Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2-24-144390 B2 Impact OÜ hagi K D O vastu võla nõudes 1061,77 eurot Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja A T Kostja: K D O (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja XXX Xxx ja kostja vahel sõlmitud krediidilepingutest nr xxx, xxx ja xxx tulenev põhivõlgnevus 505,18 eurot, intress perioodi 26.07.2023 kuni 01.10.2024 eest 27,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 02.10.2024-05.02.2025 eest 20,94 eurot, perioodi 06.02.2025-03.06.2025 eest 18,21 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevas kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta rahuldamata põhivõla nõue 244,82 euro ulatuses, intressinõue 65,67 euro ulatuses, võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 30 eurot ning 05.02.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 84,39 euro ulatuses.
4.Jätta hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud hageja kanda. Jätta hageja tasutud riigilõiv 57,41% ulatuses kostja kanda ja 42,59% ulatuses hageja kanda. Jätta kostja menetluskulud 57,41% ulatuses kostja kanda ja 42,59% ulatuses hageja kanda.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 160,75 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 05.02.2025 kohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja XXX Xxx ja kostja vahel 26.07.2023 sõlmitud krediidilepingust nr xxx, 01.08.2023 krediidilepingust nr xxx ja 19.10.2023 krediidilepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 750 eurot, intress 92,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 105,33 eurot ning sissenõudmiskulu 30 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (750 eurot) alates 06.02.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hageja on esitanud nõude aluseks olevate asjaolude kohta järgmised väited.
2.1.XXX Xxx AS (registrikood xxx) ja kostja vahel sõlmiti 26.07.2023 krediidileping xxx, limiidiga 200 eurot. Intressimäär 40,44 % aastas (fikseerimata), krediidi kulukuse määr 49,67 % aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 40,44 % ja igakuine kontohaldustasu on 0 eurot. Leping loetakse sõlmituks krediidiotsusest teatamisega (üldtingimuste p 4.1). Vastavalt lepingu üldtingimustele 18.1. on krediidikonto jätkuva iseloomuga krediit ning krediidileping on seega sõlmitud määramata ajaks. Krediiti on võimalik korduvkasutada. Klient teeb väljamaksetaotluse, kui soovib krediidikontolt raha kasutusse võtta ning väljamaksetaotluse alusel kannab krediidiandja vastava summa üle kliendi pangakontole. Intressi arvestus toimub krediidi väljamaksmisest kliendi arveldusarvele ning intressi arvestatakse igapäevaselt kliendi kasutuses olevalt krediidijäägilt vastavalt intressimäärale, võttes aluseks kalendrikuus sisalduvate päevade tegeliku arvu ning 360-päevase aasta Kasutusele võetud limiidi tagastamine toimub arvete alusel igakuiste minimaalsete kuumaksetena, mis koosnevad põhiosast, intressidest ja kokkulepitud tasudest. Personaalne kuumakse arvutatakse pärast iga krediidi summa väljamakset, lähtudes sellest, et kasutusele võetud limiit tuleb tagastada 60 kuu jooksul.
2.2.26.07.2023 tegi K D O väljamakse krediidikontolt 200 eurot arvelduskontole Swedbank ASs xxx.
2.3.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited. Kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe kontrollimiseks ja täiendava teabe kogumiseks teeb krediidiandja ise või kolmanda isiku (Creditinfo) poolt krediidiandjale pakutavaid infoteenuseid kasutades alati automaatsed päringud alljärgnevatesse andmebaasidesse: www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee, pensioniregister. Taotlus aktsepteeriti manuaalprotsessis. Kliendi regulaarse netosissetuleku hindamisel võeti aluseks pangakonto väljavõte. Taotlusesse sisestatud andmed: sissetulek: 900 (väljavõtte keskmine 772 eurot), majapidamiskulud: 0, finantskohustused: 0, ülalpeetavad: 0, töökoht: xxx (väljavõttel palgamakseid kinnitavad kanded olemas). Väljavõtte põhjal sissetulek: palgamaksed 772 (464 +941+910- sissetulekuna peab olema laekunud vähemalt kaks palgamakset, millest võetakse kolme kuu keskmine), laenudele 0 eurot. Krediidiandja sisereeglite kohaselt on nõutav, et laenuteenindamise ei oleks suurem kui 70%. Laenuteenindamise suhtarvuks kujunes (0 + 10) / 772 = 1,3% • DIVaba raha jääk (Disposable Income ehk DI), mis näitab, kui palju jääb tarbijal igakuisest keskmisest netosissetulekust raha alles pärast igakuiste elamiskulude ja finantskohustuste (sh taotletava krediidi kuumakse) tasumist. Krediidiandja sisereeglite kohaselt ei tohi vaba raha jääk minna miinusesse, s.t. kliendi sissetulekust peab piisama kõigi olemasolevate kohustuste ja elamiskulude tasumiseks ja ning uue taotletava krediidi kuumakse tasumiseks. Vaba raha jäägiks kujunes (772 – 200) –0*1,1 – 10 = 562,00 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot). Kus: 0 (kliendi poolt sisestatud finantskohustused)– varasemad finantskohustused (mida krediidiandja 2
suurendab koefitsiendi 1.1 võrra, arvestades võimalusega, et kliendi varasemad finantskohustused võivad olla seotud muutuva intressimääraga ning et klient peaks olema suuteline täitma oma kohustusi nõuetekohaselt ka võimaliku kõrgema intressikeskkonna tingimustes); 10 – taotletava krediidi minimaalse kuumakse suurus; 772 – tarbija keskmine ühe kuu netosissetulek (sissetulek pangakonto väljavõtte põhjal); 200 – majapidamiskulud, milleks on arvestatud suurim (kas kliendi poolt taotlusesse sisestatud summa (0) või 25% tarbija keskmisest netosissetulekust (s.o.25% * 772 = 193,00 või ülalpeetavate pealt 0x100 +200= 200). Laenutaotluse võib kinnitada kui täidetud on järgnevad tingimused: laenuteenindamise suhtarv ja vaba raha jääk on kooskõlas sätestatud piirmääradega. On kontrollitud, et kliendil ei ole avatud maksehäireid, maksuvõlgasid ega ametlikke teadaandeid.
2.4.01.08.2023 esitas kostja krediidilimiidi suurendamise taotluse, mille tulemusel sõlmiti uus leping xxx, limiidile 400 eurot. Kliendil saab olla krediidiandja juures vaid üks krediidikonto, kuid üldtingimuste punktis 17 sätestatud korras saab krediidilimiiti suurendada või vähendada. Üldtingimuste p 17.2. kohaselt saab krediidilepingu muutmise, sh krediidilimiidi muutmise käigus määrata krediidilepingule uue numbri. Krediidilepingu numbri muudatusele vaatamata ei ole tegemist uue krediidilepingu sõlmimisega, vaid krediidilepingu muudatusega, kui me ei ole sõnaselgelt leppinud kokku teisiti. Uus limiit 400 eurot, intressimäär 40,44 % aastas (fikseerimata), krediidi kulukuse määr (KKM) 49,67 % aastas. Vastus limiidi suurendamise taotluse anti manuaalprotsessis pangakonto väljavõtte põhjal: sisse palk 771 , laenudele 0. Laenuteenindamise suhtarvuks kujunes (0 + 16) / 771 = 2 %. Vaba raha jäägiks kujunes (771 – 200) –0*1,1 – 16 = 555 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot). Taotletava krediidi minimaalse kuumakse suuruseks arvestati 16 eurot, majapidamiskuludeks 200 eurot, milleks on arvestatud suurim (kas kliendi poolt taotlusesse sisestatud summa (0) või 25% tarbija keskmisest netosissetulekust (s.o.25% * 771 = 192.75 või ülalpeetavate pealt 0x100 +200= 200).
2.8.Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid kokku 808,66 eurot. Kostja rikkus kohustusi jättes juuni, juuli, augusti ja septembri osamaksed tasumata. Krediidiandja saatis 11.09.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 01.10.2024. Kostjale pakuti võimalust nimetatud tähtaja jooksul läbirääkimisteks. Krediidiandja on hoiatanud kostjat teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Siiski kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust ega võtnud krediidiandjaga ühendust olukorra reguleerimiseks, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 01.10.2024. Lepingu kehtivuse ajal tegi kostja tagasimakseid kokku 303,48 eurot, millest 58,66 eurot krediidiandja arvestas põhiosa katteks. Lähtudes eeltoodust on kostja põhivõlgnevus hageja ees 750 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates 12.06.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 01.10.2024 summas 92,81 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 02.10.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.02.2025 lepingus 3
sätestatud intressi määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 105,33 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 06.02.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas. Tarbijakrediidi teabelehes punktis 3 (kaasnevad kulud) on välja toodud, et maksete tasumata jätmise korral on krediidiandjal õigus nõuda kliendilt ka muude sissenõudmiskulude hüvitamist kooskõlas võlaõigusseaduses toodud piirmääradega. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude 30 eurot hüvitamist ja selgitab nende kujunemist: nõudekiri 08.10.2024 – 20 eurot, pretensioon 23.10.2024 – 5 eurot, hagihoiatus 20.11.2024 – 5 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohtuotsuse tegemise eeldused
3.1.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 27.02.2025. Kostja hagile vastanud ei ole.
3.2.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg
4.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad lepingud pdf failidena (dtl 51, 302, 529), millel ei ole kummagi poole allkirju. Kohus selgitas tarbijakrediidilepingu vorminõudeid menetlusse võtmise määruses (dtl 965) ja nõudis hagejalt selgitusi millisel viisil ja täpselt mis sisuga tahteavalduse kostja tegi ning kas ja millisel viisil ning milliste tingimustega nõustus, kas ja millisel viisil esitati lepingudokumendid kostjale viivitamatult peale lepingu sõlmimist püsival andmekandjal. Vastuseks kohtunõudele selgitas hageja üksnes niipalju, et kostja tegi tahteavalduse digitaalselt ning et krediidiandja lepingu dokumendid olid kostjale saadetud tema e-posti aadressile xxx,, leping xxx saadeti 27.02.2023, leping xxx 02.08.2023, leping 19.10.2023 20.10.2023. Hageja esitas 16.05.2025 tõendina kostja poolt esitatud taotlused (dtl 980). Tõendist nähtub kirje „26.07.2023 17:42 Approved, Credit application, last modified 26.07 17:49“. Kõrvalolevatest logikirjetest võib aru saada, et kostja identifitseeris end Smart-ID-ga, registreeris, alustas taotluse 4
täitmist, esitas avalduse summale 200. Dtl 981 kõik andmeväljad ei ole ilmselgelt kostja esitatud (nt scoring, DTI). Mingite tingimustega nõustumist võimalik tuvastada ei ole. Samasugused tõendid on hageja esitanud ka limiidi suurendamise taotluste kohta kuupäevadega 01.08.2023 („taotlus tehtud telefoni teel“) ja 18.10.2023. Eeltoodu tõendab kohtu hinnangul seda, et kostja neil kuupäevadel mingisuguse tahteavalduse tegi, ent tõendamata on selle tahteavalduse sisu. Samuti ei ole hageja esile toonud, kas ja millisel viisil kostja nõustus lepingutingimustega. Hageja väitel saadeti lepingudokumendid kostjale vastuseks kostja laenutaotlusele. Isegi kui öelda, et hageja esitatud ekraanikuvatõmmis (dtl 976) tõendab kirja saatmist, siis hageja ei ole tõendanud, millised dokumendid kostjale saadeti.
4.3.Hageja on kohtule esitanud krediidiandja konto väljavõtted kostjale raha väljamaksmise kohta. Seega laenu kostja kasutusse andmine on tõendatud. VÕS § 408 lg 1 kohaselt muutub tarbijakrediidileping, mis ei sisalda kõiki nõutud andmeid, siiski kehtivaks, kui tarbija hakkab krediiti kasutama.
4.4.Kuivõrd hageja ei ole esitanud krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks olnud tagasimaksete kuupäevi ja summasid, ei saa kohus kontrollida krediidi kulukuse määra täpselt, vaid saab seda teha üksnes minuraha.ee kalkulaatoriga nende andmete alusel, mis hageja ise esitanud on. Maksimaalne krediidi kulukuse määr 26.07.2023 ja limiidi tõstmiste ajal oli 50,16%, minuraha.ee kalkulaatori järgi seda ei ületatud.
5.Vastutustundliku laenamise kohustus
5.1.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a)
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ (mille kohaldamise on Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega) punkti 85 f järgi tuleb arvestada tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega; c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muudetõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest 5
saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).
5.2.Hageja on krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud otsuse punktis 2.3. toodud väited. Tõenditena on esitatud kogutud kostja konto väljavõtted ning laenutaotlused. Registripäringute kohta tõendeid esitatud ei ole, ega ole ka faktiväitena välja toodud, mis registritest tuvastati. Laenu andmisel lähtus krediidiandja konto väljavõttelt tuvastatud sissetulekust 772 eurot. Pangakonto väljavõte (dtl 82) on kogutud kolme kuu kohta ning konto väljavõtte analüüsis on esile toodud 3 kuu palgalaekumised (mais 464,40 eurot, juunis 941,29 eurot ja juulis 910,79 eurot). Kulude analüüsis on välja toodud kulud toidule ja transpordile, mais kokku 455,82 eurot, juunis 418,88 eurot, juulis 554,93 eurot. Statistikaamet avaldas 2022. aasta põhjal arvestusliku elatusmiinimumi andmed 26. jaanuaril 2023. Selle kohaselt oli ühe liikmega leibkonna 30 päeva elatusmiinimum 303,40 eurot, mis koosnes minimaalse toidukorvi maksumusest 128,00 eurot ja mittetoidukulutustest (sh eluasemekulud) 175,40 eurot. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei saa arvestada inimese ühe kuu elamiskuludeks alla elatusmiinimumi. Krediidiandja võib küll arvestada elamiskuludeks 2+ % sissetulekust, kuid mitte alla elatusmiinimumi. Lisaks nähtub krediidiandja enda tehtud konto analüüsist, et ainuüksi kostja kulud toidule ja transpordile olid märksa suuremad. Teadmata on, kas kostjal olid ka eluasemekulud. Seega on kohus seisukohal, et krediidiandja lähtus põhjendamatult madalast majandamiskulude summast. Konto väljavõttelt kohus varasemaid finantskohustusi ei tuvastanud. Mõned päevad hiljem suurendati kostja krediidilimiiti kahekordseks, 400 eurole. Konto väljavõtte analüüsis on tehtud kõigi kulude analüüs (dtl 335), juuli väljaminekuteks on saadud 2040,13 eurot (sellest toit ja transport kokku 662,86 eurot), juuni väljaminekuteks kokku 1166,82 eurot. Sellele vaatamata lähtus krediidiandja laenu andmisel üldkohaldatavast määrast 200 eurot. Oktoobris suurendati kostja krediidilimiiti 750-le eurole. Konto väljavõtte analüüsist nähtub, et palka sai kostja augustis 848,03 eurot, septembris 398,85 eurot ja oktoobris 840,69 eurot. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja tegi ülekandeid oma kolme konto vahel (kontod lõpuga 1503 ja 4493), finantskohustusi nähtub xxx, xxx, xxx ees. Konto analüüsis on märgitud, et augustis sai kostja laene kokku 2339,88 eurot, septembris 4734,63 eurot, oktoobri 18 päeva jooksul 160 eurot. Konto analüüsis on välja toodud ka kuude kaupa kõik kulutused, septembris olid väljaminekud kokku 4468,79 eurot, augustis 4497,27 eurot (sh on ära märgendatud ka võla sissenõudmine xxx poolt 61,06 eurot). Konto väljavõttest nähtub ka, et oktoobris on kostja korduvalt pikendanud xxx OÜ laene (erinevate lepingu numbritega; „pikendamine“ tähendab põhiosamaksete edasi lükkamist). Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kuigi krediidiandja oli märgendanud, kategoriseerinud ja analüüsinud kostja konto väljavõttes kulusid, ei võtnud ta neid arvesse ning lähtus ikkagi vaid teoreetilistest arvestustest, mida hageja on kirjeldanud. Kohus on seisukohal, et krediidiandjal oli teada teave, mida ta sai ja pidi arvesse võtma kui asjaolu, mis mõjutas kostja võimet täita lepingu alusel võetavad kohustused kogu lepingu kehtivuse ulatuses. Olukorras, kus kostja kulutas igakuiselt oluliselt enam, kui oli tema palk, ei saanud krediidiandja kohtu hinnangul lähtuda teoreetilistest arvutustest ning krediidiandjal ei saanud tekkida mõistlikku usku, et selliselt majandades suudab kostja pikas perspektiivis vältida võlaorjusesse sattumist. Oktoobris oli kostjal juba finantskohustused vähemalt 4 krediidiandja ees (teadmata on finantskohustuste suurus ning lepingute hulk). Kohus selgitas ka hagejale, et esitatu põhjal ei saa kohus nõustuda, et krediidiandja ka 19.10.2023 limiidi suurendamise lepingu sõlmimise eel järgis vastutustundliku laenamise kohustust (dtl 974). Hageja täiendavaid selgitusi ei esitanud, esitas nõude ümberarvestuse alates 6
26.07.2023.
6.Hageja nõuded
6.1.Hageja on nõude ümberarvestuses (dtl 984) välja toonud kuupäevaliselt summad, mis kostja kasutusse võttis ning ka tagasimaksed. Tagasimaksed on hageja arvestanud kasutusse võetud laenusumma tagasimakseteks vastavalt nende tasumise kuupäevadele ning selle alusel arvestanud ka intressi laenujäägilt seadusjärgse intressimäära alusel. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal kasutusse võetud 808,66 eurost tagastamata 505,18 eurot. Intressi on hageja aga arvestanud kuni 4. veebruarini 2025, mis jääb kohtule arusaamatuks, sest hageja väitel öeldi leping üles 01.10.2024. Krediidiandja saatis 11.09.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 01.10.2024. Hageja on esitanud tõendina teate (dtl 957), ning ekraani kuvatõmmise (dtl 976), millelt nähtub kirje, et kostjale on saadetud hageja väidetud kuupäeval kell 9:31 ülesütlemise avaldus. Tagasimaksete andmetest nähtub, et kostja tegi viimati tagasimakse juunis, st kostja ei olnud lepingu üles ütlemise ajaks kolm kuud tagasimakseid teinud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 505,18 eurot VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 403 4 lg 7 alusel ning seadusjärgses määras intressi perioodi 26.07.2023 kuni 01.10.2024 eest kokku 27,14 eurot (muudetud intressiarvestus Exceli failina, kust on võimalik kontrollida ka valemeid, lisatud toimikusse).
7
Hageja nõuab viivist põhivõlalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 02.10.2024. Hageja ei ole hagis esile toonud, et lepingus oleks olnud kokkulepe viivisemäära kohta. Kohus rahuldab hageja viivisenõude seega osaliselt ning mõistab VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 alusel välja viivise seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni. Hagi esitamise päeva (05.02.2025) seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 20,94 eurot ja perioodi 06.02.2025-03.06.2025 eest 18,21 eurot. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 39,15 eurot.
6.2.Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude hüvitamist, kuid ei ole esile toonud, et lepingus oleks olnud kokkulepe konkreetsete määrade kohta. Hageja viidatud teabelehes on määr toodud vahemikuna (esimese kirja eest 15-25 eurot). Isegi kui öelda, et sel juhul saaks lähtuda vahemiku alammäärast, 15 eurot, ei ole hageja tõendanud, et teabeleht kostjale üldse esitati ning et see lepingu osaks sai, st lepingutingimusteks muutus. Alternatiivselt ei ole hageja ka tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses. VÕS § 1132 lõige 2 ei anna iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või 8
kahju hüvitamise nõudele. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Sellest tulenevalt jääb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.
7.Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine
7.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohus kohustas hagejat selgitama, mis millest tuleneb intressi- ja viivisenõude erinevus hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse avalduses (intressi nõudis hageja maksekäsu kiirmenetluses 7,46 eurot rohkem, viivist 16,31 eurot rohkem). Hageja vastas: Siinkohal selgitab hageja, et hageja tegeleb massnõuete menetlemisega ja kohtusse edastamisega, mis tähendab, et automatiseeritud süsteem tegeleb andmehaldusega, kuivõrd hagiavaldust koostab jurist ja peab oma nõudeid igakülgselt põhjendama, siis on jurist pidanud vajalikuks nõude esitada võimalikult lihtsakoeliselt. Automaatsüsteem toimub ka krediidiandjatel, kus masin teeb intressiarvestuse, kuid ka selline arvutuskäik ei sobi. Seega, vahe tekkis automatiseeritud süsteemis tekkinud vea tõttu. Kohus märgib, et sama hageja on ka varasemalt esitanud paljudes maksekäsuavaldustes nõuded suuremana kui hagis. Seejuures peab maksekäsumenetluses avaldaja iga kord kinnitama esitatud andmete õigsust. Isegi kui vead tekivad süsteemi seadistustest, on kohus seisukohal, et hageja on seda eksimist sel juhul aastaid tolereerinud ning see ei saanud hagejale jääda teadmata, arvestades, et teatud hulk maksekäsu avaldustest läheb edasi hagimenetlusse, kus nõuete erinevus välja tuleb. Teadvalt valede arvestuste (ehk valeandmete) kohtule esitamine on vastuolus maksekäsumenetluse nõuetega, ehk vastuolus seadusega. Samuti tähendab see kostjatelt alusetult raha väljamõistmist. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu hageja kanda ja ei mõista seda kostjalt välja. Hageja on hagilt TsMS § 133 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 280 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja riigilõivu jätab kohus poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagihind on 1061,77 eurot. Kohus rahuldas hageja põhinõude 505,18 eurot, intressinõude 27,14 eurot, hagi esitamise ajaks (05.02.2025) sissenõutavaks muutunud viivise 20,94 eurot ja viivisenõude põhivõlalt (505,18 eurot) alates 06.02.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 56,33 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 609,59 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (1061,77 eurot) 57,41%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja riigilõivu 57,41% ulatuses kostja kanda ja 42,59% ulatuses hageja kanda. Kohus 9
mõistab kostjalt hageja kasuks välja 57,41% hageja poolt tasutud riigilõivust (280 eurot), millele vastab summa 160,75 eurot. Kohus jätab kostja menetluskulud 57,41% ulatuses kostja kanda ja 42,59% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).
7.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.