamuste kohaselt võimalik esitada nõudeid juhatuse liikmete ja osanike vastu ning võimalik on ka kahju hüvitamise nõue LT vastu, peavad PankrS § 29 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel kohtumäärusest nähtuma, miks ei ole kohtu arvates võimalik esitada nõudeid juhtorgani liikmete vastu ning millised nõuded on või saavad olla võlgnikul kolmandate isikute vastu, samuti põhjendused, miks kohus leiab, et nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Maakohtu määrusest võlgniku väidetavad nõuded ei selgu, samuti ei ole hinnatud nende nõuete perspektiivi. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, millele tugineb tema arvamus, et nõuete esitamine juhatuse liikmete vastu on oletuslik. Seega ei vasta maakohtu määrus TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatule, mille kohaselt peavad edasikaevatavas määruses olema märgitud põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, ning õigusaktid, millest kohus juhindus.
20.Kuigi PankrS § 29 lg 3 annab võimaluse lõpetada pankrotiavalduse menetlus raugemise tõttu juhul, kui pankrotimenetluse kulude katteks ei maksta tagatist, ei tulene nimetatud paragrahvist õigust jätta tuvastamata sama paragrahvi esimeses või teises lõikes sätestatud asjaolud (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-137-12, p 16).
21.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tegema kindlaks võlgniku nõuded kolmandate isikute vastu ja võtma põhjendatud seisukoha, kas nende nõuete rahuldamine on tõenäoline.
22.Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et PankrS kohaselt on äriühing maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada oma võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole äriühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2) või äriühingu vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 3). Maakohus võttis võlgniku maksejõuetuse hindamisel aluseks võlgniku 68,76 euro suuruse võla Maksu- ja Tolliameti ees (saldoteatise kohaselt on võlg 68,75 eurot, tl 62) ja pankrotiavalduse aluseks oleva võlausaldaja nõude 10 000 eurot. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus võttis võlgniku kohustuste hindamisel ebaõigesti arvesse võlausaldaja avalduse aluseks oleva nõude.
23.Riigikohus selgitas 22.02.2017 määruse nr 3-2-1-163-16 p-s 13, et olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse ning võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg-te 2 või 3 tähenduses, peab kohus hindama võlgniku maksejõulisust vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, on võlgnik maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2 või 3 kohaldamise esimene eeldus) ning seejärel tuleb hinnata ka seda, kas maksejõuetus on püsiv (PankrS § 1 lg 2 või 3 teine eeldus).
24.Võlgnik on menetluse jooksul läbivalt väitnud, et tal ei ole võlausaldaja ees kohustust. Võlgniku vastuväidete kohaselt ei tõenda ainuüksi pangaülekanne laenulepingu olemasolu, kuna ülekande teostas ilma võlgniku juhatuse liikmete teadmata võlgniku raamatupidaja, kes oli samal ajal võlausaldaja osanik ja juhatuse liige. Muid kirjalikke tõendeid laenulepingu olemasolu kohta ei ole esitatud. Maakohus ei ole võlausaldaja nõude põhjendatuse osas seisukohta võtnud ega vastanud võlgniku vastuväidetele. Ka selles osas on maakohtu määrus vastuolus TsMS § 465 lg 2 p- 8, mille kohaselt tuleb määruses märkida muuhulgas ka põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue piisavalt selge. Võlgniku vastuväited ei ole ilmselgelt otsitud või põhjendamatud. Avaldaja nõude olemasolu üle otsustamiseks tuleb anda sisuline hinnang kõikidele võlgniku vastuväidetele ja tõenditele, kuid selline menetlus väljub ilmselgelt pankrotimenetluse raamidest. Maakohus ei saanud seetõttu pankroti väljakuulutamise menetluses ilma sisulisi põhjendusi esitamata asuda seisukohale, et avaldaja nõue on selge.
25.Võlgniku vastuväidete tõttu tuli maakohtul hinnata võlgniku maksejõulisust avaldaja nõudega arvestamata. Asjas esitatud tõendite kohaselt on võlgniku ainus sissenõutavaks muutunud kohustus 68,75 eurot Maksu- ja Tolliameti ees. Võlg koosneb erijuhtude tulumaksust 48,21 eurot, sunnirahast 17,24 eurot ja maksusummalt arvutatud intressist 3,30 eurot. Ringkonnakohus leiab, et 68,75 euro suurust võlga ei saa juriidilise isiku puhul pidada selliseks, mis viitaks iseenesest tema püsivale maksejõuetusele. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel anda hinnang ka sellele, kas eeltoodud juhiseid arvestades on võlgnik maksejõuetu ja kas maksejõuetus on püsiv.
26.Kuna ringkonnakohus ei saa eeltoodud asjaoludel teha uut määrust, millega jätta võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldamata, nagu võlgnik määruskaebuses soovib ja maakohtul tuleb pankrotiavaldus uuesti läbi vaadata, rahuldatakse määruskaebus osaliselt. Menetluskulud jaotab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus. Gaida Kivinurm