Dodone OÜ hagi Elvis Alive OÜ vastu töövõtutasu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
14 422,91 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja nende
Hageja: Dodone OÜ (registrikood 16231776), lepinguline esindaja Kunnar Korsten Kostja: Elvis Alive OÜ (registrikood 14309296), seaduslik esindaja E. B.
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 29.04.2025
RESOLUTSIOON
1.Jätta Dodone OÜ hagi Elvis Alive OÜ vastu töövõtutasu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Dodone OÜ kanda. Kostjal Elvis Alive OÜ rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Dodone OÜ (hageja) esitas 15.08.2024 kostja Elvis Alive OÜ vastu hagi pooltevahelise suulise töövõtulepingu alusel esitatud kahe viimase arve, kokku summas 11 622 eurot tasumiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2023 aasta septembris suulise töövõtulepingu korteriomandi asukohaga Sadama th 29, Paldiski, kapitaalremondi teostamiseks tunnitöö alusel
2-24-12438 ja hinnaga 20 eurot tunnist. Kostja kohustus tasuma hagejale teostatud tööde eest vastavalt korteri remondile kulunud hageja esindaja töötundide arvestusele ja teostatud töödele, mille kohta hageja esitas kostjale arved.
3.Hageja teostas kokkulepitud tähtaja (3 kuu) jooksul ehk 11 nädalaga tööd, tehes töid perioodil 02.10.2023 kuni 18.12.2023. Kostja tasus hagejale teostatud tööde kohased arved (6 arvet 1.8. töönädala eest) nõuetekohaselt kuni 8.töönädalani, kuid viimased arved (2 arvet 9.-11. töönädala eest) kokku summas 11622€ jättis kostja hagejale tasumata.
4.Hageja poolt kostjale esitatud arvete tasumise lõpptähtaeg oli 22.12.2023, millest arvates kuulub sissenõutavaks muutunud töövõtutasult ehk põhivõlgnevuselt (11 622€) arvestamisele viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni kostja poolt kohustuse kohase täitmiseni.
5.Kostja ei ole teostatud tööde osas hagejale esitanud mingeid pretensioone, vaid kostja on tööd vastu võtnud ning tööde teostamise tulemusena valminud korteri (Sadama tn 29, Paldiski) müüki pannud. Korteri müügikuulutus ja pildid näitavad, et korteris on kapitaalremondi tööd hageja poolt lõpetatud ning korter on valmis.
6.Põhjusel, et töö oli sooritatud ja töö eest arved vastavalt kokkulepitud tunnihinnale ja teostatud töötundidele kostjale esitatud ning kokku lepitud tähtaja jooksul ei olnud kostja hagejale töö osas pretensioone esitatud, luges hageja töö kostja poolt vastu võetuks VÕS § 638 alusel.
8.Hageja selgitab, et töövõtulepingutasu kokkulepet 20 eurot/tund tõendavad kostjale esitatud arvete summad, mis jaguvad 20-ga.
9.Hageja toob esile, milliseid töid on hageja teostanud lepingu nädalatel 1 kuni 8, kuid tegemist on nädalatega, mille eest on arved tasutud, ehk tegemist ei ole hagi aluseks olevate asjaoludega.
10.Hageja väidab, et üheksandal nädalal (27.11-03.12.2023) teostati 150 töötundi, mille eest arvet samal nädalal ei esitatud. Kümnendal nädalal (04.12-10.12.2023) teostati 225 töötundi ja viidatud kahe nädala eest esitati arve nr 1041, millele lisandus veel tasumata materjalide eest 155 eurot ehk kokku oli arve summa 7655 eurot ning tasumise tähtaeg 22.12.2023. Hageja avaldab, et kostja ei esitanud tehtud tööde osas mitte ühtegi pretensiooni. Kostja teostas samal ajal korteris teisi töid, mistõttu sellisest kostja käitumisest järeldus üheselt, et kostja on teostatud töödega rahul ja on need vastu võtnud. Hageja märgib, et analoogne tööde vastuvõtmine leidis aset ka varasemalt ehk tegemist oli poolte tavapärase käitumisega. Hagi täpsustusele on hageja lisanud kirjelduse, mille eest arve esitati (dtl 135-136).
11.Hageja väidab, et üheteistkümnendal nädalal (11.12.-19.12.2023) teostati töid 193,5 töötundi, mille eest esitati arve nr 1042 summas 3967, tasumise tähtajaga 22.12.2023. Hagi täpsustusele on hageja lisanud kirjelduse, mille eest arve esitati (dtl 137-138).
12.Kostja soovis kõikide hageja poolt tehtavate tööde lõpetamist 19.12.2023. Kostja soovi kohaselt lõpetas hageja 19.12.2023 kõik objektil pooleliolevad tööd, viis ära kõik tööriistad ning teostas lõplikud koristustööd, kuna kostja soovis hakata paigaldama köögimööblit ja köögiseadmeid. Hageja andis 19.12.2023 varahommikul täielikult teostatud remondiga korteri kostjale üle, kuna kõik kostja poolt soovitud nõudmised olid täidetud.
2
2-24-12438
13.Hageja kirjutas 06.01.2024 kostajale ning soovis arusaamatustele lahenduse leida, millele kostja vastas 08.01.2024 sõnumiga, et ei ole nõus arveid 1041 ja 1042 tasuma. Kostja kirja sisust (dtl 132-134) tuleneb, et viimasel kolmel nädalal (töönädalad 9-11) viibis ta remonditavas korteris ise kohapeal (tihti hiliste õhtutundideni). Sellest saab hageja üheselt järeldada, et kostjal oli täielik ülevaade hageja poolt teostatud remontööde osas. Kostja jagas kohapeal täiendavaid suuniseid hagejale tööde teostamiseks.
14.Kostja ei esitanud mitte kordagi hagejale etteheiteid valesti teostatud tööde kohta. Etteheited tulid hageja suunas alles mitmeid nädalaid hiljem. Väidetavaid etteheiteid hageja suunal ei ole kostja tõendanud, selle kohta puudub igasugune dokumentatsioon või kirjavahetus.
15.Kostja vaidleb hagile vastu. Kõikide tellitud teenuste eest on hagejale tasutud. Hageja ei ole teostanud objektil töid hageja poolt väidetud mahus. Kapitaalremondi töid hageja ei teostanud.
16.Esitatud on teadmata päritoluga teadmata asukohtades teadmata isikute poolt tehtud fotosid ja kuvatõmmiseid, mis hageja nõudega ei seondu.
17.Kostja vaidleb vastu ka hageja väitele, et poolte vahel oli kokkulepe tingimuses 20 eurot/tund.
PÕHJENDUSED
18.Kohus jätab hagi rahuldamata ja põhjendab otsust järgmiselt.
19.Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist, tuginedes sellele, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. Poolte õigussuhe vastab töövõtulepingu tingimustele ja hageja nõue on töövõtulepingu järgse tasu nõue. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
20.Kohtupraktika kohaselt tuleb töövõtulepingust tuleneva tasu nõude rahuldamiseks minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 17). Pelgalt arve koostamisest ja esitamisest ei teki tasu maksmise kohustust, seda ka juhul, kui arve saaja on selle kättesaamist kinnitanud (vt Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-15, p 10; 7. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05, p-d 14–15).
21.Kohus selgitas hagejale, et kõikide hageja nõuete aluseks olevate asjaolude kohtu ette toomise ja tõendamise koormis lasub hagejal (23.01.2025 istung, ajamärge 00:03:05, dtl 89).
22.Hageja väidab, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu Sadama tn 29, Paldiski korteriomandi kapitaalremondi teostamiseks, lepingutingimuseks oli tööde teostamise tunniarvestusega, hinnaga 20 eurot tund. Kostja vaidleb hageja väidetele vastu, väites, et sellist lepingut ei ole pooled sõlminud. Kostja ei eita, et poolte vahel on olnud mingisugune koostöö ning et hagejaga on korteri remonditööde potentsiaalset teostamist arutatud ja osutatud teenuste eest on hagejale tasutud (29.04.2025 kohtuistung, alates ajamärkest 00:14:43, dtl 147), kuid täpsemalt kostja kommentaare ei lisa. 3
2-24-12438
23.Hageja väidab, et tasukokkulepe tuleneb sellest, et kostjale esitatud ja kostja poolt tasutud arved 1030 (dtl 13), 1031 (dtl 14), 1032 (dtl 15), 1035 (dtl 16), 1037 (dtl 17), 1040 (dtl 18), aga ka vaidluse all olevad arved 1041 (dtl 19) ja 1042 (dtl 2) jaguvad 20-ga. Kohus hagejaga ei nõustu ja vastavat kokkulepet arvetest ei tulene. Arvuga 20 ei jagu ei arve 1031 summa 970 eurot ega arve 1035 summa 470 eurot. Hageja selgitust, et sellisel juhul tuleb arvestada, et tööd tehti vastavalt mitte täistundides, vaid nendel arvetel tooduna on arvestatud poole tunni kaupa, ei pea kohus usutavaks kinnituseks tasukokkuleppe sõlmimise kohta. Ka arvetel on toodud kogusena 1, sõltumata arvete kogusummast, ühikut tunnitasuna ei ole arvetele märgitud.
24.Seega tuvastab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud töövõtuleping Sadama tn 29 korteri remondi teostamiseks tunnihinnaga 20 eurot.
25.Hageja nõuab arvete 1041 ja 1042 tasumist. Arve 1041 (dtl 19) on esitatud Sadama 29 korteri remondi eest, kogusena on märgitud 1, ühik on arvel toomata ja arve summaks on 7655 eurot. Arve 1042 (dtl 20) on esitatud Sadama 29 korteri remondi + materjalide eest, märgitud on lõpparve, koguseks 1, ühik on arvel toomata ja arve summaks on 3967 eurot. Töid, mille eest hageja tasu nõuab, arvetelt ei nähtu.
26.Hageja on kohtumenetluse kestel koostanud loetelu töödest, mille eest hageja on arved esitanud (dtl 135-138), kuid on selgitanud istungil, et see on hageja enda arvestus ja nende tööde teostamine nähtub piltidelt ja osadest tõenditest (29.04.2025 kohtuistung, ajamärge 00:07:08, dtl 154). Hageja ei ole tõendanud ei seda, et pooled oleksid kokku leppinud dtl 135-138 nimekirjas toodud tööde teostamises, ega seda, et hageja oleks vastavad tööd teostanud ja kostjale üle andnud.
27.Hageja väidab, et tööde teostamine nähtub piltidelt, kuid nimetatuga kohus ei nõustu. Hageja on esitanud pildid enne korteri remonti (dtl 22), väidetava remondi ajal (dtl 108-112), hageja väitel pärast remonti (dtl 113-122) ning korteri müügikuulutuse, kust nähtuvad remonditud korteri fotod (dtl 30 jj). Viidatud tõenditega on tõendatud üksnes see, et korteris on visuaalsel vaatlusel tehtud remont. Fotod ei tõenda ei konkreetsete tööde teostamist ja maksumust, tööde teostamise aega, tööde teostajat ega tööde üleandmist kostjale.
28.Hageja nõuab kostjalt tasu töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
29.Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks töid, mille eest ta on arved 1041 ja 1042 esitanud, teostanud, kostjale üle andnud või üleandmiseks pakkunud ja kostja oleks alusetult tööde vastuvõtmisest keeldunud. Pelgalt arve esitamine kostjale ei tõenda, et vastavates töödes oleks sellises mahus ja maksumuses kokku lepitud ja et vastavad tööd oleksid ka teostatud ja üle antud või esineks alus tööde üleantuks lugemiseks.
30.Hageja väiteid arvete nr 1041 ja 1042 aluseks olevate tööde tegemises kokkuleppimisest ja teostamisest ei tõenda ka dtl 23-25 esitatud kirjavahetus ehitusmaterjalide tellimisest. Kuigi ajaliselt võib kirjavahetus viidata sellele, et mingisugune koostöö hageja ja kostja vahel ka detsembris 2023 toimus, siis ei nähtu kirjavahetusest kokkulepet arvete nr 1041 ja 1042 aluseks väidetavalt olnud tööde teostamiseks ega tööde teostamist. Hageja väidetud tingimustel töövõtulepingu sõlmimist ei tõenda ka dtl 123 asuv nn tööpakkumine. Tegemist on teadmata isiku üldsõnalise päringuga remondi tegemiseks, mida ei saa pidada lepinguks. Lepingu 4
2-24-12438 sõlmimist ei tõenda ka dtl 124-125 ja 127-131 asuv kirjavahetus, on teadmata kellega on see peetud, samuti ei nähtu tõendist kokkuleppeid nõude aluseks olevate tööde teostamiseks. Tõendid kinnitavad seda, et teatud koostöö poolte vahel oli, kuid koostööd ei ole kostja ka eitanud.
31.Kohus ei nõustu hagejaga, et arvete nr 1041 ja 1042 aluseks olevate väidetavate tööde teostamist tõendaks 06.10.2024 kirjavahetus (dtl 132 jj). Hageja on küll esitanud kostjale pöördumise läbirääkimiste alustamiseks seoses kahjusummaga 11 000 eurot, kuid pöördumine ei tõenda kokkulepet hageja nõude aluseks olevat tööde teostamiseks ega tööde teostamist. Niisamuti ei tõenda kostjapoolse vastuse algus, mis nähtub dtl 132 asuvalt tõendilt, et vastav hageja nõude aluseks olev kokkulepe tööde teostamiseks oleks olnud sõlmitud ja tööd teostatud ja kostja poolt vastu võetud.
32.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 teise lause järgi pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
33.Seega kuivõrd hageja ei ole menetluses hoolimata kohtu koduvatest selgitustest suutnud tõendada, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle nõutava tasu eest tegelikult tehti, jätab kohus hagi põhinõudes summas 11 622 eurot rahuldamata. Hageja palub lepingujärgse tasu nõudelt seadusjärgse viivise väljamõistmist. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata põhinõude, jätab kohus rahuldamata ka viivisenõude. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 36. Kostja ei ole tähtaegselt ega käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga menetluskulude nimekirja esitanud. Kostja menetluskulude kandmist ei nähtu ka toimikust. Seega kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
37.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.