Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-6922
Tsiviilasi
Optimera Estonia AS hagi R Ri vastu võla nõudes
hagi hind 20 000 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Optimera Estonia AS (registrikood 11269030, Peterburi tee 71, 11415 Tallinn); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kalev Pihlak (Advokaadibüroo Turnstone OÜ, Tartu mnt 25, 10117 Tallinn, telefon 6605577, e-post: [email protected]); Tsiviilasja hind
Menetluse liik
Kostja: R R (isikukood xxx, xxx, e-post: xxx); Kostja lepinguline esindaja: Janno Perv (Eesti Õigusbüroo OÜ, Endla 15, 10122 Tallinn, telefon 55513660, e-post: [email protected]). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt R Rilt (isikukood xxx) hageja Optimera Estonia AS (registrikood 11269030) kasuks välja 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt R Rilt (isikukood xxx) hageja Optimera Estonia AS (registrikood 11269030) kasuks menetluskuludena välja 1652 (üks tuhat kuussada viiskümmend kaks) eurot, millest hageja lepingulise esindaja kulud on 902 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 750 eurot.
3.Mõista kostjalt R Rilt (isikukood xxx) hageja Optimera Estonia AS (registrikood 11269030) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 1652 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista 20 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Xxx Xxx OÜ ehk põhivõlgnik 22.03.2017 ostu-müügilepingu nr 3629E. Samal ajal sõlmisid hageja ja kostja kui Xxx Xxx OÜ juhatuse liige kooskõlas müügilepingu punktiga 5.6 käenduslepingu. Ostu-müügilepingu nr 3629E alusel müüs hageja Xxx Xxx OÜ-le viimase tellimuste alusel erinevaid kaupu krediidipiiriga 20 000 eurot. Käenduslepingu punkti 1.1 alusel kohustus kostja käendajana vastutama Xxx Xxx OÜ kõigi müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest hageja ees. Käenduslepingu punkti 1.2 alusel oli kostja vastutuse maksimumsummaks 20 000 eurot.
2.Xxx Xxx OÜ põhivõlgnevus hageja ees oli hagi esitamise seisuga 22 848,19 eurot, millelt hagejal oli õigus nõuda viivist 0,1% päevas. Võlgnevus tuleneb kokku kahekümnest arvest, mis on esitatud perioodil 17.07.2017 kuni 01.10.2017. Xxx Xxx OÜ-le saadeti 17.10.2017 meeldetuletus võlgnevuse kohta koos täpse võlgnevuse arvestusega. Põhivõlgnik arveid ei tasunud ega vaidlustanud. Põhivõlgnikult on raha nõudmine perspektiivitu. Xxx Xxx OÜ-l on enam kui 55 000 euro suurune maksuvõlg ning Ametlikest Teadaannetest nähtuvalt on tal mitmed võlgnevused erinevate koostööpartnerite ees. Kuna põhivõlgnik kohustust ei täitnud, nõudis hageja kohustuse täitmist kostjalt.
3.Hageja palus kostjalt kui käendajalt välja mõista 20 000 eurot, viidates VÕS § 142 lõikele 1 ja § 145 lõikele 1. Käenduslepingu punkt 2.1.1 alusel kohustus kostja täitma kõik Xxx Xxx OÜ rahalised kohustused hageja ees kümne päeva jooksul arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kõige hilisem põhivõlgniku kohustus muutus sissenõutavaks 02.10.2017 ning kõige hilisema kohustuse osas muutus kostja käenduslepingust tulenev täitmiskohustus sissenõutavaks juba 12.10.2017.
4.Põhivõlgnik on rikkunud müügilepingust ja selle alusel esitatud arvetest tulenevat tasumise kohustust, olles jätnud tasumata põhivõlgnevusena kokku 22 848,19 eurot, millelt hagejal on õigus nõuda viiviseid. Xxx Xxx OÜ nõudele vastu pole vaielnud. Kuivõrd põhivõlgnik tasumise kohustust ei täida, nõuab hageja kohustuse täitmist kostjalt. Kuna põhivõlgniku võlgnevus ületas käendaja vastutuse maksimumsummat, nõudis hageja kostjalt kohustuse täitmist maksimumsummas 20 000 eurot.
5.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja pidas kummaliseks kostja väidet, et viimane ei ole temaga käenduslepingut sõlminud ning kostja allkiri käenduslepingul on võltsitud. Samas tunnistas kostja, et puudub vaidlus hageja ja Xxx Xxx OÜ vahel müügilepingu
sõlmimises. Müügilepingu allkirjastas kostja kui põhivõlgniku ainus juhatuse liige. Müügilepingu punktis 5.6. võttis kostja kohustuse sõlmida käenduslepingu, mis tagab hageja nõuet põhivõlgniku ees vähemalt 20 000 euro ulatuses. Müügilepingu punkt 11.5 nägi ette, et müügileping kehtib ainult koos käenduslepinguga, mis on kostja poolt allkirjastatud.
6.Kostja on esitanud väited käenduslepingu võltsimise kohta sisuliste vastuväidete puudumise tõttu. Olukorras, kus kostja allkirjastas Xxx OÜ juhatuse liikmena müügilepingu, ei saa ta eluliselt usutavalt väita, et ei tea midagi käenduslepingust, arvestades müügilepingu punkte 5.6 ja
11.5.Kostja ei eita, et põhivõlgnik on hageja nõude kätte saanud ja on teadlik võlgnevusest.
7.Maksu- ja Tolliameti andmed maksuvõlgade kohta ja Ametlike Teadaannete teadaanded on asjaolud, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Xxx Xxx OÜ-l on seisuga 30.07.2018 maksuvõlgnevus 51 213,42 eurot ning sellelt arvutatud arvestuslik intress on 5650,88 eurot. Ametlikest Teadaannetest nähtub probleeme ka muude võlausaldajatega. Xxx Xxx OÜ võlgnevused kolmandate isikute ees asjas sisulist tähtsust ei oma.
8.11.02.2019 seisukohtades leidis hageja, et ekspertarvamuse kohaselt oli kostja allkirjastanud käenduslepingu. Peale kostja enda paljasõnaliste väidete ei esine mitte ühtki asjaolu, mis annaks alust arvata, et käendusleping võiks olla allkirjastatud kellegi muu kui kostja poolt.
9.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 1812 eurot, millest menetluses tasutud riigilõiv oli 800 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 1012 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määra alusel. Hagejat esindas menetluses advokaat tunnihinnaga 110 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu palus hageja õigusabikulu välja mõista ilma käibemaksuta.
10.Hageja lepingulise esindaja kulu hõlmab 9 tundi 12 minutit (9,2 h) tööd maksumusega 1012 eurot. Esialgsele nõupidamisele kliendiga, asjaolude selgitamisele, hagi perspektiivikuse analüüsile ja edasise tegevuse arutamisele kulus 1 h ja 110 eurot. Hagiavalduse koostamisele kulus 4 h ja 440 eurot. Hageja 14.05.2018 vastuse koostamisele kohtunõudele ja kirjavahetusele kliendiga kulus 0,5 h ja 55 eurot. Kostja 26.06.2018 vastusega tutvumisele ning nõupidamisele kliendiga kulus 0,25 h ja 27,5 eurot. 30.07.2018 seisukoha koostamisele kostja vastusele kulus 1,25 h ja137,5 eurot. 24.10.2018 kohtuistungiks valmistumisele kulus 0,42 h ja 46,2 eurot. 24.10.2018 istungil esindamisele kulus 0,33 h ja 36,3 eurot. Tutvumisele kohtu 05.11.2018 ekspertiisimäärusega ning kirjavahetusele kliendiga kohtunõude täitmise osas kulus 0,25 h ja 27,5 eurot. Hageja 11.02.2019 seisukoha koostamisele vastavalt kohtu 22.01.2019 nõudele, sh ekspertiisiaktiga tutvumisele kulus 1 h ja 110 eurot. Tutvumisele kostja 11.02.2019 seisukohaga ning kliendiga kirjavahetusele kulus 0,2 h ja 22 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 750 eurot ja hagi tagamise avalduse esitamisel 50 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
11.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja kinnitas vaidluse puudumist selle osas, et hageja ja Xxx Xxx OÜ vahel sõlmiti 22.03.2017 ostu-müügileping nr. 3629E. Kostja ei tunnistanud, et ta oleks samal ajal hagejaga sõlminud käenduslepingu hageja esitatud vormis ja tingimustel. Kostjal ei ole hageja esitatud käenduslepingut ning ta kahtles, kas tema allkiri sellel on õige.
12.Lisaks leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud põhivõlgnikule Xxx Xxx OÜ-le nõude edastamist ja kättetoimetamist. Hageja väitis, et põhivõlgniku kohustus muutus sissenõutavaks alates 02.10.2017, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väite tõendamiseks. Hageja on esitanud teatise, kuid ei ole esitanud tõendeid, et nõue on põhivõlgnikule edastatud ja
põhivõlgnik on selle kätte saanud. Kostja on seisukohal, et hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, mistõttu ei ole hagejal õigust esitada käenduslepingust tulenevat nõuet kostja vastu enne. Hageja pole realiseerinud või proovinud realiseerida oma nõuet põhivõlgniku vastu.
13.Hageja väited põhivõlgniku vastu nõude esitamise perspektiivituses on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja väited põhivõlgniku maksuvõla ja teiste võlgnevuste kohta ei ole tõendatud ja on alusetud.
14.11.02.2019 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et ta ei ole vaatamata ekspertarvamuses tuvastatule käenduslepingut allkirjastanud. Hageja ei ole tõendanud põhivõlgnikule nõude kättetoimetamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
16.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et hageja ja Xxx Xxx OÜ sõlmisid 22.03.2017 ostu-müügilepingu nr 3629E, mille alusel pidi hageja müüma Xxx Xxx OÜ-le kui ostjale erinevaid kaupu. Pooled vaidlevad selle üle, kas lisaks ostu-müügi lepingule sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu ning kas hageja nõue kostja vastu kuulub käenduslepingu alusel rahuldamisele.
17.Hageja väitis, et ta sõlmis samaaegselt ostu-müügilepinguga kostja kui Xxx Xxx OÜ juhatuse liikmega käenduslepingu. Ostu-müügi lepingu punktides 5.6 ja 11.5 oli käenduslepingule viidatud ning ostu-müügileping kehtis ainult koos käenduslepinguga. Kostja vastutuse maksimaalseks summaks käenduslepingu alusel oli 20 000 eurot. Põhivõlgniku Xxx Xxx OÜ võlgnevus tulenes kahekümnest ajavahemikul 17.07.2017 kuni 01.10.2017 esitatud arvest, mille osas saadeti Xxx Xxx OÜ-le ka meeldetuletus. Põhivõlgnik võlgnevust ei tasunud ega vaidlustanud. Väiteid käenduslepingu võltsimise kohta asus kostja esitama üksnes seetõttu, et tal puuduvad muud vastuväited hageja nõudele. Kostja allkirjastas ostu-müügi lepingu Xxx Xxx OÜ juhatuse liikmena ning ta ei saa eluliselt usutavalt väita, et ta midagi käenduslepingust ei teadnud.
18.Kostja väitis, et ta ei ole hagejaga käenduslepingut sõlminud ning tema allkiri sellel ei ole õige. Lisaks ei ole hageja tõendanud põhivõlgnikule Xxx Xxx OÜ-le nõude kättetoimetamist. 24.10.2018 eelistungil avaldas kostja, et tal on vastuväiteid ka põhinõudele, kuid ta ei selgitanud, milles need seisnevad. Samal istungil möönis kostja, et käendusleping ei näinud käendaja vastutuse tekkimise eeltingimusena ette võimatust nõuda võlgnevust sisse põhivõlgnikult.
19.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lg 3 näeb ette, et käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega tuleneb seadusest, et teistsuguse kokkuleppe puudumise korral on käendaja ja põhivõlgniku vastutus võlausaldaja ees solidaarne. VÕS § 65 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt
(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
20.VÕS § 145 lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Samas võib käendaja VÕS § 149 lg 1 kohaselt esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.
21.24.10.2018 eelistungil (toimiku lk 70) selgitas kohus kostjale vajadust oma vastuväiteid põhistada ja välja tuua, kas või millisel põhjusel vaidleb ta vastu põhinõudele. Kohus osundas ühtlasi, et kui käendusleping oli sõlmitud, ei ole kostja põhistanud, millisest käenduslepingu punktist tulenes hagejale kohustus nõuda võlgnevust esmalt põhivõlgnikult. Kohus selgitas, et käendusleping nägi ette solidaarse vastutuse. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud.
22.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja Xxx Xxx OÜ sõlmisid 22.03.2017 ostumüügilepingu nr 3629E (toimiku lk 4-5). Müügilepingu allkirjastas kostja Xxx Xxx OÜ juhatuse liikmena. Lepingu punkti 1.1. kohaselt pidi hageja müüma Xxx Xxx OÜ-le kui ostjale kaupu vastavalt viimase tellimustele. Leping reguleeris seda, kuidas esitatakse tellimused ning kuidas toimub kaupade üleandmine. Ostja pidi lepingu punkti 5.2. alusel tasuma ostetud kaupade eest esitatud arved 21 päeva jooksul. Lepingu punkti 5.3. järgi oli müüja lubatud ostude krediidi piir 20 000 eurot koos käibemaksuga. Ostetud kauba eest tähtajaks mittetasumise korral pidi müüja maksma lepingu punkti 5.5. alusel ka viivist 0,1% päevas.
23.Ostu-müügi lepingu punktis 5.6. oli märgitud, et lepingule alla kirjutanud ostja ettevõtte juhatuse liige R R võtab endale kohustuse sõlmida müüja esimesel nõudmisel enda nimel käenduslepingu ostja kohustuste täitmise tagamiseks müüja ees summas mitte vähem kui 20 000 eurot. Sama moodi nägi lepingu punkt 11.5 ette, et ostu-müügi leping kehtib ainult koos käenduslepinguga, mis on allkirjastatud kostja ehk R Ri poolt. Eelviidatud sätete alusel nõustub kohus hageja seisukohaga, et kostja väited, milliste kohaselt ta käenduslepingust midagi ei teadnud ega ole seda allkirjastanud, ei ole usutavad. Kostja pidi ostu-müügilepingu allkirjastamisel aru saama käenduslepingu sõlmimise vajadusest ning ta pidi antud lepingu sõlmimisest olema teadlik.
24.Hageja esitas kohtule 22.03.2017 kostjaga sõlmitud käenduslepingu (toimiku lk 6, kohtule esitatud ka originaal, lepingu juures oli kostja elamisloa koopia, toimiku lk 7). Käenduslepingu punkti 1.1. kohaselt pidi kostja vastutama hageja kui müüja ees ostja Xxx Xxx OÜ kohustuste eest, mis tulenesid müügilepingust, kui kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ja ostja ei ole oma kohustust kohaselt täitnud. Lepingu punkt 1.2 nägi ette, et käendaja vastutab müüja ees solidaarselt ostjaga lepingust tulenevate ostja kõigi kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Seega nägi käendusleping ette kostja ja põhivõlgniku solidaarse vastutuse.
25.Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks oli müügilepingus ostjale lubatud krediidi maksimummäär 20 000 eurot. Eeltoodud sätetest tuleneb, et käendusleping ei näinud ette, et kostja vastutab ostja kohustuste eest alles siis, kui hageja ei saa oma põhinõuet ostja vastu rahuldada. Samuti ei näinud käendusleping ette, et käendaja vastutuse tekkimise eelduseks on põhivõlgnikule hageja nõude kättetoimetamine.
26.Käenduslepingu punkti 2.1.1 järgi pidi käendaja täitma kõik ostja rahalised kohustused müüjale 10 päeva jooksul alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Lepingu punkt 5.2. nägi
ette, et ostja ei vabane ja teda ei vabastata ühelgi juhul ostja kohustuste täitmisest enne, kui kõik ostja kohustused on müüjale kohaselt täidetud. Lepingu punktis 5.3 andis kostja käendajana kinnituse, et ta on tutvunud hageja ja ostja vahel sõlmitud müügilepinguga ja selle sisust aru saanud, samuti on ta täielikult aru saanud käenduslepingu sisust ja selle alusel võetavatest kõigist kohustustest.
27.Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktist nr 18E-DK0093 (toimiku lk 91-95) tuleneb, et kui võrreldi kostja allkirju käenduslepingul ning ekspertiisi teostamiseks esitatud võrdlusmaterjalidel, esinesid olulised kokkulangevused. Ekspertarvamuse kohaselt on vaidlustatud allkirjad kostja nimelt kirjutanud käenduslepingule kostja. Seega tõendab ekspertarvamus erinevalt kostja paljasõnalistest väidetest, et kostja oli selle allkirjastanud ning leping oli järelikult kostja jaoks täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 näeb nimelt ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
28.17.10.2017 koostas hageja Xxx Xxx OÜ-le teatise (toimiku lk 8), mille kohaselt oli viimase arvetest tulenev põhivõlgnevus 22 848,19 eurot. Teatises olid loetletud arved ja nendest tuleneva põhivõlgnevuse suurus. Kostja asus menetluse käigus väitma, et hageja ei ole tõendanud antud teatise kättetoimetamist Xxx Xxx OÜ-le. Kohtu hinnangul on tegemist asjakohatu väitega, sest käendusleping ei näinud kostja kui käendaja vastutuse tekkimise eeltingimusena ette teatise kättetoimetamist. Lisaks on kostja näol tegemist Xxx Xxx OÜ seadusliku esindajaga ning teatis põhivõlgniku võlgnevuse kohta toimetati antud juriidilisele isikule järelikult kätte hiljemalt kohtumenetluse ajal. Täiendavalt esitas hageja kohtule Xxx Xxx OÜ-le koostad arved tellitud kauba eest (toimiku lk 19-40).
29.Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud kostja, millised vastuväited on tal hageja põhinõude tõendatusele, selle kujunemisele või suurusele. Kohus ei saa kostja eest asuda vastuväiteid ise kujundama ning kohus oli kostjale selgitanud vajadust oma väiteid põhistada. Kuivõrd kostja ei esitanud muid sisulisi vastuväiteid hageja nõudele ning esitatud vastuväited tõendamist ei leidnud, kuulub hageja nõue kostja vastu rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 20 000 eurot.
30.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
31.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 1812 eurot, millest menetluses tasutud riigilõiv on 800 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 1012 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määra alusel. Hagejat esindas menetluses advokaat tunnihinnaga 110 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu palus hageja õigusabikulu välja mõista ilma käibemaksuta.
32.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 110 eurot on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu 1 tund ja 110 eurot, mis kulus hagi esitamise eelsel ajal hagejaga nõupidamisele ja asjaolude selgitamisele. TsMS § 175 lõikest 1 tulenevalt hüvitatakse
menetlusosalist menetluses esindanud lepingulise esindaja kulud. Seega ei ole menetluskuludeks need õigusabikulud, mida kanti menetlusele eelnenud ajal. Muus osas loeb kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu toimingute tegemisel ja menetlusdokumentide esitamisel põhjendatuks ning kooskõlas olevaks asjas esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatuks 1012 eurot – 110 eurot = 902 euro ulatuses.
33.Hageja palus samuti kostjalt välja mõista tasutud riigilõivudena 800 eurot, millest 750 eurot oli hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 50 eurot hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus peab põhjendatuks hageja riigilõivu nõuet 750 euro ulatuses ehk hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu ulatuses. Hageja hagi tagamise taotlus jäi rahuldamata, mistõttu sellelt tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Kogumis loeb kohus hageja menetluskulusid põhjendatuks 902 eurot + 750 eurot = 1652 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1652 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 1652 eurolt TsMS § 177 lg 4 alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.