Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 24.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-132662/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 24.05.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1243

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-132662

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. mai 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-132662

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagi A Ie vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

345,74 eurot Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: Kadri Ojamaa (e-post: [email protected]); Kostja: A I (isikukood xxx, elukoht xxx; menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu). Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt A I’elt hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks põhivõlgnevus summas 259,47 eurot ja seisuga 27.03.2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 38,92 eurot

3.Välja mõista kostjalt A I’elt hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses alates 28.03.2019 kuni põhinõude (259,47 eur) täieliku tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A I’el tasuda AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 25.05.2017 toimus Tallinnas xxx juures liiklusõnnetus, kus sõiduk xxx (xxx), mida juhtis kostja, sõitis otsa pargitud sõidukile xxx (xxx). Kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumiskohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Hageja hüvitas sõiduki xxx (xxx) remondimaksumuse summas 414,47 eurot. Hageja esitas kostjale 10.10.2017 tagasinõude nr 3867, milles palus hüvitada kostja poolt tekitatud ja hageja poolt hüvitatud kahju ja nõude esitamise kulu, kokku summas 459,47 eurot hiljemalt 27.10.2017. Pooled leppisid maksegraafiku tingimustes kokku ning 19.01.2018 saatis hageja kostjale lepingu ja maksegraafiku digitaalseks allkirjastamiseks. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma hagejale kümme osamakset kokku summas 485,03 eurot, selgitusega xxx-KO. Maksed tuli teha alates 31.01.2018 iga kuu viimasel päeval. Iga makse suurus pidi olema 48,50 eurot. Kostja asus lepingut täitma ja tegi hagejale kolm ülekannet. Esimese ülekande summas 100,00 eurot tegi kostja 01.02.2018, teise summas 50,00 eurot 28.02.2018 ja kolmanda summas 50,00 eurot 30.04.2018. Kõikidel nendel maksetel on kokku lepitud selgitus „xxx-KO“ ja maksed on tehtud kokku lepitud kontole, mida hageja kasutab vaid tagasinõueteks. Hageja hinnangul näitavad kostja poolt tehtud maksed kostja soovi lepingut täita. Kolme ülekandega tasuti kokku 200,00 eurot. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma põhivõla summas 459,47 eurot. Kui lugeda kogu laekunud 200,00 eurot põhivõla tasumiseks, siis on kostjal tasumata põhivõlg 259,47 eurot

2-18-132662 (459,47-200=259,47). Maksegraafiku kohaselt oleks hiljemalt 31.05.2018 olema tasutud viis põhivõlasumma osamakset kokku summas 229,75 eurot. Kuna kokku laekunud summa on vaid 200,00 eurot, siis on hagejal alates 01.06.2018 lepingu p 1.4.1 kohaselt õigus nõuda viivist 0,05% päevas. Tulenevalt tagasinõude vabatahtliku tasumise lepingu nr 3867 p 4.1.1 ütleb hageja alates 31.05.2018 lepingu üles ja nõuab võla kohest tasumist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab kostjalt tasumata põhivõlasumma 259,47 euro tasumist. Hageja palub: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja 298,39 eurot, millest 259,47 eurot on põhinõue ja 38,92 eurot on seisuga 27.03.2019 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis. 2) Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 28.03.2019 kuni põhinõude (259,47 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras. 3) Jätta kõik menetluskulud tsiviilasjas nr 2-18-132662 A I kanda. 4) Mõista A I ́elt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 75 eurot ning õigusabikulud summas 240 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja toimikust. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 240 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 315 eurot (75+240). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (315 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.