Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lisaks nähtub hagiavaldusest, et 18.07.2017. a sõlmiti notari juures kinnistu müügileping ja asjaõigusleping, millega kostja I võõrandas kostjale II kinnistu registriosa numbriga 2557850, asukohaga Vana tn 4, Teedla küla, Rõngu vald, Tartu maakond. Hageja hinnangul viitavad kinkelepingu iseloomule ebatavaline ostuhinna tasumise viis (ostuhinna tasumine enne tehingut ja ebamõistlikult soodne hind, s.o 1200 eurot). Hageja hinnangul on nimetatud kinnistu väärtuseks vähemalt 9500 eurot. Eeltoodule tuginedes on hageja asunud seisukohale, et kostja I tegelikkuses vastusooritust ei saanud ning 18.07.2017. a toimunud tehing oli tegelikkuses kinkeiseloomuga tehing. Viimati nimetatule viitab ka asjaolu, et kostja I oli teadlik maksumenetluse algatamise kohta ja esitas parandusdeklaratsioonid, kuid seda alles pärast kinnistu võõrandamist kostjale II. Seega kostja I vältis kinnistu sundvõõrandamist ning võõrandas kinnistu lähikondlasele. Hageja osundab Riigikohtulahendile nr 3-2-2-41-13 ning leiab, et kostja I ja kostja II vahel sõlmitud tehing on TMS § 189 alusel automaatselt tagasivõetav. Hageja osundab hagiavalduses Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-70-05, mille kohaselt saab kohus kaaluda tehingu tagasivõetavust lisaks kinke iseloomule ka teiste seaduse sätete alusel, kuid seda üksnes juhul, kui hageja on vastavad asjaolud esile toonud. Maksuhaldur on selguse huvides välja toonud asjaolud, mis tema hinnangul kinnitavad riigi (võlausaldajana) huvide teadlikku kahjustamist. Viidatud asjaolud on järgmised. Kostja I soetas kõne all oleva kinnistu 16.03.2017. a Rõngu vallalt 9050 euro eest, kuid kostjale võõrandas 1200 euro eest. Kinnistu on pindalaga 2577 m2 ning tegemist on Teedla seltsimajaga. Tehing toimus alla turuhinna. Hageja leiab, et kui kostja I oleks kinnistu võõrandanud soetushinnaga, oleks kostjal I jätkunud rahalisi vahendeid maksukohustuse täitmiseks. Kinnistu võõrandamisega kostjale II muutus kostja I varatuks. Hageja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-113-09. Lisaks on hageja välja toonud, et kostja I seaduslik esindaja esitas maksudeklaratsioonide parandused (19.07 ja 11.09.2017. a ning 29.01.2018. a), mille tulemusena suurenes maksukohustus 9013,77 euro võrra. Seega võõrandas kostja I temale kuulunud kinnistu pärast tema suhtes algatatud kontrollimenetlust ning vahetule enne maksudeklaratsioonide parandamist. Kostja I oli teadlik, et temale kuuluva vara arvelt oleks olnud võimalik maksukohustust täita. Hageja viitab TMS §-le 188. Rahvastikuregistri andmetel on kostja I juhatuse liikmel ja kostja II juhatuse liikmel ühised lapsed ning isikud on enda elukohaks märkinud sama aadressi. Seega toimus tehing võlgniku lähikondlasega PankrS § 117 tähenduses ning hageja hinnangul on täidetud TMS § 188 lg-s 2 sätestatud eeldus. Lisaks on hageja asunud seisukohale, et nii kostja I ja kostja II, kui ka kostja III vaheliste tehingute jada saab käsitelda ühtse jadana, st kaks tehingut kostjate vahel on kantud ühtsest eesmärgist, s.o teha kostja I teadlikult ja hageja huve kahjustades varatuks ning seeläbi vältida maksukohustuste sissenõudmist kostjale I kuulunud kinnistu sundtäitmisel. Hageja leiab, et kuigi ta on ammendavalt välja toonud asjaolud, mis viitavad sellele, et vaidlusaluse lepingu puhul esineb kinkelepingu tunnuseid, taotleb maksuhaldur kohtul lisaks TMS §-s 189 sätestatud alustele kaaluda 18.07.2017. a tehingu tagasivõetavust ka võlausaldaja huvide teadliku kahjustamise sätete alusel. Hageja kirjalikus vastuses kostja I seisukohtadele 20.02.2019 (tl.74-75) ja kostja II ja kostja III seisukohtadele (tl.79-80), jäädes hagis avaldatu juurde. Hageja märgib täiendavalt, et kostja I väide selle kohta, et kinnistu võõrandamine kostjale II ei ole kinke iseloomuga, on paljasõnaline ega millegagi tõendatud. Ei ole ühtki tõendit esitatud, et kostjale I oleks müügisumma laekunud. Kostja I soetas kinnistu kolm kuud enne tema suhtes algatatud kontrollimenetlust ja võõrandas kinnistu 4 kuu möödudes kostjale II. Ka ei ole kostja I tõendanud kinnistu soetamiseks laenuvõtmist. Hageja kirjeldab kohtueelset kompromissimenetlust, kus kompromissini ei jõutud. Ka kostja II ei ole tõendanud oma väiteid- näiteks seda, et kinnistu võõrandati edasi hinnaga 1200 eurot või et kostja II tehingu eest üldse tasu sai. Hageja leiab, et kostja II ja kostja III vastused on äravahetamiseni sarnased,

saadetud kostja I seadusliku esindaja meiliaadressilt, mistõttu on ilmne, et tegemist on tehingutega seotud isikute vahel, kes olid alates tehingute tegemisest teadlikud tehingu tegelikest eesmärkidest. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kostjate II ja III vastused on allkirjastamata ja ei ole võimalik kindlaks teha, kelle vastused need tegelikult on. Lõppseisukohtades 10.05.2019 (tl.100-101) jääb hageja varem avaldatu juurde ja palub hagi rahuldada. Põhjusel, et kostjad I ja II läbi juhatuse liikmete ja kostja III sugulussidemete kaudu olid seotud, tehti tehingud eelnevalt asjaolusid kokku leppides ja asjaoludel, mida tavapäraselt ei tehta. Kostjate seisukohad

pidada taas kompromissiläbirääkimisi pärast

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi tehingute tagasivõitmiseks rahuldada.

tuleb esitatud asjaoludel ja tõendite järgi

Hageja on esitanud nõude kolme kostja vastu Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg.1 ja lg.2 alusel. TMS § 187 sätestab: (1) Sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. (2) Sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 188 sätestab: (1) Kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. (2) Eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Seega on võlgniku vara tagasivõitmise eelduseks järgmised asjaolud: 1) Sissenõudjal on täitedokument 2) Sissenõudja nõue on muutunud sissenõutavaks 3) Sissenõudja nõue ei ole muul viisil rahuldatav või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Tõendatud faktilised asjaolud Asjas ei ole vaidlust ja tõendatud on, et kostja I Namorin OÜ, kelle seaduslik esindaja, juhatuse liige Rxxxx Pxxxxxxx ja kostja II Edishop OÜ, kelle seaduslik esindaja, juhatuse liige on Exxxx xxxxxxx sõlmisid 18.07.2017 kinnistu registriosa nr . 2557850 müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Lepiti kokku kinnistu hind (väärtus) 1200 eurot. Pooled selle faktilise asjaolu üle ei vaidle, tõendiks ka notariaalselt sõlmitud müügileping tl.12-15. Asjas ei ole vaidlust ja tõendatud on, et kostja II Edishop OÜ, kelle seaduslik esindaja, juhatuse liige on Exxxx Rxxxxx ja kostja III Axxxx Pxxxxxx sõlmisid 18.05.2018 kinnistu registriosa nr . 2557850 müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Lepiti kokku kinnistu hind (väärtus) 1200 eurot. Pooled selle faktilise asjaolu üle ei vaidle, tõendiks ka notariaalselt sõlmitud müügileping tl.18-20. Käesoleval ajal on kinnistu registriosa nr . 2557850 omanik kinnistusraamatust nähtuvalt Axxxx Pxxxxxx (tl.47). Vaidlus puudub selles, et Namorin OÜ omandas kõnealuse kinnistu 16.03.2017 Rõngu vallalt hinnaga 9050 eurot. Selle kohta kostja I Namorin OÜ seadusliku esindaja Rxxxx Pxxxxxx ütlused ja notariaalselt sõlmitud kinnistu müügi ja asjaõigusleping tl.35-38. Tehinguosaliste lähikondsus Rahvastikuregistri andmetest nähtub ja kostjad andsid selle kohta kohtuistungil ütlusi, et kostja I seaduslik esindaja RxxxxxPxxxxxx ema on AxxxxxPxxxxxn (tl.31,32), Rxxxx Pxxxxxxxx on lapsed Sxxxxxxja Lxxxxxx Exxxxxxxxx (tl.32), nende kahe lapse ema on kostja II seaduslik esindaja Exxxx Rxxxxxx (tl.33).

Kostjate I ja II seaduslikel esindajatel, ühiste laste vanematel Rxxxx Pxxxxxxxxxja Exxxx Rxxxxxxxxxoli ühine kooselu ja majapidamine (kostja II vastus tl.69: müügi põhjuseks oli laste isa elukohata jäämine peale lahku minekut 2018.aasta alguses). PankrS § 117 lg.2 järgi on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed (p.6) käesoleva lõike punktides 1-4 nimetatud isikute käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud lähikondsed. PankrS § 117 lg.1 järgi füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on (p.2) isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut, (p.3) võlgniku ülenejad sugulased. Neist sätetest tulenevalt on võlgniku Namorin OÜ seadusliku esindaja- juhatuse liikme Rxxxx Pxxxxxxx lähikondseks tema laste ema ja isik, kellega omati ühist majapidamist, kostja II juhatuse liige ExxxxxRxxxxxxxja RxxxxxPxxxxxxx ema, kostja III Axxxx Pxxxxxx. Mõlemad kaks kostjat on võlgnikuks oleva kostja Namorin OÜ juhatuse liikme Rxxxx Pxxxxxxx lähikondsed PankrS § 117 tähenduses. Vara tagasivõitmise eeldused Hageja on tõendanud, et Maksu- ja Tolliamet on andnud korralduse 19.02.2018 nr . 1311/10030 maksuvõla summas 8327,54 tasumiseks (tl.27). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, et seda korraldust oleks vaidlustatud kaebetähtaja 30 päeva jooksul, kostjad ei ole maksuvõla aluseks olevat dokumenti kahtluse alla seadnud ka kohtumenetluses. Seega on korraldus ehk täitedokument kehtiv, maksukohustus tekkinud ja täitmiseks kohustuslik. Korralduse lisaks olevast nõuete loetelust nähtub, et Namorin OÜ –l on võla käibemaksunõudeid perioodi oktoober 2016-aprill 2017 eest summas 8327,54 eurot (tl.28). Hageja esitatud tõenditest (tl. 24, tl.22) nähtub, et kostja maksukohustust on sissenõudmistoimingutega vähenenud 300 euro võrra. Hageja on teostanud kostja I pangakontode arestimise (tl.23). Maksuhaldur on seisuga 08.05.2018 maksuvõla tasumiseks seadnud keelumärke Namorin OÜ varale- haagis BRENTEX- TRAILER reg. Nr . xxxxxx Maanteeameti liiklusregistris (tl.24). hageja märgib hagis, et Namorin OÜ kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 16.03.2018 ja 02.04.2018 tehti äriühingule kustutamishoiatus. Namorin OÜ on jätnud esitamata kõik majandusaasta aruanded, töötasu väljamakseid deklareeris viimati oktoobris 2017. Kostja I Namorin OÜ ega teised kostjad ei ole neid asjaolusid vaidlustanud oma kirjalikes vastustes ega suuliselt kohtuistungil. Kostja I seaduslik esindaja Rxxxx Pxxxxxx andis kohtuistungil ütlusi, et Namorin OÜ praegu ei tegutse, registris veel on. Neist asjaoludest tulenevalt on põhjendatud järeldada, et sissenõude pööramine võlgniku- kostja I Namorin OÜ varale ei ole toonud võla tasumist. Kuna kostja I kontod on arestitud juba märtsis 2018, umbes aasta jooksul ei ole võla tasumiseks laekumisi olnud ja võlgnikul puudub tegevus ja laekumised ka käesoleval ajal, tuleb eeldada, et nõude rahuldamist sundsissenõudmise teel ei saa toimuda ka edaspidi. Seega on täidetud TMS § 187 lg.2 nimetatud eeldused tehingu tagasivõitmiseks. Võlausaldajate huvide kahjustamine Riigikohus on lahendis 3-2-1-113-09 p.9 öelnud, et TMS § 188 lg 1 kohaldamiseks tuleb esmalt tõendada võlausaldajate huvide kahjustamine. Kostja I omandas kinnistu Rõngu vallalt enampakkumisel hinnaga 9050 eurot (tl. 35-38 kinnistu müügi ja asjaõigusleping). Kinnistu elektrooniline enampakkumine toimus perioodil 30.12.201628.02.2017 (tl.41-43). See tähendab, et enampakkumise käigus hinna kujunemine ei olnud tormiliselt kiire või n.ö. hasarti küttev. Ostuhuvilisi oli mitmeid. Hind on kujunenud enampakkumise tulemusena, s.t. turuhinnana. Arvestades kostja I poolt kinnistu ostmise ja tema

poolt kinnistu võõrandamise vahele jäävat aega (umbes neli kuud), ei saa eeldada, et selle ajaga sama kinnistu turuhind oluliselt langes. Selle kohta ei ole tõendeid ega väiteid esitatud. Neli kuud pärast kinnistu ostmist kostja I võõrandas kinnistu 1200 euro eest. Hageja leiab, et selline tehing on kinkelepingu iseloomuga. A.Tehingu kinkeiseloom TMS § 189 lg.2 sätestab: Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. VÕS § 259 järgi kohustub kinkija tasuta teisele isikule kingisaajale üle andma talle kuuluva eseme...või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeleping on ühepoolne tehing, mis on suunatud teise poole rikastamisele. Riigikohus on lahendis 3-2-1-41-13 p.12 leidnud, et TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Sellisel puhul TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte. Kostja I on teinud tehingu kinnistu võõrandamiseks 18.07.2017, hagi tehingu tagasivõitmiseks on esitatud 14.12.2018, s.o. kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist. Kohus nõustub hagejaga, et kinnisasja võõrandamise tehing oli kinke iseloomuga. Olukorras, kus ostja võõrandab ostetud kinnistu neli kuud hiljem ja kinnistu võõrandamine toimub rohkem kui seitse korda turuhinnast odavama hinnaga, ei saa lugeda, et võõrandamine on toimunud võõrandatava vara eest väärtusele ja turuhinnale vastavat hinda saades. Kohus ei nõustu kostja I seadusliku esindaja Rxxxx Pxxxxxxx selgitusega kohtuistungil (ja kirjalikus vastuses), et tegemist ei ole turuhinnaga, ta läks enampakkumisel liigselt hasarti. Kohus märgib, et enampakkumine ei toimu mitte üksnes ühe pakkuja osalemisel, vaid enampakkumisel ostetava vara hind kujunebki erinevate pakkujate poolt pakkumisi tehes, s.t. ka teised enampakkumisel osalejad tegid pakkumisi lõpphinnani liikumise suunas. Seega pidasid ka teised pakkujad müüdava kinnistu eest kohaseks hinnaks kujunenud lõpphinnale lähedast hinda. See ongi turuhind. Et nii oli, nähtub ka Osta.ee väljatrükist (tl.41-43). Olukorras, kus kostjal I raha puudus, kinnistu haldamine käis talle üle jõu, olnuks loogiline võõrandada kinnistu edasi võimalikult kõrgema hinnaga. Tegelikkuses müüdi kinnistu enam kui seitse korda turuhinnast odavamalt, ka kinnistu ostnud kostja II andis ütlusi, et kinnistu hind oli soodne, müügisumma oleks kolme kuu rent olnud mujal (ütlused kohtuistungil 28.02.2019 10:37:57 tl.83 ). Sellisena oli kinnistu kostjale II edasimüümise hind 1200 eurot ilmselgelt turuhinnast oluliselt madalam, kostja I andis kostjale II üle vara, saamata selle eest võrdset vastusooritust (hinda). TMS § 189 lg.2 järgi võib sõlmitud tehingu tunnistada kehtetuks, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Väidetavalt toimus kinnistu võõrandamine tasumisega sularahas. Tõendeid selle kohta ei ole esitatud. Kinnistu müügilepingus p.3.2. (tl.14) märgitakse, et objekti müügihind 1200 eurot on ostja poolt müüjale tasutud enne käesolevale lepingule allakirjutamist. Kostja II seaduslik esindaja Exxxx Rxxxxxx andis kohtuistungil ütlusi, et ta maksis kinnistu eest Edishop OÜ vahenditest sularahas, tšekk oli (tl.83 10:37:57). Kohus leiab, et selline maksmisviis ei ole äriühingute puhul tavaline. Äriühingud Eesti Vabariigis teevad tavapäraselt makseid elektrooniliste kanalite kaudu. B.Sissenõudja huvide teadlik kahjustamine

Kohus leiab, et kostjale I Namorin OÜ oli teada, et teda ootab ees maksekohustus. Kinnistu võõrandamine kostjale II on toimunud kinnistu sundvõõrandamise vältimiseks ehk sissenõudja huvide kahjustamiseks. Arvestades kinnistu turuhinda, olnuks kinnistu müügil turuhinnaga võimalik tasuda kostja maksukohustus. Käibemaksuseaduse § 1, § 4 järgi on käibemaksu objektiks käive. Käibemaksuseaduse § 24 lg.1 järgi peab maksukohustuslane lisama ja arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma; § 27 lg.1 järgi Maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon ja selle lisa (edaspidi koos käibedeklaratsioon) esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu

Kohus on seisukohal, et ka maikuus 2018 tehtud tehing hinnaga 1200 eurot on kinke iseloomuga. Tehingu pooleks oli kostja II ehk Edishop OÜ, kes ei lähtunud kinnistu turuhinnast, ei asunud seda välja selgitama, vaid müüs kinnistu edasi motiivil, et säilitada oma laste isale (kostja I seaduslik esindaja Rxxxx Pxxxxxx) elukoht. Seega ei lähtutud kinnistu müümisel mitte äriühingu majanduslikust ärihuvist, vaid eesmärgist säilitada kinnisasi Rxxxx Pxxxxxxxxx kasutamiseks. Tehingu vormistamine müügilepinguna on näilik ja sisult on tegemist kinkelepinguga. Edishop OÜ seaduslik esindaja oli tehingut tehes teadlik, et tegemist on väga soodsa hinnaga (kolme kuu rent). Tegemist on kinke iseloomuga tehinguga TMS § 189 lg.2 tähenduses. Võlausaldajate huvide kahjustamine Käimasolevas täitemenetluses on võlgnikuks Namorin OÜ, kellest on alguse saanud tehingute jada, mille eesmärgiks on vältida maksukohustuse sundtäitmist kinnistu registriosa nr . 2557850 sundvõõrandamise teel. Esimene tehing selles seotud tehingute jadas on kinnistu müük 18.07.2017 Namorin OÜ-lt Edishop OÜ-le tehinguga, millega kahjustati teadlikult võlausaldaja huve. Teine tehing on kinnistu müük 18.05.2018 Edishop OÜ-lt AxxxxxPxxxxxxxxx kinke iseloomuga tehinguga eesmärgiga tagada kinnistu jäämine Rxxxx Pxxxxxxxxehk kostja I käsutusse. Kinnistu võõrandamine kostjalt II kostjale III, aga mitte Namorin OÜ-le või Rxxxx Pxxxxxxxxe, osutab, et tehinguosalised Edishop OÜ ja Axxxx Pxxxxxx olid teadlikud, et tehing tehakse Namorin OÜ võlausaldajate huve kahjustades. Hageja on sellise teadmise sõnastanud hagis: tehing tehti kostja II poolt vältimaks tehingu tagasi pööramist. Kohus on eespool näidanud, et kinnisasja registriosa nr . 2557850 võõrandamisega Namorin OÜ omandist on teadlikult kahjustatud sissenõudja huvisid. TMS § 188 lg.2 järgi kehtib eeldus, et lähikondsete vahel tehtud tehingu puhul sellist teadmist eeldatakse. Riigikohus on ka lahendis 32-1-41-13 p.15 rõhutanud, et ei eeldata mitte võlausaldajate huvide kahjustamist, vaid eeldatakse teadmist. Seega on 18.05.2018 tehtud kinnisasjatehing kehtetuks tunnistatav ja tagasivõidetav, kuna on kinke iseloomuga ja tehtud teades, et toimub Namorin OÜ võlausaldajate huvide kahjustamine. Kohus märgib, et tegelikkusele ei vasta kostja I lõppseisukohtades väljendatu, et ka kostja II ja kostja III väljendasid kohtuistungil, et kinnistu võõrandamise tehingud ei tehtud mitte eesmärgiga maksukohustust vältida, vaid seoses eluliste vajaduste realiseerimisega. Nii kostja II kui kostja III andsid kohtuistungil seletuse selle kohta, et nad ise hoonet ei vaja (kostja II kasutas seda mõne kuu), hoonet soovitakse säilitada Rxxxx Pxxxxxxx huvides. Tagasivõidetava tehingu alusel saadu väljanõudmine TMS § 195 lg.1 sätestab: Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale. Käesoleval ajal on kehtetuks tunnistatud tehingute ese- kinnisasi registriosa numbriga 2557850kostja III Axxxx Pxxxxxxx omanduses (kinnistusraamatu väljavõte tl.47), see on hagi tagamise korras arestitud, tehtud keelumärge. Kinnisasi on olemas, selle tagastamine on võimalik. PankrS § 119 lg.2-4 rakendamise aluseks olevate asjaolude olemasolu ei ole avaldatud. Saavutamaks kehtetuks tunnistatud tehingute eelset olukorda, kohustab kohus Axxxx Pxxxxxxxx tagastama Namorin OÜ-le kinnisasi asukohaga Vana tn 4 Teedla küla Elva vald Tartu maakond registriosa number 2557850, samuti on kostjal Axxxx Pxxxxxx kohustus anda nõusolek tema kustutamiseks kinnistusraamatust selle kinnisasja omanikuna ja Namorin OÜ kohustus anda nõusolek Namorin OÜ kandmiseks kinnistusraamatusse selle kinnisasja omanikuna.

TsÜS § 68 lg.5 sätestab: Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Tagamaks vajalike kannete tegemine kinnistusraamatus, määrab kohus, et vajalikke nõusolekuid asendab TsÜS § 68 lg.5 järgi käesolev kohtuotsus. Hageja taotlusel saadab kohus kohtuotsuse kinnistusraamatusse.

kinnistusosakonnale

kannete tegemiseks

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab: Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pooled ei ole kohtule menetluskulude olemasolu avaldanud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv (TsMS § 139 lg.1), mille tasumisest on hageja vabastatud TsMS § 145 korras. Asjaolu, et Eesti Vabariik on riigilõivu tasumisest vabastatud, ei tähenda, et ka kõik ülejäänud menetlusosalised oleksid riigilõivu tasumisest vabastatud. Eesti Vabariik on riigilõivu tasumisest vabastatud seetõttu, et Eesti Vabariik tasuks riigilõivu maksmise korral lõivu riigieelarvest riigieelarvesse. Riigilõivu peamine ja esmane eesmärk on see, et menetlusosalised osaleksid, vähemalt osaliselt, nende kulude kandmisel, mis kaasnevad sellega, kui kohus menetlusosaliste eraõiguslikku varalist vaidlust lahendab. Eesti Vabariigi puhul on see tagatud sõltumata riigilõivu tasumisest (Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-9421). Riigilõivuvabastus ei kohaldu vastaspoolele asjas, kus hagejaks on Eesti Vabariik. Riigilõivu maksmise kohustuse korral tasuks riik lõivu riigieelarvest riigieelarvesse. Riigilõiv määratakse lähtudes hagi hinnast. TsMS § 126 lg.1 järgi isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. Asjas on tõendid selle kohta, et väljanõutava kinnisasja väärtus on 9050 eurot. TsMS § 179 lg-st 1 lähtudes tuleb kostjatelt välja mõista riigi kasuks riigilõiv 550 eurot, mis kuulus hagiavalduse esitamisel TSMS § 139 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tasumisele ning mille tasumisest hagiavalduse esitamisel hageja loeti TsMS § 145 lg 1 alusel vabastatuks. Asjas on kolm kostjat, mistõttu kohus mõistab riigilõivu välja kolmelt kostjalt solidaarselt. TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul välja arvatud juhul kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus peab põhjendatuks määrata riigilõivu tasumiseks tähtaeg 30 päeva arvates lahendi jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.