Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Kohtla-Järve linn esitas 25.04.2019. a Viru Maakohtule G Gi pärijana avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks põhjendusel, et G Gi kohustused ületavad pärandvara väärtuse. Kohus võttis 29.04.2019. a määrusega pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Hillar Villersi. Ajutine haldur esitas 22.05.2019. a kohtule aruande.

ARUANDE SISU

Võlgniku vara G Gi (isikukood xxx, surnud xxx. a) nimel on alljärgnevad arvelduskontod: -

-

Swedbank AS arvelduskonto nr xxx, mille saldo oli 17.05.2019. a seisuga 16,47 eurot ja kontole on arvestatud viivis 40,04 eurot ja kontol on broneering 25,79 eurot (laenuleping); AS LHV Pank, arvelduskonto nr xxx, mille saldo oli 02.05.2019. a seisuga null eurot; AS SEB Pank, arvelduskonto nr xxx, mille saldo oli 02.05.2019. a seisuga 0,73 eurot ja kontole on arvestatud viivis 0,02 eurot.

Sularaha võlgnikul puudub. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustavad võlgniku vara rahalised vahendid 17,20 eurot. Nõudeõigused kolmandate isikute vastu ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt pärandvara hulgas puuduvad. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr xxx, konto saldo 30.04.2019. a seisuga 19 643,631 Swedbank Pensionifond K2 (tasakaalustatud strateegia) osakut. 30.04.2019. a seisuga oli osakute turuväärtus 19 530,48 eurot. Samas on osakute turuväärtus ajas muutuv. Kogumispensionide seadusest ja Investeerimisfondide seadusest (§ 64 lg 11) tulenevalt saab kohustusliku pensionifondi osakud pärandvara pankroti korral välja võtta rahas. Seega saab pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka ja pärandvara pankroti välja kuulutamisel esitab haldur vastava taotluse. Kinnistusraamatu andmetel oli võlgniku ja tema abikaasa I Ga ühisomandis Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnas registrinumbri xxx all registreeritud korteriomand (asukohaga xxx, 2toaline korter, 2. korrus, üldpind 47,60 m2). Korteriomand on koormatud hüpoteegiga AS-i Swedbank kasuks. Pärandvara inventuuri akti kohaselt on korteriomandi väärtuseks hinnatud 3 000,00 eurot. Avaldaja (pankrotiavalduse esitaja) hindab selle väärtuseks 3 000,00 eurot. Ajutine haldur nõustub avaldaja hinnanguga kuid märgib, et korteriomandi turuväärtus selguks alles selle realiseerimisel pankrotimenetluses. Perekonnaseaduse (PKS) § 39 sätestab, et kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Seega on 1⁄2 korteriomandist pärandvara koosseisus. Tulenevalt eeltoodust hindab ajutine pankrotihaldur võlgniku ühisvara osa (so 1⁄2 korteriomandist) võimalikuks turuväärtuseks 1 500,00 eurot. xxx korteriühitu on ajutisele haldurile teatanud, et tal puuduvad nõuded võlgniku ja tema abikaasa vastu.

Rahvastikuregistri ja pärimistunnistuse andmetel oli võlgnik kuni surmani abielus I Gaga (isikukood xxx) ning abikaasade varasuhetele kohaldatakse PKS tulenevalt ühisvararežiimi. Abieluvaralepingut sõlmitud ei ole. Seega kuuluks pärandvara koosseisu 50% abikaasa ka I Ga arvelduskonto(del) olevast summast (Swedbank AS-is 467,57 eurot) seisuga 08.07.2018. a. Samas tuleb arvestada ka asjaolu, et I Ga on täitnud pärast võlgniku surma võlgniku kohustusi Swedbank AS-i ees ja tasunud ka korteriomandiga seonduvaid makseid. Pärandvara inventuuri aktis kajastatu kohaselt on I Ga ja Bigbank AS-i vahel abielu ajal sõlmitud ka tarbijakrediidileping, millisest tulenev võlgnevuse jääk oli 17.09.2018. a seisuga 257,97 eurot. Samas tarbijakrediit ei pruugi olla perekonnahuvides võetud kohustus. Äriregistri ja liiklusregistri andmetel võlgniku abikaasa I Ga nimele ühisvara koosseisus olevaid osalusi äriühingutes ja sõidukeid registreeritud ei olnud. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgnikul ehitisi kui vallasasju ei ole. Ajutise menetluses kogutud andmetel kuuluks G Gi pärandvarasse kogumispensioni osakute turuväärtusele vastav rahasummas, milline 30.04.2019. a seisuga oli 19 530, 48 eurot ja kontol olev raha 17,20 eurot ning korteriomandi osa eest laekuv summas (eelduslikult 1 500 eurot).

Võlgniku kohustused Krediidiasutused on teavitanud ajutist haldurit järgnevatest võlgniku kohustustest nende ees: -

AS Swedbank – võlgnevus (laenuleping nr xxx) summas 2 139,75 eurot. Võlgniku endine abikaasa I G täidab maksekohustust. SEB Pank AS – teenustasu võlgnevused summas 9,98 eurot.

Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnikul 13.05.2019. a seisuga maksuvõlga. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja andmetel on võlgnikul teadaolevalt alljärgnevad kohtutäiturite menetluses olevad kohustused (so aktiivsed ja peatatud menetlused): -

Kohtutäituri Kristel Maalmani menetluses on 25.04.2018. a aastal avatud täitemenetlus nr 095/2018/1159, sissenõudjaks xxx AS nõue summas 2 263,80 eurot;

-

Kohtutäituri Kristel Maalmani menetluses on 03.04.2018. a aastal avatud täitemenetlus nr 095/2018/974, sissenõudjaks xxx OÜ nõue summas 4 517,86 eurot;

-

Kohtutäituri Kristel Maalmani menetluses on 03.04.2018. a aastal avatud täitemenetlus nr 095/2018/973, sissenõudjaks xxx OÜ nõue summas 4 507,61 eurot;

-

Kohtutäituri Kristel Maalmani menetluses on 03.04.2018. a aastal avatud täitemenetlus nr 095/2018/972, sissenõudjaks xxx OÜ nõue summas 4 823,59 eurot;

-

Kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses on 03.04.2018. a aastal avatud täitemenetlus nr 095/2018/971, sissenõudjaks xxx OÜ nõue summas 5 165,34 eurot;

-

Kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses on 27.10.2017. a aastal avatud täitemenetlus nr 095/2017/2999, sissenõudjaks xxx OÜ nõue summas 2 546,53 eurot;

-

Kohtutäituri Andrei

Kreki menetluses

on

täitemenetlus nr 066/2017/1967,

sissenõudjaks xxx OÜ nõue summas 2 756,55 eurot; -

Kohtutäitur Andrei Kreki menetluses on täiteasi nr 066/2017/1696, sissenõudjaks xxx OÜ nõue summas 3 774, 50 eurot.

Kokku moodustavad nõuded 30 355,78 eurot. Kohtutäitur Andrei Kreki menetluses olevad summad on koos kohtutäituri tasuga, milline eelduslikult kokku on 712,73 eurot (xxx OÜ on ajutisele haldurile teatanud oma nõude summa – 2 405,86 eurot ja xxxOÜ oma nõudesumma – 3 412,46 eurot). Pooleliolevad kohtuvaidlused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Muud kohustused Pankrotiavalduse ja pärandvara inventuuri akti kohaselt on võlgnikul kohustusi veel järgnevate isikute ees: -

AS xxx ees summas 2 882,07 eurot;

-

xxx OÜ ees summas 6 484,09 eurot;

-

xxx AS-i ees summas 1 226,34 eurot;

-

avaldaja kulud seoses pärandvara inventuuri läbiviimisega 42,00 eurot;

-

avaldaja kulud seoses pärimistunnistuse väljastamisega 153,82 eurot;

-

avaldaja poolt pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 10 eurot.

Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustavad võlgniku kohustused kokku vähemalt 43 328, 62 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused täituri tasu, kõrvalkohustuste vms arvelt. Teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 22 280 euro võrra. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on tinginud eelkõige võlgniku surmast. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades kogutud

informatsiooni (sh täitemenetluse alustamise aega), siis on maksejõuetuse tekke ajaks siiski võlgniku surmaaeg 08.07.2018. a. Ajutine haldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

Kokkuvõte Ajutises menetluses kogutud materjalidest nähtub, et G Gi pärandvara ei kata tema kohustusi, mistõttu pärandvara suhtes on välja kujunenud pankrotiseis. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 1 lg.2). Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg.1 alusel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. PärS § 130 lg. 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 136 lg.1 alusel on pärandi inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on kohalik omavalitsusüksus. PärS § 143 lg.1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. PärS § 142 lg.6 alusel, kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Kuna PankrS ei kehtesta eriregulatsiooni pärandvara pankrotimenetluse osas, võib pärandvara pankrotiavaldust käsitleda võlgniku pankrotiavaldusena (pärija on võlgniku õiguste ja kohustuste seadusjärgne omandaja, PärS sätestatud erisustega). Kogumispensioni osakutest saadava raha (eeldusel, et väljamakse pankrotivarasse teostatakse) arvel on võimalik katta enamuses pankrotimenetluse kulusid (sh halduri tasu ja kulud).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avaldusega ning ajutise pankrotihalduri aruandega, leiab, et pärandvara pankrot tuleb välja kuulutada. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise halduri aruandest selgub, et pärandvaral lasuvad võlad ületavad pärandvara väärtuse. Vastavalt PankrS § 27 lg 5, vaadanud läbi pankrotiavalduse kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Kohus jõudis järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu, mistõttu tuleb välja kuulutada võlgniku (pärandvara) pankrot. Kohus leiab, et Hillar Villers vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Hillar Villersi pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 17. juunil 2019. a kell 11:00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu väljamõistmiseks. Ajutine haldur palub PankrS § 23 lg 1 alusel välja mõista ajutise halduri tasu JeweLex Advokaadibüroo kasuks. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ja lg 2, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 6 tundi. Kohus kinnitab ajutise halduri tasu 570 eurot, millele lisandub käibemaks ning pankrotimenetluses kantud kulud 30 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu ja kulu tuleb katta pärandvara arvelt. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.