Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
22. mai 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-16856
Tsiviilasi
OÜ Landscape avaldus osaühingu ADORA GRUPP pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 28. märtsi 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Landscape määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlausaldaja OÜ Landscape (registrikood 11284006), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Võlgnik osaühing ADORA GRUPP (registrikood 10419668), lepinguline esindaja advokaat Mari Agarmaa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28. märtsi 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud OÜ Landscape kanda.
3.Mõista OÜ-lt Landscape osaühingule ADORA GRUPP määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude hüvitamiseks välja 675 eurot. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb OÜ-l Landscape tasuda osaühingule ADORA GRUPP võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist alates praeguse määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
Välja mõista OÜ-lt Landscape riigituludesse määruskaebuselt vähem tasutud riigilõiv 250 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest (andmed makseinfos). Tasumisega viivitamisel tuleb tasumata summalt maksta viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Määruse peale saab menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja riigilõivu riigituludesse sissenõudmise osas esitada määruskaebuse. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Landscape (võlausaldaja) esitas 8. novembril 2018 Harju Maakohtule avalduse osaühingu ADORA GRUPP (võlgniku) pankroti väljakuulutamiseks ja ajutise pankrotihalduri nimetamiseks.
2.Pankrotiavalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue võlgnikuga 6. veebruaril 2018 (laenuleping I) ja 12. märtsil 2018 (laenuleping II) sõlmitud laenulepingutest, mille alusel võlausaldaja laenas võlgnikule kokku 40 000 eurot. Laenude tagastamise tähtaeg oli 1. juuni 2018. 5. juunil 2018 sõlmitud võlatunnistusega kinnitasid võlgnik ja võlausaldaja nõude olemasolu ning leppisid kokku, et võlg tasutakse hiljemalt 5. juuliks 2018. Võlgnik laenusummasid ei tagastanud. 7. novembri 2018 seisuga oli laenulepingust I tulenev põhinõue 25 000 eurot, intressid 1575,34 eurot ja viivised 7950 eurot ning laenulepingust II tulenev põhinõue 15 000 eurot, intressid 665,75 eurot ja viivised 4770 eurot. Kokku on võlausaldaja nõue võlgniku vastu 54 961,09 eurot.
3.Võlgnik ei tunnistanud tema vastu pankrotiavalduses esitatud nõuet ja leidis, et laenulepingud on fiktiivsed. Võlgnik ei ole võlausaldajalt kunagi laenu saanud.
4.Maakohus jättis 28. märtsi 2019 määrusega ajutise halduri nimetamata ning lõpetas pankrotiavalduse menetluse. Maakohus leidis, et võlgniku vastuväidetest lähtudes tuleb vaidlus nõude olemasolu ja õigusliku aluse üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Maakohtu hinnangul on võlgniku vastuväited piisavad selleks, et kahelda võlausaldaja nõude selguses. Maakohus leidis, et võlausaldaja ei ole tõendanud, et kahe äriühingu vahel on laenulepinguline suhe. Pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Pankrotiavalduse menetlemise eesmärgiks ei ole ajutise halduri nimetamise otsustamisel hagimenetlusega sarnaste vaidluste lahendamine võlausaldaja ja võlgniku vahel. PankrS § 15 lg 3 p 1 mõtte kohaselt ei saa kohus ajutist haldurit määrata juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja toob esile asjaolud, mis muudavad nõude kohtu jaoks kaheldavaks.
5.Võlausaldaja esitas 12. aprillil 2019 maakohtu 28. märtsi 2019 määruse peale määruskaebuse, milles palus määrusekaebuse rahuldada ning maakohtu määruse tühistada, nimetada ajutine pankrotihaldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlausaldaja leidis, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud PankrS § 15 lg 3 p 1. Maakohus on asjas esitatud tõendeid valesti hinnanud ning teinud nende pinnalt ebaõigeid järeldusi. Kohtu põhjendused ajutise halduri nimetamata jätmise kohta ei ole õiguspärased, kuna võlgnik ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta ei ole raha saanud.
6.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vaidlustatud määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.
9.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 2 (4)
Maakohus jättis ajutise halduri PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata, kuna leidis, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Maakohtu seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt Riigikohtu 6. märtsi 2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda, sest maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire. Võlausaldaja on esitanud tõendid, et tõendada sularahas laenude andmist (kassajäägi olemasolu, laenude eesmärk). Muuhulgas tugineb võlausaldaja võlgniku poolt allkirjastatud võlatunnistusele ning endise juhatuse liikme e-kirjale. Võlgnik on võlausaldaja poolt esitatud asjaoludele vastu vaielnud ning maakohus on, hinnates võlausaldaja poolt esitatud tõendeid, pidanud võlgniku vastuväiteid põhjendatuks. Juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse nõude tõendatust ja selgust PankrS § 15 lg 3 pde 1 ja 4 järgi üksnes ajutise halduri määramisel. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et võlausaldaja nõue on ebaselge. Kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks. Nõuet tuleb tõendada hagimenetluses.
10.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel võlausaldaja kanda. Kolleegium määrab TsMS § 174 lg 1 ja TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks võlgniku hüvitavate määruskaebemenetluse kulude rahalise suuruse ja mõistab need võlausaldajalt võlgniku kasuks välja. Võlgniku ringkonnakohtule esitatud määruskaebemenetluse kulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt oli võlgniku lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 1093,50 eurot (ilma käibemaksuta), sh määruskaebuse arutamine kliendiga 0,9 tundi, määruskaebuse vastuse koostamine ja kohtupraktika analüüs 4,70 tundi, määruskaebuse vastuse täiendamine 1,50 tundi, määruskaebuse analüüs 0,50 tundi, määruskaebuse täiendamine ja e-toimiku kaudu esitamine 0,50 tundi. Keskmine tunnihind on 135 eurot/tund. Võlgniku menetluskulud on käibemaksuta. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul ei ületa võlgniku esindaja tunnitasu ringkonnakohtus keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Asja olemust, vaidluse keerukust ja määruskaebemenetluses tehtud toiminguid arvestades ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu 8,1 tundi. Võlausaldaja võlgniku menetluskulude nimekirja kohta seisukohta ei esitanud. Arvestades määruskaebuses tõstatatud küsimuste mahtu ja seda, et määruskaebuse vastuses on võlgnik teinud kokkuvõtte varem maakohtu menetluses esitatud seisukohtadest, peab ringkonnakohus põhjendatuks ajakuluks 5 tundi, mis sisaldab endas määruskaebusega tutvumise, vastuse koostamise ja selle kohtule esitamise toiminguid.
11.Võlgniku esindaja põhjendatud tasu kokku on 675 eurot. Võlgnik on taotlenud, et võlausaldaja tasuks hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi (TsMS § 177 lg 4).
12.Määruskaebuse esitamisel on võlausaldaja tasunud riigilõivu 50 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi tuleb hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 9 järgi tasutakse võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Seega tuleb kohustatud isikult vähem tasutud riigilõiv riigituludesse välja mõista (TsMS § 179 lg 1). Määruskaebuselt oli kohustatud lõivu ette tasuma 3 (4)
võlausaldaja (TsMS § 147 lg 1 esimene lause). Kõik menetluskulud on samuti jäetud võlausaldaja kanda. TsMS § 146 lg 1 p 1 kohaselt vastutab määruskaebuselt vähem tasutud riigilõivu tasumise eest võlausaldaja, kellelt tuleb 250 eurot välja mõista riigituludesse. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb tasumisega viivitamisel maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Käesolev määrus on osaliselt vaidlustatav. Tulenevalt PankrS § 5 lg-st 2 koosmõjus § 15 lg-ga 5 ei saa määruse resolutsiooni p 1 peale esitada määruskaebust. TsMS § 178 lg 1 ja § 179 lg 3 alusel saab vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist ja sissenõudmist riigituludesse (resolutsiooni p-d 2–4). / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur
/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar
/ allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.