OÜ BOBSTAR GRUPP hagi Gerold Co2 OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva võla, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ BOBSTAR GRUPP (registrikood 11313067), lepinguline esindaja Igor Sumarok Kostja: Gerold Co2 OÜ (registrikood 11711098), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Kostja, Gerold Co2 OÜ (registrikood 11711098) tunnistab hageja, OÜ BOBSTAR GRUPP (registrikood 11313067) ees võlgnevust summas 5157 eurot ja kohustub selle hagejale tasuma käesoleva kohtumääruse resolutsioonis sätestatud korras.
1.2.Kostja tasub käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud summa (5157 eurot) hageja pangakontole nr XXX hiljemalt 15.03.2020 osamaksetega alljärgneva graafiku alusel:
1.3.Juhul kui kostja viivitab mistahes osamakse tasumisega rohkem kui 15 päeva, tühistatakse käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2 sätestatud maksegraafik automaatselt ja kogu võlgnetav summa muutub sissenõutavaks.
1.5.Pooled kinnitavad, et neil puuduvad teineteise vastu mistahes nõuded, mis tuleneksid otseselt või kaudselt tsiviilasjas nr 2-17-125815 käsitletud asjaoludest, välja arvatud nõuded ja kohustused, mis tulenevad käesolevast kompromissi kinnitavast määrusest. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot OÜ BOBSTAR GRUPP arveldusarvele nr XXX.
Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu kolme päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 09.01.2018 kohtule hagiavalduse kostja vastu töövõtulepingust tuleneva võla, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes. Hagiavalduse kohaselt teostas 2016. a septembris Eerma Ehitus OÜ peatöövõtjana töid ehitusobjektidel xxx ja xxx. Mõnede tööde teostamiseks sõlmis Eerma Ehitus OÜ lepingu kostjaga alltöövõtjana, kes tellis omakorda töid ja teenuseid hagejalt. Kostja tellis hagejalt kanalisatsioonitorustiku paigutamist xxx 2016. a septembris. Töö teostamiseks andis hageja kostjale kasutusse suulise kokkuleppe alusel ekskavaatori JCB koos juhiga, paigaldas kanalisatsiooni sisetrassid ja rennid ning andis rendile vibroplaadi. Pooled leppisid kokku töö maksumuses. Töö arvutamine ja vastuvõtmine toimus kostja esindaja poolt. Hageja tegi kokkulepitud töö ja kostja võttis selle vastu. Vastuvõetud tööde alusel on hageja vormistanud kostjale 19.12.2016. a arve nr 29/12/01 summas 5157,60 eurot, mille hageja edastas kostjale äriregistris märgitud ametlikule e-posti aadressile. Pooled leppisid kokku, et arve tuleb tasuda 30 päeva jooksul, st hiljemalt 29.01.2017. Kostja aktsepteeris arvet ja deklareeris sisendkäibemaksuna summa käibemaksudeklaratsioonis. Kostja pole arvet tasunud ega pretensioone tööle esitanud. Hageja on pidanud kostjaga läbirääkimisi, konsulteerinud juristiga ja valmistanud ette ja esitanud maksekäsu kiirmenetlus avalduse.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja tõi välja, et lisatud arvest nähtub, et osad seadmed anti kostjale rendilepingu alusel (s.o ilma juhita). Kostjale jäi arusaamatuks, millal, kuidas, kelle vahel ja mis tingimustel lepingud sõlmiti, kuidas toimus töö ja rendiesemete vastuvõtmine, millisel objektil on kostja hageja tehnikat ja juhti kasutanud ning
Tsiviilasi nr 2-17-125815 milliste tööde, teenuste või esemete rentimise eest on arve esitatud. Lisaks on kostja seisukohal, et kostja ei ole hagejaga lepinguid sõlminud.
3.Pooled esitasid 14.05.2019. a Harju Maakohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromissi ülaltoodud resolutsioonis märgitud tingimustel. Pooled palusid kompromissilepingu kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse. Hageja palus tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5.Kohus selgitab, et TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik ja täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS §-de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus käesoleva tsiviilasja menetluse.
6.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise õiguse kolme päevani.
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
8.Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. Hagiavalduse eest tasus hageja riigilõivu 450 eurot. Tagastamisele kuulub sellest pool ehk 225 eurot, mis tuleb kanda hageja arveldusarvele nr XXX.